3-12-1070/96 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1070 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 16.06.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.L. kaebus Värska Vallavalitsuse 23.04.2012 korralduse nr

101 ja 30.04.2012 korralduse nr 110 peale ning 23.05.2012 otsustuse „Ehitise teatisest“ nr 7-5/405-1 ja 09.07.2012 korralduse nr 182 peale korralduste tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise viis avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja I.L., kaebaja esindajad abikaasa S.L. ja Joanna Paabumets Värska Vallavalitsusest vallavanem Raul Kudre, vallasekretär Martin Sulp ja volikirja alusel Tuulikki Laesson. Resolutsioon Jätta I.L. kaebus haldusasjas 3-12-1070 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte kanda. Tühistada kohtumäärusega 28.05.2012 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 16.07.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

I.L. on esitanud Tartu Halduskohtule 24.05.2012 kaebuse Värska Vallavalitsuse 23.04.2012 korralduse nr 101 ja 30.04.2012 korralduse nr 110 peale haldusaktide tühistamise nõudes. Värska Vallavalitsuse korraldusega nr 101 23.04.2012 on antud korraldus mitte rahuldada I.L. kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlust aadressil Silla tn 2 Värska alevikus, kuna uue ehitatava hoone (otstarve aiamaja) asukoht on ehituskeeluvööndis ja antud maaüksusel puudub väljakujunenud ehitusjoon.

Värska Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldusega 110 on tehtud ettekirjutus ning on kohustatud kinnistu omanikul I.L. lammutada täielikult ebaseaduslik ehitis aadressil Silla 2 Värska alevikus hiljemalt 31.05.2012. Samuti on määratud sunniraha ettekirjutuse mittetäitmisel. Nimetatud korralduses on tuginetud sellele, et Värska Vallavalitsuse 12.12.2011 korraldusega nr

384 on jäetud rahuldamata kaebaja poolt 04.11.2011 esitatud kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse ning kaebajale on selgitatud, et ehitise püstitamise võimalikkuse selgitamiseks peab algatama detailplaneeringu ning uue väikeehitise asukoht on ehituskeeluvööndis. Eelnimetatud kaebus on menetlusse võetud ja registreeritud haldusasjana 3-12-1070.

I.L. on esitanud Tartu Halduskohtule 13.08.2012 kaebuse Värska Vallavalitsuse 23.05.2012 otsustuse nr 7-5/405-1 ja Värska Vallavalitsuse 09.07.2012 korralduse nr 182 peale. Värska Vallavalitsuse 23.05.2012 otsustusega nr 7-5/405-1 „Ehitise teatisest“ on kaebajale teatavaks tehtud, et Silla tn 2 katastriüksusel saab ehitusõigust määrata ainult läbi planeerimisprotsessi ning Värska Vallavalitsuse korraldusega nr 182 09.07.2012 (vaideotsus) on kaebaja vaie eelnimetatud kirjaliku teatise peale läbi vaadatud ja jäetud rahuldamata. Eelnimetatud kaebus on menetlusse võetud ja registreeritud haldusasjana 3-12-1698.

Kohus on kohtumäärusega 02.10.2012 liitnud mõlemad kaebused ühte menetlusse ning ühiseks haldusasja numbriks on saanud 3-12-1070.

Kohus on asja menetlenud ning menetluse käigus tekkis vajadus menetluse peatamiseks, kuna kaebaja pool esitas 10.05.2013 Värska Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Kohus peatas menetluse kohtumäärusega 13.06.2013 ning uuendas taas menetluse kohtumäärusega 07.01.2014, kuna Värska Vallavalitsus on Silla tn 2 kinnistu omaniku I.L. detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse kohta otsustuse langetanud, mistõttu on menetluse peatamise alus ära langenud.

Pooled on esitanud täiendavaid seisukohti ja esitatud on mõlemapoolselt analüüsid (ekspertarvamused) väljakujunenud ehitusjoone kohta Värska alevikus Silla tn. 2 katastriüksusel.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

I.L. on taotlenud tühistada Värska Vallavalitsuse 23.04.2012 korraldus nr 101 ja 30.04.2012 korraldus nr 110 ning tühistada Värska Vallavalitsuse otsustus 23.05.2012 „Ehitise teatisest“ nr 7-5/405-1 ja 09.07.2012 korraldus nr 182 ja teha Värska Vallavalitsusele ettekirjutus I. L. taotlus uuesti läbi vaadata.

Kaebaja on märkinud, et tema sooviks on olnud ehitada katastriüksusele (93401:003:0223) Silla tn. 2 kinnistule aiamaja aiamööbli ja paadivarustuse hoidmiseks, mille kohta on kaebaja 31.08.2010 vallavalitsusele avalduse esitanud kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga ja 4,8 m kõrguse väikeehitise püstitamiseks. Esialgselt on vallavalitsus selleks kooskõlastuse andnud. Hilisemalt on saatnud vallavalitsus 12.10.2011 kirja ebaseaduslike ehitiste ehitamise peatamise nõudega ja selgitanud, et kaebaja ehitis ja kavandatav ehitis (lehtla ja aiamaja) asuvad ehituskeeluvööndis.

Kaebaja on märkinud, et vallavalitsus ei ole arvestanud asjaoluga, et kuni 20m2 väikeehitise püstitamiseks puudub üldse kohustus detailplaneeringu koostamiseks, sest planeerimisseaduse §

3 lg 2 p 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik kuni 20 m2 väikeehitise püstitamiseks tiheasutusega alal, mistõttu on jäetud põhjendamatult rahuldamata kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlus. Seega on õigusvastane ka korraldusega

110 tehtud ettekirjutus ehitise lammutamiseks ja sunniraha rakendamiseks. Kaebaja on märkinud, et aiamaja (aiamööbli ja paadivarustuse hoidla) on ehitatud järgides väljakujunenud ehitusjoont ning on püstitatud seaduslikult.

Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et on lehtla ehitamist alustanud enne 01.04.2007 ning see valmis 2009. aastal ning 15.05.2012 on esitanud Värska Vallavalitsusele teatise lehtla kandmiseks ehitisregistrisse. Värska Vallavalitsus on vastanud kirjaga 7-5/405-1 23.05.2012 , et lehtla ei ole üldse seaduslik ehitis ning märkis, et ehitusõigust saab määrata läbi planeerimisprotsessi. Kaebaja pöördus küsimuse lahendamiseks valla poole vaidemenetluse korras ning korraldusega nr 182 09.07.2012 on jäetud vaie rahuldamata.

Kaebaja on märkinud, et 2011. aasta maikuus alustas ta aiamaja ehitust lehtla kõrvale ning aiamaja ei paista ka sillalt vaadates ning ei riku miljööd. Kaebaja on märkinud, et aiamaja on positsioneeritud selle kinnistu servast liinikaitse ja teekaitse vööndist välja ning vastab tuleohutusnõuetele.

Alates 2011. aastast on kaebajal tekkinud probleemid ehitisega ning Värska Vallavalitsus on andnud välja korraldused 101 ja 110, mille tühistamist kaebaja kohtus taotleb. Kaebaja on märkinud ka, et detailplaneeringu algatamise vajadust ei ole. Kaebaja taotleb kohtus ka Värska Vallavalitsuse otsustuse „Ehitise teatisest“ 23.05.2012 nr 7-5/405-1 ja Värska Vallavalitsuse korralduse nr 182 09.07.2012 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist , et Värska Vallavalitsus vaataks uuesti läbi kaebaja taotluse kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks. Kaebuses on taotletud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

Oma kaebuse täiendustes on kaebaja seisukohal, et lehtla ja aiamaja asuvad ehitusjoonest maismaa poole ning kaebaja on viidanud Heiki Kalbergi analüüsile ehitusjoone kohta Silla 2 katastriüksusel, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et aadressil Silla tn 2 Värska alevikus asuval kinnistul on olemas tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoon, mis asub kõige rohkem 10 meetri kaugusel Värska oja veepiirist. Lehtla ja aiamaja paiknemine ning ehitamisel kasutatud materjalid on iseloomulikud Värska aleviku ajaloolisele kultuuripärandile.

Kohtuistungil esitas kaebaja pool kohtukõnede teesid, milles leiab, et vastustaja analüüs ehitusjoone suhtes Silla tn 2 kinnistul ei ole antud pädeva ametiisiku poolt, sest hinnang on koostatud teenuse osutamise lepingu alusel ning on selgelt esitatud kliendi huve arvestades.

Kaebaja on märkinud, et Silla 2 maa on 100% elamumaa ning palub kohut jätta tähelepanuta vastustaja seisukohad, mis puudutab nimetatud maa ärimaana kasutamise otstarvet.

Kaebaja märgib, et vastustaja on püüdnud menetlust venitada, et kaasata täiendavalt menetlusse Keskkonnaamet. Kaebaja pool on märkinud, et Silla tn 2 ehitised on planeeritud vähemalt 10 m kaugusele veepiirist ning ei takista rannaääres liikumist. Kaebaja arvates ei ole Värska valla tiheasustusalaga piirkonnas Värska oja laevatatav veetee. Kaebaja analüüsib teisi ehitisi Värska oja kaldal ning märgib, et kõige lähem ehitis veepiirist on 5,21 meetrit ning nii lehtla kui aiamaja on väikesed abihooned, mis asuvad veepiirist kaugemal kui 5,21 meetrit. Seega peab kaebaja vastustaja argumente vastuoluliseks seonduvalt väljakujunenud ehitusjoone määratlemisega.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Värska Vallavalitsus taotleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja on märkinud, et on tuginenud Keskkonnameti seisukohtadele ning tehes paikvaatlust, on Silla tn 2 kinnistu vaidlusalused ehitised täielikult Värska lahe ehituskeeluvööndis. Märgitud on, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Tiheasustusalal kehtib ehituskeeluvööndis ehitamise kohta looduskaitseseaduse (LKS)§ 38 lg 4 p 11 erand, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Vastustaja viitab Keskonnameti seisukohale, et Värska alevikus ei ole Tartu maantee sillast lõuna pool välja kujunenud ehitusjoont, mille alusel võiks kujundada LKS § 38 lg

4 p 11 sätestatud erandit. Vastustaja tugineb Keskkonnaameti seisukohale, et Silla tn 2 kinnistu hoonestamise võimalikkust saab kaaluda vaid läbi planeeringumenetluse. Vastustaja on tuginenud Keskkonnaameti kirjale nr PVV 14-4/11/33237-2 02.12.2011, milles on asutud seisukohale, et Silla tn 2 kinnistu ehitised asuvad Värska lahe ehituskeeluvööndis ning uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse LKS § 38 lg 3 kohaselt ning puudub võimalus rakendada LKS § 38 lg 4 p 11 erandit.

Värska Vallavalitsus on seisukohal, tuginedes Keskkonnaameti 09.01.2013 seisukohale nr PVV 6-4/12/321280-2, et Silla tn 2 katastriüksusel saab ehitusõigust määrata ainult läbi planeerimisprotsessi, Silla 2 katastriüksusel puudub kehtiv detailplaneering.

Vastutaja peab kaevatavaid korraldusi õiguspärasteks ning samuti peab vastustaja õiguspärasteks kaebajale saadetud vastus nr 7-5/405-1 „Ehitise teatisest“ 23.05.2012 ja vaideotsust – Värska Vallavalitsuse korraldust nr 182 09.07.2012. Vastustaja on märkinud, et Silla tn 2 kinnistu sihtotstarbeks on üldplaneeringu kohaselt ärimaa, mitte elamumaa. Antud juhul on Silla tn 2 kinnistule ehitatud lehtla ja aiamaja ning ehitist tohib liigitada väikeehitiseks kui on selge, et avalikkusele suunatud funktsioon puudub , see tähendab, et avalikkus ei saa sellist ehitist kasutada.

Vastustaja märgib, et nii lehtla kui aiamaja kasutamine elukondlike abihoonetena ei ole võimalik, kuna Silla 2 kinnistul ei paikne elamut, mille teenindamiseks vajatakse abihooneid. Silla tn 2 kinnistul peab olema tagatud kallasraja kasutamine 10 m ulatuses veekogu piirist, kuid nimetatud ehitiste olemasolu tõttu ei ole see tagatud. Vastustaja viitab keskkonnaregistri andmetele - registrikood VEE2075600, mille kohaselt kuulub Värska laht veekokku nimega Peipsi järv koos Lämmijärve ja Pihkva järvega, siis peab veekaitsevöönd Silla 2 kinnistul olema 20 m veekogu piirist. Värska alevikus on ehituskeeluvööndi laius 50 m ja seega kogu Silla 2 kinnistu paikneb ehituskeeluvööndis. Vastustaja ei pea võimalikuks rakendada kaebaja suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p11 sätet.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 1. Asja materjalide kohaselt kuuluvad I.L. kinnistud Põlvamaal Värska vallas Värska alevikus Silla tn 3, Silla tn. 3A ja Silla 2, mis on kõik 100% elamumaad. Kaebuse esitaja on taotlenud Põlvamaal Värska vallas Silla tn 2 (katastriüksus 93401:003:0223 Värska lahe rannaäärne piirkond) kinnistul 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamist. Kaebaja on märkinud, et on alustanud lehtla ehitamist enne 01.04.2007 ning 15.05.2012 esitas vallale ehitise teatise lehtla kandmiseks ehitisregistrisse, mida vald ei rahuldanud. Kaebaja märgib, et 31.08.2010 esitas ta taotluse väikeehitise ( aiamaja) püstitamiseks , milleks vallavalitsus andis kooskõlastuse 15.09.2010 ning 2011. aastal on kaebaja alustanud aiamaja ehitust.

12.10.2011 on vald palunud peatada ebaseaduslike hoonete ehituse Värska lahe hoiuala veekaitse vööndis. Värska Vallavalitsus on korraldusega nr 384/12.12.2011 otsustanud mitte rahuldada I.L. taotlust kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks, kuna uue ehitatava väikeehitise asukoht on ehituskeeluvööndis, samas on Värska Vallavalitsus lugenud oma varasema Silla tn. 2 kinnistule ehitise püstitamise kooskõlastuse tühiseks. Tähelepanu on juhitud ka asjaolule, et kavandatava väikeehitise kõrvale on ehitatud ebaseaduslikult ka lehtla, mis on ehitatud ehituskeeluvööndisse. Kohus märgib, et kui kaebaja leiab, et tema suhtes on vald rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet või on käitunud tema suhtes pahatahtlikult, et varasemalt antud lubadus on hilisemalt tühistatud ja kaebajale on seonduvalt sellega kahju tekitatud, võib kaebaja esitada sellekohase kahjunõude.

2. Värska Vallavalitsuse korraldusega 101/23.04.2012 ei ole rahuldatud kaebaja taotlust väikeehitise püstitamiseks (aiamaja) kuna ehitatava hoone asukoht on ehituskeeluvööndis ning ehitise püstitamiseks on soovitatud algatada detailplaneering.

Kaebajale on tehtud ettekirjutus Värska Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldusega nr 110 ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks Silla tn. 2 kinnistul ning selle ettekirjutuse mittetäitmise korral on ettenähtud sanktsioonid.

3. Vastustaja sõnutsi kohtuistungil tingis kaebajale varasema kooskõlastuse Silla 2 kinnistule ehitiste püstitamiseks loa andmise tühistamise Keskkonnaamet, kes on oma seisukoha andnud mitmel korral seonduvalt ehituskeelvööndisse ehitamise võimalikkuse kohta. Keskkonnaamet on kaalunud Silla tn. 2 asuvate ehitiste suhtes (puidust lehtla ja aiamaja) ehitamise seaduslikkust ning leidnud, et reeglina on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, viidatud on LKS § 38 lg 3. Tiheasustusega alal kehtib ehituskeeluvööndis ehitamise kohta LKS § 38 lg 4 punkti 11 erand, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Keskkonnaameti hinnangul ei ole Värska alevikus Tartu maantee sillast lõuna pool välja kujunenud ehitusjoont, mille alusel võiks Silla tn 2 kinnistule kohaldada LKS § 38 lg 4 p.11 erandit. Keskkonnamet on märkinud ning ka vastustaja esindaja väidab kohtuistungil, et Silla tn. 2 kinnistust silla poole jääv ala on hoonestamata, Silla tn. 2 kinnistul ei paikne ehitusregistrisse kantud hooneid , kinnistu on hoonestamata ning eelnimetatud seadusega sätestatud erandit saab rakendada ainult juhul kui olemasolevate ehitiste vahele taotletakse põhiehitist teenindavaid väikeehitiste ehitamist. Silla tn. 4 ja 6 hooned asuvad 50 m, 25 m ja 40 m kaugusel Värska lahest.

4. Keskkonnaameti hinnangul 09.01.2013 paiknevad Silla tn 2 ehitised (lehtla ja aiamaja) Värska lahe kallasrajal, mis on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Veeseaduse § 10 lg 2 punkti 1 kohaselt on kallasraja laius laevatavatel veekogudel 10 meetrit. Värska laht on Lämmijärve osa. Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et Silla tn 2 katastriüksusel paiknevad ehitised ei saa jääda praegusesse asukohta ning ehituskeeluvööndi vähendamise osas tuleb läbi viia planeerimisprotsess.

5. Vastustaja viitab keskkonnaregistri andmetele - registrikood VEE2075600, mille kohaselt kuulub Värska laht veekokku nimega Peipsi järv koos Lämmijärve ja Pihkva järvega, siis peab veekaitsevöönd Silla 2 kinnistul olema 20 m veekogu piirist ja veekogu piirist 20m ulatuses ei tohi tegeleda majandustegevusega.

6. Nii vastustaja kui ka Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et Silla tn. 2 kinnistu hoonestamise võimalikkust saab kaaluda vaid läbi planeerimisprotsessi tulenevalt LKS § 40, mis näeb ette ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurenemise või vähenemise. LKS § 38 lg 3 kohaselt on keelatud ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine.

Kohus nõustub vastustaja ja Keskkonnaameti seisukohtadega, et olukorra lahendamiseks tuleb algatada Silla tn. 2 katastriüksusel detailplaneeringumenetlus. Kaebaja on esitanud vallale detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ning asja menetluse käigus on Värska Vallavalitsus teinud 19.12.2013 otsuse nr 56 ja mitte algatanud Silla tn. 2 katastriüksuse maalalal 93401:003:0223 detailplaneeringut omavoliliste ehitiste seadustamiseks nende asukohas, mida I.L. on vaidlustanud Tartu Halduskohtus haldusasja 3-14-50634 raames.

Kohus märgib täiendavalt, et Keskkonnaamet on teinud ka paikvaatluse Silla tn. 2 ning jäänud jätkuvalt seisukohale, et Silla tn 2 kinnistu asub täielikult Värska lahe ehituskeeluvööndis ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 meetrit ning Värska alevikus Tartu maantee sillast lõuna pool ei ole kujunenud ehitusjoont ja kinnistu on hoonestamata ning puudub alus kohaldada LKS § 38 lg 4 p 11 sätet. Keskkonnaamet on märkinud, et on valmis nõustama valda ja I.L. detailplaneeringu koostamisel, et tagada ranna ja kalda kaitse eesmärke arvestav detailplaneeringulahendus.

7. Antud juhul ei pea kohus oluliseks analüüsida Silla tn 2 katastriüksusel ehitusjoone kulgemist ning ei pea vajalikuks analüüsida asjaolu, kas Värska laht on laevatatav veekogu või mitte, samuti ei pea kohus oluliseks analüüsida kohtule esitatud kahte analüüsi ehitusjoone kulgemise kohta Silla 2 kinnistul ega tunnistaja Heiki Kalbegi poolt antud selgitusi enda poolt koostatud analüüsi kohta ning kohus ei analüüsi seda, et antud juhul on Silla tn 2 maa sajaprotsendiliselt elamumaa ning üldplaneeringu kohaselt on selle maa sihtotstarve ärimaa, kuna kaebaja ehitiste seadustamine ja ehituskeeluvööndi vähendamise osas saab seisukoha võtta ainult läbi planeerimisprotsessi. Kinnistule ehitamiseks on vajalik kehtestada detailplaneering. Kohus jätab eelnimetatud põhjusel analüüsimata ka kirjavahetust puudutavad materjalid ja muud kohtuistungil esitatud tõendid.

Kohus märgib veelkord, et sellisele seisukohale on asunud peale valla ka Keskkonnaamet, Keskkonnaameti seisukohti eraldi kaebaja vaidlustanud ei ole.

8. Kuna kohus ei analüüsi kahte arvamust ehitusjoone kulgemise kohta Silla tn. 2 kinnistu suhtes, ei pea kohus võtma seisukohta ka kaebaja väite osas, et kas Tuulikki Laesson, vastustaja poolt esitatud arvamuse kaasautor , on olnud pädev üldse arvamust andma või mitte. Samuti ei oma tähtsust kaebaja poolne väide selle kohta, et kaebajat ega Heiki Kalbegi ei kaasanud vald omapoolse arvamuse tegemise juurde ehitusjoone kulgemise osas, kuna kohus ei anna hinnangut ekspertiisile. Samuti ei oma tähtsust kaebaja poolt toodud võrdlus ehitiste paiknemise kohta veepiiri kaugust arvesse võttes, kuna antud kaebuse kontekstis vaatab kohus läbi ainult kaebaja kinnistul Silla tn 2 toimunut.

9. Kaebuses on leitud ka, et ehitatav ehitis kuni 20 m2 ei vaja kohalikult omavalitsuselt kirjalikku nõusolekut, vaid võib piirduda sellekohase teatise esitamisega. Vastustaja on õigesti märkinud, et lisaks ehitiste parameetritele omab tähtsust ka see, et tegemist on ehitisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. Nii lehtla kui aiamaja kasutamine elukondlike abihoonetena ei ole võimalik ka seetõttu, et Silla tn. 2 kinnistul ei paikne elamut (põhiehitist) , mille majapidamishooneteks võiksid olla lehtla ja aiamaja. Kaebaja ise elab Silla tn. 3 kinnistul, kus paikneb külalistemaja, mis asub teisel kinnistul.

10. Eeltoodu alusel jätab kohus kaevatavad haldusaktid (korraldus 23.04.2012 nr 101 ja korraldus 30.04.2012 nr 110) tühistamata ning ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks rahuldamata, kuna kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, motiveeritud ja antud pädeva haldusorgani poolt ja on sisult õiged, tuginetud on nii faktilistele kui ka õiguslikele alustele.

Samuti jääb rahuldamata I.L. kaebus Värska Vallavalitsuse kirja 23.05.2012 nr 7-5/405-1 ja Värska Vallavalitsuse korralduse 09.07.2012 nr. 182 peale. Kaevatava otsustusega, see on vastuskiri kaebajale „Ehitise teatisest“ on antud teada, et ehitusõigust Silla tn. 2 kinnistul saab määrata ainult läbi planeerimisprotsessi, mis iseenesest on selgitav toiming, mitte haldusakt ning selle tühistamist ei ole võimalik taotleda. Kohus loeb Värska Vallavalitsuse vastust I.L. kirjale „Ehitise teatisest“ ning selles osas läbi viidud vaidemenetlust ja tehtud vaideotsust – Värska Vallavalitsuse korraldust 09.07.2012 nr 182 õiguspäraseks ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Haldusasjas 3-12-1698 raames esitatud taotlused (liidetud haldusasja 3-12-1070 juurde), mis puudutab ettekirjutuse tegemist lehtla osas, on lahendatud käesoleva kohtuotsusega haldusasja 3- 12-1070 raames. Käesolevas kohtuasjas on käsitletud nii lehtla olemasolu kui aiamaja ehitamise seaduspärasust Silla tn 2 kinnistul.

11. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Tulenevalt HKMS § 253 lg 3 kohaselt kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kaebaja on tasunud kaebustelt riigilõivu ning muid menetluskulusid antud asjas ei ole esitatud, jäävad menetluskulud poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015.a otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015.a otsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. juuni 2014. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuste põhjendustele.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse ja hilisemate seisukohtade lisaks olevad dokumendid, välja arvatud menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid ühes eksemplaris.