1-11-10729/54 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-11-10729
Legislator headnote
AI generatedFull text
1-11-10729
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-10729
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu T.J (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 10.06.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada T.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla
kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada T.J-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2
2. Kohaldada T.J-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:
1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;
2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis.
3. T.J-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4. T.J vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja T.J-ile.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 13.05.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harju Maakohtu 19.10.2011.a kohtuotsusega tunnistati T.J süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 74 lg 1,3 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.
Harju Maakohtu 11.10.2013.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele T.J-ile
Harju Maakohtu 19.10.2011.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 11.11.2013.a ja lõpp on 11.11.2014.a.
T.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et T.J
on kriminaalkorras karistatud kahel korral, distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud ei ole.
Vanglast vabanemisel läheb elama õe juurde aadressile XXX. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.
T.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et
ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma õe juurde aadressile XXX. Õde töötab ning on nõus vajadusel T.J vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav soovib asuda tööle XXX OÜ-sse.
Asja materjalidest nähtub, et 09.04.2014.a on kriminaalhooldusametnik vanglale teatanud, et OÜ XXXgaranteerib T.J-ile vanglast vabanemise korral töökoha.
T.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.
Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör
toetab T.J-i ennetähtaegset vabanemist ja nõustub kriminaalhooldaja arvamusega
lisakohustuste määramise osas.
3
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.J-i
arvamuse, leiab, et T.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo
toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua
tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel
arvesse kõik T.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuriteo – kelmuse - eest ning vanglas viibib ta esimest
korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud T.J-i mõistma, et
toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed
ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav
püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Kuna
kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset
vabastamist toetavad nii prokurör kui ka vangla. Esitatud materjalide kohaselt on vangla
hinnanud uue kuriteo sooritamise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 12 %, mis on madal näitaja. Samuti on vangla välja toonud, et isiku on väheohtlik avalikkusele ning isiku käitumist ja kuritegusid ei iseloomusta vägivaldus ega agressiivsus, probleemid sõltuvusainetega puuduvad.
Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine
kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet
väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.J-ile
võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi
järgima seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse
kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt
pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Pärast vabanemist on T.J olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti õe toetus ning
kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest
oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa T.J-i
edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja
tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Kohtunik