3-14-50686/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50686 Haldusasi Silwi Autoehituse AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.04.2014 otsuse nr 72-14/145735 tühistamise nõudes, Kaitseväe Logistikakeskuse 25.03.2014 käskkirja nr 372 tühistamise nõudes osas, millega tunnistati AS Atea pakkumus riigihankes viitenumbriga 145735 „Sõiduki sidelahenduste väljaehitamine“ vastavaks ja edukaks ning Kaitseväe Logistikakeskuse 16.04.2014 käskkirja nr 468 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – Silwi Autoehituse AS, seaduslikud esindajad Tõnis Raamets ja Märt Tõnumaa, volitatud esindaja Juhan Raudam; Vastustaja – Kaitseväe Logistikakeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Gea Gustavson; Kolmas isik – AS Atea, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta Silwi Autoehituse AS-i ja Kaitseväe Logistikakeskuse menetluskulud nende endi kanda.

3. Mõista Silwi Autoehituse AS-ilt AS Atea kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 515 eurot ja 2 senti.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 16.06.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud

1. 09.09.2013 avaldas Kaitsevägi riigihangete registris piiratud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Sõidukite sidelahenduste väljaehitamine“ (viitenumber 145735) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 10.10.2013 esitasid pakkumused neli pakkujat, sh Silwi Autoehituse AS ja AS Atea.

2. Kaitseväe Logistikakeskuse 25.03.2014 käskkirjaga nr 372 tunnistati AS-i Atea pakkumus vastavaks (p 1.1.4) ning otsustati sõlmida AS-iga Atea raamleping (p 1.2.3).

3. 03.04.2014 esitas Silwi Autoehituse AS riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles Kaitseväe Logistikakeskuse otsuste, millega tunnistati vastavaks ja edukaks AS-i Atea pakkumus, kehtetuks tunnistamist.

4. Kaitseväe Logistikakeskuse 16.04.2014 käskkirjaga nr 468 muudeti 25.03.2014 käskkirja järgmiselt: tunnistati kehtetuks 25.03.2014 käskkirja p 1.1.4 (p 1.2), parandati käskkirja numeratsiooni ning lisati p 1.2, millega tunnistati AS Atea pakkumus vastavaks riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 teise lause alusel.

5. VAKO 25.04.2014 otsusega nr 72-14/145735 jäeti Silwi Autoehituse AS vaidlustus rahuldamata.

6. 02.05.2014 saabus Tallinna Halduskohtule Silwi Autoehituse AS kaebus VAKO 25.04.2014 otsuse nr 72-14/145735 tühistamise nõudes, Kaitseväe Logistikakeskuse 25.03.2014 käskkirja nr 372 tühistamise nõudes osas, millega tunnistati AS Atea pakkumus riigihankes viitenumbriga 145735 „Sõiduki sidelahenduste väljaehitamine“ vastavaks ja edukaks ning Kaitseväe Logistikakeskuse 16.04.2014 käskkirja nr 468 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud andmed ei olnud õiged objektiivses mõttes. Kaebaja leiab, et pakkumuse sisu korrigeerimine ei olnud lubatud. Esmalt keelab pakkumuste sisu korrigeerimise üldnormina RHS § 43 lg 1. Üldnormi suhtes eksisteerib küll erinorm (RHS § 50 lg 5), kuid käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et erinormi kohaldamiseks puudus faktiline alus ning ka vastustaja ei väida end olevat seda normi kohaldanud. Sellisele seisukohale ei asunud ka VAKO.

7.1. Vastustaja väidab end olevat kohaldanud RHS § 56 lg-t 3, mis lubab hankijal nõuda pakkujalt selgitusi. Ka nimetatud normi osas eksisteerib ühene praktika, mille kohaselt ei tohi antavad selgitused tuua endaga kaasa esitatud pakkumuse muutmist või täiendamist. Seonduvalt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsusega nr 3-3-1-24-13 märgib kaebaja, et nimetatud lahend ei anna alust pakkumuse korrigeerimiseks sellisel viisil, nagu seda on teinud vastustaja. See lahend ei anna hankijale luba hakata RHS § 56 lg 3 alusel pakkumuste sisu ise täpsustama või parandama, vaid Riigikohus annab sellise loa RHS § 39 lg 4 alusel, mis puudutab aga ainult pakkuja kvalifikatsiooni. Konkreetsel juhul ei puuduta vaidlus mitte kolmanda isiku kvalifikatsiooni, vaid tema poolt tehtud pakkumuse sisu. Riigikohtu poolt osundatud Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsuse nr C-599/10 p-s 40 asutakse sarnasele seisukohale. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus ei ole mõjutanud ka VAKO enda hilisemat praktikat. Seetõttu on VAKO poolt 25.04.2014 otsuses väljendatud seisukoht, nagu oleks sellekohane praktika muutunud (või nagu ta peaks muutuma) vastuoluline ja üllatuslik.

7.2. Kaebaja nõustub, et Riigikohtu 13.06.2013 otsus on toonud endaga kaasa hankemenetluse senisest vähemformaalsema käsitlemise viisi. Samas ei saa kõiki hankemenetluse etappe käsitleda ühtviisi mitteformaalsetena. Riigikohtu otsus selliseks seisukohaks alust ei anna. Seda, mida kolmas isik pidas silmas pakkumuse sisu kohta käivat vormi täites, nt miks, millistel kaalutulustel või millistel arvutustel põhinevalt märkis ta vormi just sellise hinna või tööde teostamise aja, ei ole enam tagantjärgi võimalik täie kindlusega objektiivselt kuidagi kindlaks teha. Seega ei saa hankija, VAKO ega ka mitte kohtu ülesandeks pakkumuse sisu üle käivas vaidluses olla tagantjärgi tuvastamine, miks pakkuja tegi pakkumuse sisu esitamisel vea või millest see viga võis olla ajendatud. Kuna hoolsuskohustuse rikkumisest tingitud riski kannab pakkuja, tuleb esitatud pakkumust käsitleda sellisena, nagu ta on. Lisaks tuleneb hankedokumendi (HD) p-st 3.13, et allkirjastatud pakkumus peab olema lõplik ega tohi sisaldada parandusi või täiendusi.

7.3. RHS § 47 lg 2 ei luba hankijal tunnistada vastavaks sisuliselt mittevastavat pakkumust, selline pakkumus tuleb kindlasti tagasi lükata. Tagasilükatud pakkumus edasises menetluses ei osale ning hankija hindab üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. Seega on ebaõige ka hankija järgnev otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

7.4. Suur osa vastustaja poolt väljatoodud kohtuja vaidlustuskomisjoni praktikast ei ole asjakohane. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole mitte see, kas hankija on õigustatud tegema koos pakkumusega esitatud andmetes mistahes korrektiive, vaid see, kas ta tohib neid teha konkreetselt pakkumuse sisu enda osas. Juhul, kui kohus ei peaks nõustuma hankija seisukohaga ning leidma, et teatud juhtudel tohib pakkumuse sisu ikkagi korrigeerida, selgitab kaebaja, et antud juhul puudusid selleks mistahes mõjuvad asjaolud. Kolmas isik ei teatanud vastustajale oma soovist korrigeerida pakkumuse sisu mitte koheselt peale pakkumuste avamist, vaid alles peale sellekohase protokolli kättesaamist. Protokollis endas oli aga juba fikseeritud ühe pakkuja (Telegrupp AS-i) kommentaar kolmanda isiku pakkumuse sisu osas. Seega eelnes kolmanda isiku korrektiivile kronoloogiliselt konkurentide poolne tähelepanu juhtimine.

7.5. Ainuüksi ühe pakkuja poolt pakkumuses esitatud arvväärtuste (võrdlemisi suur) erinevus teiste pakkujate poolt pakkumuses esitatud arvväärtuste keskmisest ei tohiks kujuneda paranduste tegemise võimaldamise aluseks. Selline käsitlus seaks ebareaalseid pakkumusi esitavad pakkujad ausate (või HD-st õigesti aru saavate) pakkujatega võrreldes automaatselt eelisseisundisse, sest ebareaalseid arvväärtusi esitanud pakkujad saavad seeläbi lisavõimaluse paranduste tegemiseks ning reaalseid arvväärtusi esitanud pakkujad seda ei saa. Oma pakkumuses võimalikult ebareaalsete arvväärtuste esitamine ei tohiks muutuda riigihankel edu saavutamise vahendiks.

7.6. Pakkumuste avamise protokolli põhjal otsustades oli antud riigihankele iseloomulik see, et individuaalse pakkuja poolt esitatud arvväärtused võisidki teiste pakkujate poolt esitatud arvväärtustest erineda väga suurel määral. Täiesti võrdsetes ja võrreldavates olukordades lubas vastustaja kolmandal isikul tema poolt esitatud keskmistest erinevaid arvväärtusi tagantjärgi korrigeerida. Kaebajaga mingeid selliseid läbirääkimisi ei peetud.

7.7. HD lisa 2 vorm II kolmanda tulba pealkirjaks on: “Tööde teostamise maksumus eurodes km-ta” ja vormi neljanda tulba pealkirjaks on: “Tööde teostamise aeg kalendripäevades”. Kolmas isik võib HD vormist saada aru ühtvõi teistmoodi, kuid ei ole võimalik, et ta saaks sellest üheaegselt aru mõlemat moodi. Kui kolmas isik märgib ühte tulpa andmed ühiku kohta (mitte kokku), siis tuleb eeldada, et ta märgib ka teistesse tulpadesse andmed ühiku kohta (mitte kokku). Juhul, kui kolmas isik väidab end olevat märkinud aga ühte tulpa andmed ühiku kohta ja teise (analoogsesse) tulpa andmed kokku, ei saa enam olla tegemist pahaaimamatu tegevusega, sest HD-st sellisel viisil aru saada ei ole võimalik. Sellisel juhul on hoopis tõenäolisemalt tegemist olukorraga, kus kolmas isik on teadlikult esitanud vastustajale selliseid andmeid, mida tal oleks (peale pakkumuste avamist) võimalik situatsioonist lähtuvalt hõlpsalt manipuleerida.

7.8. Antud juhul ei välju teostatud korrektuur mitte üksnes lubatavuse piiridest, vaid seda pole teostatud ka mitte ühetaoliselt, vaid selektiivselt, st üksnes kolmanda isiku pakkumuse teatud osa osas. Seega ei muutu mitte üksnes esitatud andmete absoluutväärtused, vaid moonduvad ka kõigi esitatud andmete omavahelised seosed ja suhted. Kaebaja märgib, et juhul, kui kõik pakkumuses esitatud andmed ühikute arvuga läbi korrutada, siis ei kuuluks kolmanda isiku pakkumus ikkagi kolme parima pakkumuse hulka; juhul, kui korrutada läbi üksnes üks tulp, siis on kolmanda isiku pakkumuse puhul ühtäkki tegemist parima pakkumusega. Eelnimetatust nähtub, et tegemist ei ole mitte n-ö tehnilise korrektuuriga, vaid sisulise muudatusega.

7.9. RHS § 43 lg-ga 1 läheb vastuollu kolmanda isiku poolt 12.03.2014 vastustajale esitatud täpsustus, millest sai kaebaja teada alles vaidlustusmenetluse käigus. Selle kohaselt tulevat kolmanda isiku poolt esitatud tööde teostamise aegu käsitleda kumuleeruva ehk järjestikkusena. Sellist täiendavat tingimust HD ette ei näe ning sellise täpsustuse esitamisega korrigeeris kolmas isik oma pakkumust veelgi. HD-st ei nähtu, et töid võiks või tuleks praktikas teha kumuleeruvalt, mistõttu tuleb igal pakkujal arvestada sellega, et ta peab olemas valmis teostama neid vajadusel üheaegselt ehk paralleelselt. Seega möönab kolmas isik oma täpsustuses ise, et tema poolt esitatud pakkumus pole ka nimetatud aspektis HD-le vastav, nõuetekohane ega teiste pakkujate pakkumustega adekvaatselt võrreldav. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

8. Kolmanda isiku poolt pakkumuses tööde teostamise kõigil sõidukitel/konteineritel koguaja märkimise asemel iga sõiduki/konteineri tööaja ühikute märkimise näol oli tegemist ilmselge tehnilise ja vormilise veaga, mis ei muuda pakkumust sisuliselt mittevastavaks. Tegemata on jäänud lihtne korrutustehe: tööde teostamise aeg (ühikud) x sõidukite/konteinerite arv. Seejuures oli sõidukite ja konteinerite arv HD-s fikseeritud, mistõttu pakkujad ei saanud teha pakkumust korrutustehte teise poole kohta.

8.1. Juba pakkumuste avamisel oli ilmselge, et kolmanda isiku pakkumuses võisid olla esitatud tööde teostamise aja kohta ühikud iga sõiduki/konteineri kohta, sest pakkumuses märgitud ajaga (0,5 p) ei ole reaalselt võimalik töid teostada. Ka kolmas isik ise kinnitas korduvalt, et pakkumuses märgitud tööde teostamise aja veerus on loetletud ühe ühiku töö teostamise aega. Seega kinnitas kolmas isik, et tegi pakkumuse esitamisel inimliku tehnilise vea, mis aga oli lihtsasti kõrvaldatav HD-s ja pakkumuses olemasolevate andmete korrutustehte abil.

8.2. Lähtudes kohtupraktikast ei oleks hankija sellise inimliku eksituse ja vormilise vea tõttu tohtinud kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks tunnistada. Hankijal tuli anda puuduste kõrvaldamise võimalus, sest oli ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku tehnilise (mitte sisulise) vea. HD-st ei tulenenud selgelt, et tööde teostamise aega ei või esitada nn ühikuhindadena. HD p-d 10.4.1 ja 10.4.2 räägivad pakkumuste hindamisest, kuid ei märgi midagi selle kohta, kas pakkujad peavad nii aega kui ka maksumust esitama kogusummana või tuleb need esitada ühiku kohta ja vastustaja ise teeb vastavad korrutustehted pakkumuste hindamise käigus ära. HD-st oli võimalik aru saada n-ö õigesti ja valesti üheaegselt, sest tõepoolest oli kogumaksumuse märkimise nõue kirjas HD p-s 6.2, kuid tööde teostamise aja kogusummana esitamise kohta vastav nõue puudus. Sellest võiski vastustaja hinnangul tuleneda kolmanda isiku inimlik (tehniline) eksimus, mille kõrvaldamist hankija pidas võimalikuks ja vajalikuks, paludes kolmandal isikul oma pakkumuses esitatud infot selgitada. Vastustaja ei nõustu, et ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse oleks sel juhul pidanud korrutama läbi sõidukite arvuga, sest maksumuse kogusumma esitamist nõudis HD p

6.2. Teiseks olid maksumusena esitatud summad realistlikud ning nende suurusjärgud võrreldavad teiste pakkujate pakkumuste maksumustega.

8.3. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kui vastustaja andis kolmandale isikule võimaluse oma pakkumust täpsustada, oleks ta pidanud samasuguse võimaluse andma ka teistele pakkujatele. Esiteks olid teiste pakkujate ajaühikud realistlikud, täitmaks kogu vastava osa tööhulka. Teiseks, isegi kui vastustaja asuks teiste isikute pakkumustes esitatud ajaühikuid läbi korrutama sõidukite/konteinerite arvuga, muutuksid need veelgi majanduslikult ebasoodsamaks ning jätkuvalt oleks õiguspärane vastustaja otsus, tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks.

8.4. Eelnevast tulenevast on vastustaja seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus on RHS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt sisuliselt hanketeates ja –dokumentides esitatud tingimustele vastav, mistõttu oli õiguspärane vastustaja otsus tunnistada see vastavaks ja edukaks. Kuna HD p 10.1 kohaselt võis vastustaja tunnistada edukaks kuni kolm majanduslikult soodsamat pakkumust, ja kaebaja pakkumus ei mahtunud nende hulka, ei saanud vastustaja kaebaja pakkumust edukaks tunnistada ning temaga raamlepingut sõlmida. Seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud ja huve kahjustanud. Selgituste küsimist lubab RHS § 56 lg 3 ning vastustaja on toiminud selle sättega kooskõlas olevalt. Kolmas isik täpsustas enda esitatud pakkumust, mitte ei muutnud või ei esitanud uut pakkumust. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja viited kohtuvõi VAKO lahenditele, milles räägitakse pakkumuse sisu muutmise lubamatusest. Praegusel juhul ei toimunud pakkumuse muutmist, vaid seda üksnes täpsustati nendesamade andmete põhjal, mis juba olid algses pakkumuses olemas. Selgituse küsimisega ei seatud teisi pakkujaid halvemasse olukorda.

8.5. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et kolmas isik esitas teadlikult valeandmeid. Vastustaja viitab mahukale kohtupraktikale, mis on pidanud lubatavaks pakkumuses inimliku vea (mittesisuliste kõrvalekallete ja ilmsete ebatäpsuste) kõrvaldamist täpsustuse küsimise teel: Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, Riigikohtu 07.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-44-13, Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus nr C-599/10, Euroopa Esimese Astme Kohtu 27.09.2002 otsus asjas nr T-211/02, Euroopa Esimese Astme Kohtu 17.03.2005 otsus asjas nr T-160/03, Euroopa Üldkohtu 10.12.2009 otsus asjas nr T-195/08. Eelnevat praktikat järgib ka nt Tallinna Ringkonnakohus 29.06.2012 otsuses asjas nr 3-12-118, VAKO 26.09.2013 otsuses asjas nr 221- 13/139321, VAKO 26.01.2012 otsuses asjas nr 5-12/128251, VAKO 26.08.2013 otsuses asjas nr 199-13/144212 ning VAKO 02.07.2009 otsuses asjas nr 141-09/111484. Seega on olemas ulatuslik kohtupraktika pakkumuste ebaselguse parandamise lubatavusest ja tingimustest. Selle kohaselt ei ole lubatud selgituste kaudu muuta pakkumuse sisu (ehk anda võimalust esitada täiesti uut pakkumust). Pakkumuse olemuslikuks sisuks (mida muuta ehk selgitada ei tohi) ei saa aga pidada pakkumuse esitamise vorminõudeid ega muid formaalseid tingimusi – sellised nõuded on hankija kehtestanud eelkõige menetluse sujuva toimimise, aga ka andmete struktureerituse ja süsteemsuse huvides. Üheks selliseks vorminõudeks on nt nõue esitada pakkumuse maksumuse esildisel andmed kas ühikuhindadena või kogumaksumusena. Kohtupraktika kohaselt on sellise vormilise puuduse (kui on nõutud üht, kuid esitatud teine) kõrvaldamine selgituste küsimise kaudu lubatav. Nii ongi praegusel juhul kolmanda isiku pakkumuses koguaja märkimise asemel ühikute märkimise näol tegemist mittesisulise kõrvalekaldega RHS § 47 lg 2 ls 2 tähenduses ehk ilmse ebatäpsusega, mille kõrvaldamine nii vastustaja kui pakkuja poolt lihtsa arvutustehte tegemise kaudu, muutmata seejuures pakkumuses esitatud hindu, on lubatud.

8.6. Vastustaja 16.04.2014 otsus oli piisavalt motiveeritud. Kuigi vastustaja 16.04.2014 otsuses puuduvad täiendavad põhjendused kolmanda isiku pakkumuse RHS § 47 lg 2 alusel sisuliselt vastavaks tunnistamise kohta ning piirdutud on üksnes viitega pakkumuse vastavaks tunnistamise aluseks olnud õigusnormidele, on vastustaja vastavad kaalutlused toodud ära 25.03.2014 ja 16.04.2014 otsuste aluseks olnud 19.03.2014 protokollis nr KVLogK-4.2-2/14/376. Seega on vastustaja põhjendused ja kaalutlused kontrollitavad. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

9. Hankija poolt RHS § 56 alusel selgituse küsimine ning saadud täpsustuse arvestamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Selgituse andmisega ei esitanud kolmas isik uut pakkumust. HD p 6.1 kohaselt tuli pakkumuse maksumus esitada HD lisa 2 vormi II kohaselt ning p-s 6.2 oli täpsustatud, et pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki konteinerite ning sõidukite ümberehitusega kaasnevaid kulutusi (samas ei olnud sellist selgitust tööde teostamise aja osas). Ka vormi II tulbas „Tööde teostamise aeg kalendripäevades“ ei olnud välja toodud, et teostamisaeg tuleks märkida iga seadmetüübi puhul seadmete koguajana. Kolmas isik märkis sinna teostamisaja ühiku kohta (mitte kõikide vastava tüübi seadmete koguajana). Tegemist on vormilise ja tehnilise veaga, mitte pakkumuse sisulise kõrvalekaldega. Seadme ühikute arv on iga tüübi puhul hankija poolt HD-s fikseeritud.

9.1. On üheselt tuvastatav ja kontrollitav, et kolmanda isiku pakkumuses on teostamisajana silmas peetud hankija etteantud seadmeühik korrutatuna kolmanda isiku pakkumuses esitatud seadmeühiku teostamisajaga. Tegemist ei ole uue pakkumuse esitamisega või pakkumuse sisulise muutmisega. Uue pakkumuse esitamisest saaks hakata rääkima alles siis, kui seadmete kogus (ühikute arv) oleks hankes lahtine või määratlemata.

9.2. Asjaolu, et kolmanda isiku pakkumuses on esitatud tööde teostamisaeg seadmetüübi ühiku kohta, on ilmne ja arusaadav juba pakkumusest endast. Et kolmanda isiku pakkumuses toodud teostamisajad ei saa olla seadmete koguaeg, on leidnud ka kaebaja, tuues vaidlustuses välja, et need on „ilmselgelt võimatud.“ Seega on hankija õiguspäraselt RHS § 56 alusel võimaldanud pakkumuses esitatud teabe selgitamist/täpsustamist/piiritlemist ning selgitust arvestanud. Selgituste kaudu ei ole toimunud uue pakkumuse esitamist AS Atea poolt. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. Pakkuja AS Atea ei ole sisuliselt muutnud oma pakkumust peale pakkumuste avamist. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et AS Atea esitas oma pakkumuses HD lisa 2 vormil II (tl 30 pöördel) ebamõistlikult lühikesed ajad tööde teostamiseks. Kohtul puudub alus arvata, et tegemist oleks olnud pakkuja poolt hankija tahtliku eksitamisega, kuivõrd sellisel teol puuduks igasugune loogika – ükski pakkuja ei tee teadlikult hanketingimustele mittevastavat pakkumust. Tegemist on olnud pakkujapoolse eksitusega HD lugemisel.

Õige on VAKO seisukoht selles, et HD ei olnud selge osas, kuidas tuleb pakkumuses esitada tööde teostamise aeg kalendripäevades (HD lisa 2 vorm II). Nii ei tulenenud HD-st üheselt mõistetavalt, kas vastavas lahtris tuli näidata kogu tööde teostamise aeg või seda tuli mõista ühe konteineri või sõiduki sidelahenduse väljaehitamiseks kuluva ajana. HD p 6.2 kohaselt pidi pakkumuse maksumus sisaldama kõiki konteinerite ning sõidukite ümberehitusega kaasnevaid kulusid. Kuidas tuli vormil märkida tööde teostamise aeg, HD ei täpsustanud.

Veelgi enam, HD p-i 10.4.2, mis käsitleb pakkumuste hindamiskriteeriume – tööde teostamise aeg kalendripäevades (kõigi Lisas 2 vorm II toodud sõidukite ning konteinerite aeg summeerituna – võib tõlgendada nii selliselt, et vastavas vormis pidi olema kajastatud kogu tööde teostamise aeg kui ka selliselt, et vormis esitatud ühe konteineri või sõiduki sidelahenduse väljaehitamiseks kulunud ajad tuli hankijal pakkumuse hindamiseks summeerida. Järelikult oli HD selles küsimuses ebaselge ning pakkuja AS Atea tõlgendas HD-d erinevalt hankijast ja teistest pakkujatest.

Riigikohus on oma 13.06.2013 lahendi asjas nr 3-3-1-24-13 p-des 15 ja 16 leidnud, et: „Avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega (vrd HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3), samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 1 ja 4).

Ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu.“ Otsuse p-s 20 on Riigikohus viidanud, et: „Direktiivi art-ga 2 ei ole siiski vastuolus see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (29. märtsi 2012. a otsus asjas nr C-599/10:

SAG ELV Slovensko jt, p-d 36–40)“. Eelnevast tulenevalt tuleb pakkumuse täpsustamine lugeda lubatavaks juhtumitel, mil pakkuja on HD lugemisel olnud eksimuses ning see eksimus on pakkumuse täpsustamise teel võimalik kõrvaldada pakkumuse sisu muutmata (vt ka RHS § 56 lg 3 ja § 47 lg 2).

11. RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt RHS § 39 lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Vastavalt eeltoodule võib hankija niisiis nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe täpsustamist. Sellise RHS § 56 lg 3 kohase täpsustusega ongi tegemist hankija 11.03.2014 e-kirja näol AS-le Atea (tl 57), milles hankija palub täpsustada, kas on õigesti aru saanud sellest, millised on tööde teostamise ajad sõidukite ja konteinerite lõikes summeerituna. Selleks on hankija korrutanud AS Atea HD lisa 2 vormil II näidatud (tl 20 pöördel) tööde teostamise ajad ühe ühiku kohta vastavate vormil ja HD-s näidatud ühikutega ja saanud tööde teostamise kogu aja. Nii ei ole AS Atea esitanud hankes uut pakkumust, vaid pakkumuses esitatud andmete ja HD-s esitatud andmete alusel on hankijal endal olnud võimalik välja selgitada pakkumuse hindamiseks vajalik teave – toimus pakkumuse täpsustamine pakkumuse ja HD algandmetest lähtuvalt ilmse tehnilise vea parandamiseks. Vastavalt asjakohatu on kaebaja märkus sellest, et sõidukite arvust lähtuvalt oleks hankija pidanud läbi korrutama ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse – kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli võrreldavas suurusjärgus teiste pakkujatega ning see ei andnud alust kahtluseks ilmse vea olemasolust. Ja nagu kohtuotsuse põhjenduste p-s 10 öeldud, oli HD pakkumuse maksumuse kirjeldamisel selge.

12. Kaebaja on viitega HD p-dele 3.13 ja 9.2 väitnud, et AS Atea poolt 12.03.2014 esitatud täpsustus (tl 57) oli tingimuslik ning seetõttu oleks AS Atea pakkumus tulnud tagasi lükata. Kohus selle väitega ei nõustu. 12.03.2014 esitatud täpsustuses on AS Atea märkinud, et tööde teostamise ajad on arvestatud kumuleeruvana ehk järjestikusena. Kuna HD-st ei tulenenud, et kõiki töid peab pakkuja olema võimeline sooritama üheaegselt, nagu ekslikult on väitnud kaebaja, võis kolmas isik sellise täpsustuse teha ning tegemist ei olnud lisatingimuse esitamisega pakkuja poolt (vt ka kohtuotsuse p-e

10 ja 11).

13. RHS § 47 lg 2 ls 2 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates või hankedokumentides nimetatud tingimustest. Riigikohtu 07.10.2013 lahendis nr 3-3-1-44-13 on Riigikohus p-s 21.4 pidanud vormilisteks eksimusteks pakkumuse koostamisel, mida ei saa käsitleda sisuliste kõrvalekalletena hanketeate ja hankedokumentide tingimustest RHS § 47 lg 2 teise lause mõttes, pakkumuses esitatud andmete ebaloogilisust; andmete kontrollimatust üheselt ja veenvalt; osade andmete puudumist pakkumuses ning pakkumuses nõutava numeratsiooni mittejärgimist. Kohtu hinnangul sobitub eelnevasse loetellu ka olukord, kus pakkuja on valesti mõistnud HD-d, selle tulemusel esitanud pakkumuses ebatäpsed andmed ning see ebatäpsus on kõrvaldatav pakkumuses ja HD-s esitatud algandmete kaudu pakkujalt andmeid üle täpsustades.

14. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusaktid on õiguspärased. Kaebus on tervikuna alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud argumentide osas ei pea kohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuna need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg

8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Et esitatud kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda.

27.05.2014 esitas vastustaja kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude (tl 111-113, 133). Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2027,88 eurot (koos käibemaksuga). Vastustaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Glimstedt OÜ 26.05.2014 arve nr 017-05-14 summas 2027,88 eurot koos kulude aruandega ning arve tasumist tõendava maksekorraldusega. Riigikohus on 19.06.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv.

Põhimõtteliselt sama seisukohta on Riigikohus väljendanud korduvalt ka varem (vt nt 10.05.2001 määrus haldusasjas nr 3- 3-1-11-01; 05.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16- 07). Oma 05.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-05 märkis Riigikohus, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Seega võib haldusorgan välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohus ei nõustu vastustajaga, et hankeasjas kohtuvaidluses osalemine väljuks tema põhitegevuse raamidest. Vabariigi Valitsuse 27.03.2013 määruse nr 52 „Kaitseväe põhimäärus“ § 11 p-i 5 kohaselt on Kaitseväe logistikakeskuse ülesandeks Kaitseväes hankeprotsessi koordineerimine ja kontrollimine ning hankeandmete esitamine. Kaitseväe logistikakeskuses on olemas ka spetsiaalne hanketeenistus, mis eeldab kvalifitseeritud tööjõu olemasolu vastustajal.

Menetluskulude väljamõistmist ei saa tingida üksnes kohtumenetluses osalemise eeldus, seda ka hankeasjade puhul, kuna seda puudutavad kohtumenetluse sätted pole sedavõrd spetsiifilised ega keerukada, millest vastustaja ilma välist õigusabi kasutamata aru saama ei peaks. Vastustajal tuleb oma põhitegevusalal tegutsedes (sh hankemenetlusi korraldades) arvestada ka võimalike kohtuvaidluste tekkimisega ning nendes osalemisega. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist pole vastustaja osalemine hankevaidlustes erandlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata.

27.05.2014 esitas kolmas isik kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude (tl 116-119). Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 515,02 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ 27.05.2014 arve nr 140451 summas 618,02 eurot (koos käibemaksuga) koos kulude aruandega ning arvet tasumist tõendava maksekorraldusega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ning nende suurus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Seega tuleb mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 515,02 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik