1-13-10798/25 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-10798

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-10798

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Imbi Kangur-Popova

Kaitsja

Talvi Vaske

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.L

(ik: xxx; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 10.06.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada M.L järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada M.L-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis.

3. KrMS § 180 alusel mõista M.L-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „M.L, kohtuasi nr 1-13-10798, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. M.L-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.L vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.L-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 14.05.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 10.12.2013.a kohtuotsusega tunnistati M.L süüdi KarS § 120, § 121 ja § 424 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 27- päevase vangistusega.

Karistuse kandmise

algus oli 02.09.2013.a ja lõpp on 29.09.2014.a.

M.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole.

Enne vangistust elas aadressil Xxx, korteris elab kinnipeetava ema. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Vabanemisel puudub kindel sissetulek, esialgu aitab ema. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

M.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile Xxx.

M.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta M.L-i ennetähtaegset vabanemist. Arvesse tulev võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskust. M.L on kasutanud füüsilist ja psüühilist vägivalda kõrges eas isiku suhtes. M.L on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest, seekordsele süüdimõistmisele on lisandunud ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine, mistõttu vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik muutub alkoholijoobes vägivaldseks ja kaotab kontrolli oma käitumise üle. Viimased kuriteod, kokku 5 episoodi, on toime pandud katseajal. Isikuvastased kuriteod on toime pandud kahe isiku suhtes.

Korduvad varasemad katseajad ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on valmis tegelema vabanedes oma alkoholiprobleemiga.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud M.L-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama.

Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, aga ka valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on M.L olemas ka kindel elukoht, samuti ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.L, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa M.L-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. M.L-i ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik