3-14-51166/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51166 Haldusasi OÜ Demes Trade taotlus esialgse õiguskaitse korras Maksuja Tolliameti 09.06.2014 otsuse nr 12.2-3/23178-2 täitmise peatamiseks. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Demes Trade esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ning peatada Maksuja Tolliameti 09.06.2014 otsuse nr 12.2-3/23178-2 täitmine kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.

2. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ning Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 09.06.2014 otsusega nr 12.2-3/23178-2 otsustati OÜ Demes Trade kustutada käibemaksukohustuslaste registrist alates 17.06.2014.

2. 16.06.2014 saabus halduskohtule OÜ Demes Trade taotlus esialgse õiguskaitse korras MTA 09.06.2014 otsuse nr 12.2-3/23178-2 täitmise peatamiseks kuni vaidluse lõpliku lahendi jõustumiseni. Taotleja märgib, et otsuse peatamata jätmisel kaotab kaebaja õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Lisaks peab taotleja tasuma käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Seega võib esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine võib olla raskendatud või isegi võimatu, mistõttu kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on seisukohal, et kõnesoleval juhul on vaidlustatava otsuse täitmise peatamine kuni vaide sisulise lahendamiseni vältimatult vajalik, kuna selle kohaldamata jätmine jätab ta ilma võimalusest teostada korrapärast majandustegevust ja võõrandada kaupa koos käibemaksuga.

2.1. Taotleja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamata jätmine võib vaidemenetluse ajal tuua vaide esitaja jaoks kaasa selliseid olemuselt negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine isegi vaide hilisema rahuldamise korral osutuks ebamõistlikult raskeks või lausa võimatuks (nt koostööpartnerite lahkumine, majandustegevuse teostamise võimatus). Vaide eduväljavaadet ei saa pidada vähetõenäoliseks.

2.2. Taotleja leiab, et puuduvad avalikud huvid, mis oleksid kaalukamad kui taotleja õiguskaitsevajadus.

Kohtu seisukohad

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada (HKMS § 63). Kaebuse esitajal tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tõttu kaebaja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvesse võtta kolmandate isikute õigusi ja avalikku huvi.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaidlustatud otsuse täitmise peatamine põhjendatud, kuna taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtupraktikas on leitud, et käibemaksukohustuslasena registreeritud ja reaalselt tegutseva ettevõtja maksukohustuslaste registrist kustutamise korral tooks see nimetatud ettevõtjale kaasa olulise majandusliku kahju ning raskendaks ettevõtte igapäeva tegevust, kuna tal puuduks edaspidi võimalus ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu maha arvata ning ta ei saa kaupade ega teenuste võõrandamisel lisada neile käibemaksu (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 määrust asjas nr 3-13-1774 ning Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 määrus asjas nr 3-11-335 p 13). Lisaks on kõigil huvitatud isikutel võimalik teha päringuid Eesti käibemaksukohustuslase numbri kehtivuse kohta. Kuivõrd hetkel ei saa esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et taotleja absoluutselt ettevõtlusega ei tegeleks, siis on ilmne, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine tekitab taotleja tehingupartnerites ebausaldusväärsust ning kahjustab ettevõtte konkurentsivõimet. Selliste tagajärgede hilisem rahaline hüvitamine on komplitseeritud ning ei pruugi täielikult ka olla võimalik (teadaolevalt on konkurentsieelise või turupositsiooni kaotamisest tulenevat kahju äärmisel keeruline tõendada).

5. Kohus on seisukohal, et olemasoleva piiratud info põhjal ei saa võtta seisukohta, et taotleja vaie oleks ilmselgelt perspektiivitu ning kohus ei saa asuda ka seisukohale, et esineks oluline avalik huvi (nt maksude laekumise näol), mis kaaluks üle kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kohus arvestab seejuures sellega, et vaidemenetluses kontrollib maksuhaldur täiendavalt 09.06.2014 otsuse õiguspärasust ning välistatud ei ole läbi halduse sisekontrolli selle otsuse kehtetuks tunnistamine. Avaliku huvi riivet vähendab ka asjaolu, et vaidemenetlus tuleb üldjuhul läbi viia 30 päeva jooksul ning kohus peatab otsuse täitmise üksnes kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni (vt määruse p 6).

6. HKMS § 249 lg 4 p-d 1 ja 2 sätestavad, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Eelöeldu kohaselt kehtib vaidemenetluses kohaldatud esialgne õiguskaitse seega kuni vaidemenetluse lõpuni (kui kaebust kohtusse ei esitata) või kuni vaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (kui kaebus kohtusse esitatakse). Taotleja on taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuni vaidlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et kaebuse esitamisel halduskohtusse on vajalik uuesti kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist eelkõige seoses kaebuse perspektiiviga. Kui kaebuse esitamisel peaks esinema selline objektiivne teave, millest on võimalik järeldada, et kui taotleja jääb registrisse, siis kasutab ta seda tõenäoliselt kuritarvitusteks, tuleks kohtul jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 määrust asjas nr 3-13-1774 p 11).

Eelöeldust tulenevalt rahuldab kohus taotluse ning peatab MTA 09.06.2014 otsuse nr 12.2- 3/23178-2 täitmise kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Kaebuse esitamisel halduskohtusse, kui selleks peaks esinema vajadus, tuleb kaebajal uuesti kaaluda ka uue esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik