3-12-2454/145 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2454 Haldusasi U.M. kaebus Saare maavanema 30.08.2012 korralduse nr 1- 1/1330 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – U.M. (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja vandeadvokaat Merli Paddar; Vastustaja – Saare maavanem, volitatud esindaja Jaan Leivategija; Kolmandad isikud – OÜ Adepte (registrikood xxxxxxx), esindaja juhatuse liige Harry Raudvere ja vandeadvokaat Tiia Nurm; S.K.; J.L.; N.K.; V.J.; H.L.; S.T.; E.K.; A.H.; T.T.. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Kõrvaldada menetlusest kolmandate isikutena E.L., I.H., A.H., V.Õ. ja E.A.. 2. Jätta U.M. kaebus rahuldamata. 3. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx III jaost 29.04.2014 sissekantud vastuväide, et maa erastamise ja omandiõiguse üle toimub kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-12-2454. 4. Mõista OÜ Adepte kasuks U.M.lt (M.) välja menetluskulud summas 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16. juulil 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare Maakonnakomisjoni 24.09.1996 otsusega nr 7/131 tunnistati Saare maakonnas X maaüksuse (pindalaga 19,103 ha), mis natsionaliseeriti ENSV Riigikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga, osas õigustatud subjektiks vara omanik H. M., kes loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma lastele U.M.’le, V. M.’le, M. M.’le,

I. M.’le, A. M.’le, L. M.’le ja M.M.’le.

2(11)

2. Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94 punktis 3 tehti Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek ja anti ehitiste kordategemiseks tähtaeg kaks aastat. Viidatud korralduse resolutsiooni p-s 3.5 peeti võimalikuks maa erastamist pärast lagunenud ehitiste kordategemist.

U. M. vaidlustas 16.09.2009 korralduse nr 94 punkti 3, kuid Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 17.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-09-2485 rahuldamata. Tallinna Halduskohtu otsus jõustus edasikaebamata.

3. Mustjala Vallavalitsus luges 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni punktis 2 ehitised, sh ladu nr 6, kai nr 1 ja kai nr 2 remondituks ning vastavaks ehitusseaduse (EhS) §-st 3 tulenevatele nõuetele.

Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusega nr 71 p-ga 1 otsustati erastada Pahapilli külas Varese sadama ehitiste juurde ostueesõigusega maad 2,3237 ha. Mustjala Vallavalitsuse 21.11.2012 korraldusega nr 127 täiendati 06.06.2012 korraldust nr 71 punktiga 1 järgmiselt: „Määrata ostueesõigusega erastatava Pahapilli küla Varese sadama maaüksuse suuruseks 2,3237 ha“. 06.06.2012 korralduse nr 71 punktid 1-7 loeti vastavalt punktideks 2-8.

U.M. esitas 05.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni p 2 õigusvastasus või alternatiivselt tühistada viidatud punkt, ja tühistada Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldus nr 71.

Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2013 otsusega haldusasjas nr 3-12-2116 U. M. kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.10.2013 otsusega U. M. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2013 otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium jättis 16.01.2014 määrusega asjas nr 3-7-1-3-587-13 U. M. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

4. Saare maavanema 30.08.2012 korraldusega nr 1-1/1330 otsustati Varese sadama maaüksuse, Pahapilli külas, Mustjala vallas, suurusega 23 237 m2 ostueesõigusega erastamine korralduses nimeta-

tud tingimustel S.K.’le, E.L.’ale, A.H.’ale, V.Õ.’le, J.L.’ile, N.K.’ile, I.H.’ale, V.J.’ale, H.L.’ile,

S.T.’le, L.K.’le, E.K.’ile, A.H.’ule, T.T.’ele ja E.A.’ile.

16.11.2012 esitas kaebaja esindaja halduskohtule kaebuse Saare maavanema 30.08.2012 korralduse nr 1-1/330 tühistamiseks. Haldusasi jagati kohtunik Kadriann Ikkonenile ning registreeriti numbriga 3-12-2454. Hiljem jagati haldusasi 3-12-2454 ümber menetlemiseks kohtunik Kadri Roosile eelmise kohtuniku pikaajalise eemalviibimise tõttu.

5. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt:

1. Erastamise korraldajal, ehk maavanemal on kohustus kontrollida, kas esineb alus maa erastamiseks seda taotlenud isikule. Selles osas ei ole maavanem seotud kohaliku omavalitsuse eeltoimingutega (vt Riigikohtu 29.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-81-05). Lisaks on maavanemal kohustus kontrollida, kas sellel maal asuvad ehitised on püstitatud õiguslikul alusel, kas ehitis on kolmanda isiku omandis ning kas sellel erastataval maal asuvad hooned/rajatised vastavad maareformi seaduses sätestatud ehitise nõuetele. Käesoleval juhul, ei ole maavanem nimetatud asjaolusid kontrollinud, vaid on asunud tegema seda alles kohtumenetluse käigus. Maavanem on lähtunud Mustjala Vallavalitsuse eelhaldusaktidest ega ole süvenenud nende sisulisse ja formaalsesse õiguspärasusse. Kuigi käesolevaks ajaks on jõustunud vaidlusalust kinnistut puudutavates vaidlustes kohtulahendid, ei saanud maavanem korralduse tegemise ajal, so 31.08.2012 olla veendunud kõigi asjaolude ja faktide õiguspärasuses.

2. Maavanem on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vaidlusalusel kinnistul asuvad hooned/rajatised, ei vasta erastamise eelduseks olevatele ehitise tingimustele, kuna neid ei ole täh-

3(11) taegselt korda tehtud. Ehitisena ei saa käsitleda tähtaegselt korda tegemata ehitisi, mistõttu on ehitise mittevastavus maareformiseaduse (MaaRS) ja ehitusseaduse nõuetele maa suuruse ja piiride määramise ning erastamata jätmise aluseks.

3. Maavanem on võimaldanud maa erastamise hoonete/rajatiste juurde, mida ei kasutata sihtotstarbeliselt. Kuna kai nr 2 ja ladu nr 6 on sihipärasest kasutusest välja langenud, ei kuulunud maa ehitiste juurde erastamisele (MaaRS § 6 lg 31). Kai nr 2 ehitati kaina ning seda kasutati 1991. aastal ja ka hiljem eelkõige kaina, so rajatist sadamas laevade randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks ja lossimiseks, sh oli kail võimalik sõita autodega. 2008. aasta kohtvaatluse protokollis on ekspert üheselt leidnud, et kai nr 2 ei vasta mingil juhul kai tunnustele, vaid seda kasutatakse muulina. Kai nr 2 olukord on selline, et sinna juurde on välistatud laevade randumine. Ladu nr 6 algne kasutamise otstarve oli kütuseladu, kus hoiti õlipumpa, kuid seda ei kasutata faktiliselt. Nii kai nr 2 kui ka lao nr 6 kasutamine vastavalt sihtotstarbele ei ole ilma ehitustöid läbi viimata võimalik. Maavanem pidanuks eeltoodud asjaoludest lähtudes järeldusele, et hooned/rajatised ei vasta EhS ja MaaRS sätestatud nõuetele, kuna need ei ole tähtaegselt ega seaduslikult korda tehtud ning neid ei kasutata sihtotstarbeliselt.

4. Maavanem ei ole erastamismenetluses teostanud kontrolli kohaliku omavalitsuse tegevuse üle hoonete/rajatiste vastavuse hindamisel. Mustjala Vallavalitsus ei hinnanud lao nr 6 seisukorda ning kaidele nr 1 ja 2 tehtud töid. Kai nr 1 ja lao nr 6 osas on tehtud töid ebaseaduslikult ilma ehitusloata. Kai nr 2 osas ei ole üldse ehitustöid teostatud, laole nr 6 ja kaile nr 1 on teostatud tööd ebaseaduslikult, sh on ebamäärane, milliseid töid teostati tulenevalt 16.09.2009 korraldusest ja 09.06.2009 projekteerimistingimustest. Ühtlasi on Saare Maavalitsus ise oma 16.09.2011 kirjas nr 8-3/849 kinnitanud, et esineb vajadus ehitusjärelevalve läbiviimiseks. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et Mustjala Vallavalitsusel ei olnud pädevust „deklareerida“ ehitised EhS ja MaaRS nõuetele vastavaks, sh kinnitada, et tegemist ei ole ehitamisega ehitusseaduse mõttes, kuigi 09.06.2009 korraldused nr 64, nr 65 ja 16.09.2009 korraldus nr 94 nägid ette ehitise rekonstrueerimise.

5. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlusalune haldusakt on ka kaalutlusvigadega ega vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 toodud nõuetele. Kuigi käesoleva haldusasja kolmandate isikute jaoks oli tegemist soodustava haldusaktiga, piirati sellega ka kaebaja õigusi, välistades kaebaja võimaluse saada maad tagasi. Seega puudus vastustajal õigus HMS § 56 lg 4 kohaselt anda haldusakt välja ilma faktilist alust näitamata. Haldusaktis ei sisaldu ühtegi põhjendust, milles oleksid ära toodud kaalutlused ja motiivid ning kas vastustaja on kaalunud kaebaja õigusi ja huvisid. Korraldusest ei nähtu isegi asjaolu, et kaebaja oleks maa tagastamise õigustatud subjekt. Kuigi varasemalt viis erastamismenetlust läbi kohalik omavalitsus, ei tähenda, et maavanemal oleks puudunud kohustus menetlusosalisi ära kuulata ja menetlusse kaasata. Kaebaja jäeti menetlusse õigusvastaselt kaasamata. Mustjala Vallavalitsus ei ole olnud haldusaktide tegemisel erapooletu. Sellele viitab asjaolu, et kohtumenetluses kandis Mustjala Vallavalitsuse õigusabi kulud kolmas isik, kes oli samaaegselt tegelemas Varese Sadama kaluritelt osakute kokkuostmisega. Ka on erastamistoimiku algdokumendid puudulikud. Maavanemal on ulatuslikud järelevalveja kontrollifunktsioonid ning eraldiseisev uurimiskohustus. Need rikkumised on sedavõrd rasked menetlusõiguse rikkumised, mistõttu tuleb korraldus tühistada sõltumata selle sisulisele õiguspärasusele antavast hinnangust.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja õigusi, kuna Varese sadama territooriumil asuvad sadamarajatised ja hooned kai 1, kai 2 ja ladu 6 kuuluvad kolmandatele isikutele. MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt tulenevalt ei saa kaebaja nõuda sellise maa tagastamist, millel asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised.

2. Varese sadama maa erastamise küsimustes jõustunud kohtulahenditega haldusasjades nr 3-09- 2485 ja 3-12-2116 on leidnud tõendamist, et endisel Uuela maaüksusel asuvad kaid ja ladu nr 6 on püstitatud õiguslikul alusel ja kuuluvad maa erastamise õigustatud subjektidele (kolmandatele isikutele). Haldusasjas nr 3-12-2116 asub kohus seisukohale, et kaebaja ei saa enam vaielda selle

4(11) üle, kas kaide nr 1 ja 2 ning lao nr 6 juurde maa erastamine on üleüldse võimalik või mitte. See on siduvalt kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Sama otsuse punktis 15 märgib kohus, et vaidlusalused ehitised on seisundis, mis võimaldavad nende juurde maa erastamist. Viidatud otsusega jäeti muu hulgas rahuldamata ka kaebaja nõue Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korralduse 71 tühistamiseks. Seega ei saa käesolevas asjas olla vaidlust selle üle, kas kaide ja lao nr 6 alune ja nende teenindamiseks vajalik maa kuulub erastamisele või mitte.

3. Mustjala Vallavalitsus on määranud siduvalt kindlaks erastatava maa suuruse, piirid ja sihtotstarbe. Mustjala Vallavalitsuse antud haldusaktide õiguspärasust on kohtu poolt kontrollitud ning hinnatud õiguspäraseks. Kohus on haldusasjas nr 3-12-2116 märkinud, et faktilisi asjaolusid arvestades ei ole alust kahelda, et teenindusmaa suuruse määramisel pole kaebaja õigusi piiratud ebaproportsionaalselt. Seega jääb kaebusest arusaamatuks, millised võiksid olla need faktilised asjaolud, mis tingiksid maa erastamise teistsugusel kujul ja annaksid õiguse maa erastamise korraldajale keelduda maa erastamisest Varese sadama rajatiste juurde.

4. Kaebaja etteheited maavanema järelevalveja kontrollifunktsiooni, uurimispõhimõtte ja tõendite hindamise kohustuse täitmata jätmise osas on põhjendamatud. Jääb arusaamatuks, millised on need asjas tähtsust omavad asjaolud, mille maavanem on jätnud välja selgitamata või millises osas on rikutud uurimispõhimõtet. Kaebuses on korratud samu väiteid, mis on esitatud varasemates kohtuvaidlustes ning mille osas on kohus jäänud eitavale seisukohale. Kaebaja on oma kaebuses jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaide nr 1 ja 2 ning ladu nr 6 osas on kohus varasemates vaidlustes asunud seisukohale, et nende juurde on võimalik maa erastamine. Esialgse kaebuse lisaks 14 olevast kohtvaatluse protokollist nähtub, et kai 1 on kasutuses kaina. Seega vastab ta sellise ehitise tunnustele, mille juurde maa erastamine on lubatav. Kohus on viidatud ehitiste kohta märkinud, et kai nr 1 ja kai nr 2, mis tegelikult on muul, on püstitatud õiguslikul alusel. Ehkki kai 1 ja 2 on pandud ehitisregistrisse kirja kaidena, on kai nr 2 tegelikult muul ja olnud sellisena kogu aeg ka kasutusel. Vaidlust pole selles, et kai nr 1 on olnud kogu aeg kasutuses sadamasillana laevade sildumiseks. Seega on mõlemat ehitist kasutatud nende rekonstrueerimisel määratud eesmärgil, s.o sihipäraselt. Ladu nr 6 õiguslikku alust tõendab Mustjala Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldus nr 35, millega anti sellele hoonele kasutusluba. Kaebaja pole kasutusluba vaidlustanud. Puuduvad tõendid, millest nähtuks omavoliline ehitamine. Uusi asjaolusid, mis võimaldaks maa erastamise asjaolusid ümber hinnata, kaebaja esitanud ei ole. Korralduse nr 1- 1/330 andmise ajaks oli jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-2485, kus kohus asus seisukohale, et kaid nr 1 ja 2 ning ladu nr 6 kuuluvad maa erastamise õigustatud subjektidele.

5. Kaebaja väited maa erastamise menetlusse kaasamata jätmise ja ärakuulamiskohustuse täitmata jätmise osas on eksitavad. Maa ostueesõigusega erastamise menetlust ei saa käsitleda kui rida erinevaid menetlusi, vaid seda tuleb käsitleda kui ühte tervikut, mis algab maa ostueesõigusega erastamise taotluse esitamisest ja lõppeb maa erastamise otsuse vastuvõtmisega ja selle alusel maa ostueesõigusega erastamise lepingu sõlmimisega. Maa tagastamise õigustatud subjektid kaasatakse maa ostueesõigusega erastamise menetlusse ehitisele teenindusmaa määramise ettepaneku koostamise käigus ning tulevikus erastamisele kuuluva maa suurusest ja piiridest tulenevad vaidlused lahendatakse maa erastamise eeltoimingute teostamise käigus, enne maa ostueesõigusega erastamise otsustamist. Kaebaja on olnud menetlusse kaasatud. Peale vaidluste lõppemist ehitise juurde määratava teenindusmaa suuruse ja piiride üle ei jäänud enam üles vastuväiteid, mis oleks tinginud esialgse otsuse revideerimise ja toonud kaasa maa ostueesõigusega erastamisest keeldumise otsuse vastuvõtmise.

6. Saare maavanema 30.08.2012 korralduse nr 1-1/330 andmisel ei ole rikutud menetlusvõi vorminõudeid. Isegi, kui eeldada, et mingeid rikkumisi korralduse andmisel esines, siis HMS § 58 kohaselt ei saa kaebaja nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele.

7. Kolmas isik OÜ Adepte vaidles kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kolmas isik nõustub Saare maavanema seisukohaga. Kuna kohtud on haldusasjades nr 3-12- 2454 ja nr 3-12-2116 esitatud samasisulisi väiteid juba analüüsinud, tuleks kaebus jätta läbi vaa-

5(11) tamata. Maavanema ja kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidav maa ostueesõigusega erastamise menetlus on ühtne menetlus, mis koosneb erinevatest menetluse etappidest. Kaebaja seisukoht nagu oleks maavanema poolt läbi viidav menetlus eraldiseisev menetlus, ei ole õige. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on menetlusse kaasatud etapis, mille käigus määrati kindlaks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus, piirid ja sihtotstarve. Kaebaja esitas siis menetluses oma vastuväited ja seisukohad. Ka on kaebaja eeltoimingute käigus vastu võetud haldusaktid kohtus vaidlustanud. Seega on kaebaja kaasatud maa erastamise menetlusse tema õigusi puudutavas menetlusetapis. Maavanemal puudus kohustus enne haldusakti vastuvõtmist kuulata ära kaebaja arvamus ja vastuväited. Kaebajal oli võimalik esitada ehitiste juurde määratava maa võimalikkuse ning ehitiste MaaRS § 6 lg 31 nõuetele mittevastavuse kohta haldusasjas nr 3-09-2485.

2. Kaebaja arvamuse ära kuulamine enne haldusakti andmist ei oleks toonud kaasa teistsuguse otsuse tegemist. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuvaidluses esitanud varasemaga võrreldes uusi argumente, mis võiksid kaasa tuua kaevatava haldusakti muutmise. Kaebaja on ka käesolevas menetluses seisukohal, et kaide nr 1 ja 2 ning lao nr 6 puhul ei ole tegemist ehitistega, mille juurde maa erastamine oleks võimalik. Nimetatud väiteid on hinnanud kohtud haldusasjades nr 3-12- 2116 ja 3-09-2485. Viidatud asjades on kohtud tuvastanud, et endisel Uuela maaüksusel asuvad kaid nr 1 ja 2 ning ladu nr 6 on püstitatud õiguslikul alusel ja kuuluvad kolmandatele isikutele. Kohus on hinnanud Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korralduse nr 71 ja 23.08.2011 korralduse nr 71 ning 16.09.2009 korralduse nr 94 õiguspärasust. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.

3. Isik on maa erastamise subjektiks üksnes seetõttu, et talle kuulub maatükil paiknev ehitis. Olukorras, kus erastamise eeltoimingute raames on siduvalt kindlaks määratud erastava maa suurus, piirid ja sihtotstarve, on põhjendamatu tugineda asjaolule, et erastamise õigustatud subjektil puudub maa ostueesõigusega erastamise õigus. Maa erastamise korraldus ei ole tingimuslik. Jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt peaks maavanem otsustama maa erastamise teistsugustel tingimustel või keelduma maa erastamisest Varese sadama rajatiste juurde. 17.04.2012 jõustunud kohtulahendiga haldusasjas nr 3-09-2485 on tuvastatud, et kaid nr 1 ja 2 ning ladu nr 6 kuuluvad maa erastamise õigustatud subjektidele ning et teenindamiseks vajaliku maa määramine nimetatud ehitusele on toimunud õiguspäraselt. Seega oli maavanem vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel veendunud selles, et maa erastamine ehitiste omanikele kohaliku omavalitsuse poolt määratud suuruses ja piirides on lubatav ning see ei riku maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Maavanem ei pidanud kaebuses toodud põhjendustel keelduma maa erastamise korralduse vastu võtmisest. Erastamise eeltoimingutena tehtud otsused ei ole kaalutlusotsused. Erastamise põhjuseks on asjaolu, et tagastataval maatükil paiknevad teisele isikule kuuluvad ehitised. Erastamisel tuvastatakse ehitiste olemasolu ja nende vastavus MaaRS § 6 lg 31 sätestatud tingimustele ning kui see on tuvastatud, ei ole maavanemal Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 p 23 alusel alust asuda erastamise eeltoimingute käigus vastu võetud haldusaktide sisulist õiguspärasust üle hindama ja sellest lähtudes keelduda maa erastamisest õigustatud subjektile. Puudub alus kahelda, et maavanem oli otsuse tegemisel teadlik haldusasjas nr 3-09-2485 esitatud argumentidest või et erastamise otsuse tegemisel kontrollis maavanem asjaolu, kas erastamise eeltoimingud on teostatud. Isegi juhul, kui kohus peaks asja lahendamisel leidma, et maavanem ei ole enne haldusakti andmist täitnud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet, ei saa nimetatud asjaolu tuua kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist.

8. Kolmandad isikud S.K., J.L., N.K., V.J., H.L., S.T., E.K., A.H., T.T., E.A., I.H., A.H., E.L. ja V.Õ. ei avaldanud kohtule oma seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(11)

9. Kinnistusraamatu kohaselt (kohtuotsuse tegemise seisuga) on 28.04.2014 asjaõiguslepingu alusel muudetud 08.05.2014 Varese sadama kinnistu omanikeringi. Alates 08.05.2014 ei ole kinnistu omanikuks enam E.L., I.H., A.H., V.Õ. ega E.A.. Vastavad kaasomandi osad on omandanud osaühing Adepte, kes on juba varem kohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasatud.

HKMS § 30 lg 2 kohaselt võib õigusjärgneja asuda eseme võõrandamisel menetlusse õiguseelneja asemel samuti siis, kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi. Käesoleva kohtumenetluse tulemusel võidakse maavanema korraldus tühistada ja tagasi täita, mis tähendaks seda, et kolmandad isikud jäävad oma kaasomandist Varese sadama kinnistule ilma. Vastava asjaolu kohta on kinnistusraamatusse kantud vastuväide. Osaühing Adepte on olnud kohtumenetlusse selle algusest peale kaasatud, mistõttu on ta olnud teadlik, et kohtumenetluse tulemusel võib ta osa soetatud omandist kaotada. Eeltoodust tulenevalt ei saaks ka haldusakti tagasitäitmise korral tekkida nõudeid kolmandate isikute E.L.’a, I.H.’a, A.H.’a, V.Õ. ega E.A.’i vastu ning nad tuleb kolmandate isikutena menetlusest kõrvaldada.

10. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti resolutsioon on õiguspärane ning kaebus on põhjendamata. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

11. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. HMS § 52 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kohaldatakse samu sätteid eelhaldusaktile ehk haldusaktile, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korraldus nr 94 (kd II tl 31-32), 23.08.2011 korraldus nr 71 (kd II tl 38-39) ja 06.06.2012 korraldus nr 71 (kd II tl 36-37) on kehtivad haldusaktid. Kaebaja on neid haldusakte kohtumenetluses vaidlustanud, kuid kohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Seega on need haldusaktid täitmiseks kohustuslikud nii haldusakti andnud haldusorganile, eelhaldusakti alusel lõpphaldusakti andvale haldusorganile kui ka kohtule.

12. Poolte vahel on vaidlus sisuliselt üksnes ulatuses, milles kaebaja kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks õigustatud subjekti ja kolmandatele isikutele erastatud maa Varese sadamas kattub. Need maatükid kattuvad 1719 m2 ehk 0,17 ha ulatuses (haldusasja nr 3-12-2116 toimik, kd I tl 154, asja juurde võetud 04.03.2014 määrusega). Arvestades Varese sadama ehitiste asukohti, on seega poolte vahel vaidlus üksnes kai nr 1, kai nr 2 ja lao nr 6 juurde kuuluva maa erastamise üle (vrd kd II tl 25 ja 32). Teiste hoonete üle ei ole vaidlust, kuna kaebaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõigus nende hooneteni ei ulatu.

13. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises ulatuses on maavanema korraldus vaidlustatav, kui selle aluseks olevad eelhaldusaktid on kehtivad.

Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 korralduse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p-de 3 ja

4 kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem (edaspidi erastamise korraldaja) ning kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Korra p 13 alap-de 2 ja 3 alusel määrab linnavõi vallavalitsus pärast avalduse saamist kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse, piirid ja sihtotstarbe ning selgitab välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused. Pärast katastriüksuse moodustamist fikseerib kohalik omavalitsus erastamise seisukohalt olulised tingimused: maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus; andmed erastamist taotleva isiku kohta; maa asukoht; pindala; maa sihtotstarve; maa maksustamishind; ning vajaduse korral muud maa erastamise tingimused, sh kitsendused ja piirangud (p 15). Seejärel edastab kohalik omavalitsus katastriüksuse moodustamise toimiku koos avaldusega riigi maakatastri pidajale katastriük-

7(11) suse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku erastamise korraldajale (p 16). Erastamise korraldaja kontrollib ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning võtab kogutud dokumentide ja andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse (p 23.4). Seega on kohaliku omavalitsuse eeltoiming siduv osas, millega määratakse kindlaks erastatava maa kohustuslikud elemendid, s.o maa suurus, piirid ja sihtotstarve.

Tallinna Ringkonnakohus on 23.10.2013 otsuses kaebaja ja Mustjala valla vahel haldusasjas nr 3- 12-2116, kus vaieldi Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011 ja 06.06.2012 korralduste õiguspärasuse üle leidnud, et kaebaja ei saa enam vaielda selle üle, kas kaide nr 1 ja 2 ning lao nr 6 juurde maa erastamine on üleüldse võimalik, sest see on siduvalt kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga (Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-09-2485). Seega saab vaidlus (asjas nr 3- 12-2116) seisneda üksnes selles, kas kolmandad isikud on Varese sadama ehitiste omanikena 16.09.2009 korralduse nr 94 täitnud ehk teinud lagunenud ehitised korda. Ringkonnakohus leidis samas otsuses, et vaidlusalused ehitised on seisundis, mis võimaldavad nende juurde maa erastamist.

Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MaaRS §-dele 7, 9 ja 10. Sama paragrahvi lg 31 kohaselt ei käsitleta ehitistena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Need ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Kui kohalik omavalitsus määrab ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Eeltoodust tuleneb, et teenindusmaa määramine, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses, on üheselt seotud ehitiste kordategemise hindamisega. Juhul, kui ehitised ei ole korda tehtud, ei saa selle juurde teenindusmaad määrata ja kohaliku omavalitsuse korraldus oleks sellisel juhul õigusvastane. Käesoleva haldusmenetluse raames on kohtud haldusasjas nr 3-12-2116 juba asunud seisukohale, et Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011 korraldus nr 71 ja 06.06.2012 korraldus nr 71 teenindusmaa määramise kohta on olnud õiguspärased. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust enam teenindusmaa suuruse üle, vaid see on koos ehitiste kordategemise hindamisega siduvalt otsustatud.

Erastamise korraldajal ehk maavanemal on nii õigus kui ka kohustus kontrollida, kas on alust erastada konkreetne maa erastamist taotlenud isikule. Siinkohal ei ole maavanem seotud kohaliku omavalitsuse eeltoimingutega. Riigikohus on 29.03.2006 otsuse nr 3-3-1-81-05 p-s 14 leidnud, et ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 12.01.2007 otsuses nr 3-06-1366, et erastamise korraldajal ehk maavanemal on õigus kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele ka pärast erastamiskorralduste tegemist ja enne ostu-müügilepingute sõlmimist ning nõuda selleks vastavate dokumentide esitamist. Maa ostueesõigusega erastamise lõpliku otsuse teeb erastamise korraldaja, kelleks on maavanem (Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsus nr 3-10-183). Kaebaja ei ole käesolevas asjas kolmandate isikute omandiõigust ehitistele vaidlustanud.

14. Kaebaja leiab, et vaidlusalusel kinnistul asuvad hooned või rajatised, mis ei vasta erastamise eelduseks olevate ehitiste tingimustele, kuna neid ei ole tähtaegselt korda tehtud, samuti ei kasutata neid sihtotstarbeliselt.

Nagu kohus varem selgitas, on ehitiste vastavus MaaRS § 6 lg-le 31 nõuetele asjaolu, mida kohalik omavalitsus kontrollib teenindusmaa määramise menetluses. Kui ehitised ei ole korras ja neid ei kasutata sihtotstarbeliselt, ei saa kohalik omavalitsus teenindusmaad määrata. Vastav korraldus on aga kohtuliku kontrolli läbinud.

8(11)

Tallinna Halduskohus asus 22.02.2013 otsuses nr 3-12-2116 järgmistele seisukohtadele:

- 23.08.2011 korraldusest nr 71 nähtub, et kai ja kaitsemuul on üldiselt rahuldavas seisukorras ja tagavad nende püstitamise eesmärgi, on stabiilsed ja inimese tervisele ohtu ei kujuta. Laohoone on varustatud nõuetekohase elektripaigaldisega, mis on vajalik hoone funktsioneerimiseks; kõik hooned on värvitud ning kõikide hoonete katused on remonditud, hoonete kandekonstruktsioonid on tugevdatud (p 38).

- Varese sadama M/Ü asuvate hoonete ja rajatiste kohtvaatluse protokollist (I kd lk 52 jj) nähtub, et hinnang on antud kõikidele sadama rajatistele ja seejuures hinnatud nende vastavust ehitusseadusele ja mitte MRS § 6 lg-le 31. /…/ Remontivajava ehitise juurde ei ole maa erastamine MRS kohaselt takistatud. Ühestki käesolevas haldusasjas kogutud tõenditest, sh eelnimetatud kohtvaatluse protokollist, ei tulene, et vaidlusalused ehitised olid lagunenud, seejuures ühtlasi kasutusest väljalangenud ning ühtlasi ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad (p 39).

- Ka juhul, kui hoonete kordategemine eeldanuks ehitusluba nõudvaid ümberehitusi ja kui seda oleks tehtud ilma ehitusloata, ei saaks sellest üksi järeldada, et hooned ei ole korda tehtud ja nende juurde maa erastamine on välistatud. Ehitusloa puudumine võib tuua kaasa ehitusjärelevalve või ehitise lammutamise (p 40).

- Tuvastatud on, et Kai nr 2 on kasutuses lainemurdjana ehk muulina (seda kinnitavad mh tlk 25 asuv aerofoto, kolmanda isiku Adepte istungil antud seletused, mille kohaselt sadam avaneb oste merele ja ilma lainemurdjata oleks selle eksisteerimine võimatu ning et muuli näol on tegemist ühe esimese sadama rajatisega, mis kolhoosiajal täitis ka kai ülesandeid (randuda sai sisemisel küljel), kuid hetkel vähenenud laevaliikluse tõttu ei ole see vajalik). Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja käsitlus, et tegemist on kasutusest väljalangenud rajatisega. Kohtu hinnangul ei ole vajalik, et muul opereeriks hetkel igapäevaselt kaina nii, nagu ta on ehitusregistris märgitud. Vaieldamatult on muulil täitsa sadama kaitserajatisena vajalik funktsioon ja sadam ei saaks ilma muulita tegutseda (p 42).

- Ka ei pea ladu ei pea olema kasutuses tingimata kütuselaona (milline oli tema algne funktsioon). Lao kuulumine sadamahoonete kompleksi on loogiline ja ei tekita küsimusi. Kui laohoone võimaldab tal sellise funktsiooni täitmist siis ei saa lugeda seda kasutusest väljalangenuks vaid põhjusel, et seal ei ladustata kütust (p 43).

Tallinna Ringkonnakohus nõustus 23.10.2013 otsuses nende seisukohtadega täielikult ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus kordas, et MaaRS § 6 lg 31 ei seo erastamist ehitiste vastavusega ehitusseaduse nõuetele, vaid ehitised tuleb korda teha viisil, et need vastaksid MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud miinimumstandardile (otsuse p 15). Kuna haldusasja nr 3-12-2116 toimik on võetud käesoleva asja juurde, on kohus ka käesolevas asjas kontrollinud halduskohtu poolt varasemas menetluses hinnatud tõendid ega leia, et käesolevas asjas oleks võimalik jõuda hoonete kordategemise ja sihtotstarbeliselt kasutamise osas teistsugusele järeldusele. Kaebusele lisatud fotod kaist nr 2 ja laost nr 6 2013. aastal (kd II tl 17 p 55, tl 18 p 57, tl 72-74) ei saa mingil määral mõjutada maavanema korralduse õiguspärasust selle andmise seisuga ehk aastal 2012.

Arvestades käesoleva asja eset – maavanema korraldus – tuleb lähtuda sellest, et Mustjala valla haldusaktid on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Kuna teenindusmaa on kehtiva haldusaktiga määratud, ei saanud maavanem asuda seisukohale, et tegemist on ehitistega, mille juurde teenindusmaa määramine ei ole võimalik.

15. Asjaolu, et Mustjala Vallavalitsuse korraldused vaidlustati hiljem kohtumenetluses, ei tingi maavanema korralduste õigusvastasust. Kehtiva haldusakt on täitmiseks kõigile kohustuslik. Kaebaja pöördus Mustjala Vallavalitsuse korralduste vaidlustamiseks kohtusse alles 05.10.2012 ehk pärast maavanema korralduse andmist. Samuti peatati Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korralduse nr 71 täitmine alles Tallinna Halduskohtu 09.10.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-2116.

9(11) Kaebaja on tuginenud ka maavanema 16.09.2011 vastusele nr 8-3/849 (kd II tl 33-34), kus maavanem tegi Mustjala vallale ettepaneku viia läbi ehitusjärelevalve. Samas vastuses leidis maavanem, et ei ole otstarbekas alustada järelevalvet Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94 üle, kuna samas asjas toimub kohtumenetlus (haldusasi nr 3-09-2485). Käeoleva asja esemeks ei ole kohaliku omavalitsuse poolt ehitusjärelevalve läbiviimine või läbiviimata jätmine. Samuti ei ole maavanema 16.09.2011 vastus haldusakt, millega oleks siduvalt otsustatud vaidlusaluse maa erastamine või erastamata jätmine. Maavanemal on võimalik erastamismenetluse käigus oma seisukohta muuta ning nõustuda kohaliku omavalitsuse eelhaldusaktides toodud seisukohaga. Kohus kordab samuti, et kuigi kaebaja leiab, et eelhaldusaktid on õigusvastased, on kaebaja kaebused eelhaldusaktide tühistamiseks jäänud rahuldamata.

16. Kohus möönab, et Saare maavanema 30.08.2012 korralduses nr 1-1/330 (kd I tl 10) puudub korralduse faktiline alus ning ka viited varasemale haldusmenetlusele ja selle käigus antud eelhaldusaktidele. Maa ostueesõigusega erastamise õigusliku alusena on välja toodud MaaRS § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja § 222 lg 1.

Riigikohus on 05.11.2008 otsuses nr 3-3-1-49-08 selgitanud, et kirjaliku ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Kuigi eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, ei pruugi tuua see siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Sama seisukoht on laiendatav ka juhtumile, kui on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks. Sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud korralduse uuesti välja andma.

Kohus arvestab käesolevas asjas läbiviidud haldusmenetluse kulgu, eelhaldusaktides otsustatut ja maa ostueesõigusega erastamise toimikus (edasipidi toimik) olevate dokumentide kogumit tervikuna. Neist dokumentidest nähtub üheselt järgnev:

- Varese sadam on müüdud kolmandatele isikutele (toimik lk 60-61 ja 63-64);

- kolmandad isikud on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldused (toimik lk 3-52);

- Tallinna Halduskohtu jõustunud 17.04.2012 otsusega nr 3-09-2485 on kontrollitud hoonete kuulumist kolmandatele isikutele ning ehitiste püstitamist õiguslikul alusel (toimik lk 71-77);

- Mustjala valla 23.08.2011 korraldusega nr 71 (toimiku lk 55-56) loeti Varese sadama hooned, sh Ladu nr 6 ning kaid nr 1 ja 2 tähtaegselt remondituks.

- Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusega nr 71 p-ga 1 (toimik lk 68-70) otsustati erastada Pahapilli külas Varese sadama ehitiste juurde ostueesõigusega maad 2,3237 ha.

Arvestades tänaseks jõustunud kohtulahendeid ja läbiviidud haldusmenetluses koostatud haldusakte, tuleneb kogutud tõenditest üheselt, et maavanema korralduse tühistamisel ei oleks maavanemal võimalik anda teistsugust korraldust ja jätta maa kolmandatele isikutele erastamata. Kaebaja väited, mis seonduvad sellega, kas hooned vastavad MaaRS nõuetele ja kas nende juurde on üldse võimalik maad erastada, on kohtumenetlustes jõustunud lahenditega korduvalt ümber lükatud. Haldusasjast ei nähtu, et kaebajal jäid haldusaktis faktilise aluse puudumise tõttu asjas olulised põhjendused esitamata või ta ei saanud aru, miks selline haldusakt anti. Sisuliselt on jäänud kaebaja väited maa kolmandatele isikutele ostueesõigusega erastamise kohta ka käesolevas kohtumenetluses samasuguseks

10(11) ning neile on varem juba põhjalikult vastatud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva asja asjaolusid arvestades ei too faktilise aluse puudumine kaasa maavanema korralduse tühistamist (HMS § 58).

17. Sarnaselt leiab kohus, et ka ärakuulamisõiguse tagamata jätmine ei ole antud juhul menetlusviga, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Kohtul ei ole kahtlust, et haldusakti tühistamise korral tuleks anda uus samasugune haldusakt. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses ühtegi uut seisukohta, millele ei oleks haldusorganid või kohtud varem vastanud. Nagu Tallinna Halduskohus 22.02.2013 otsuses nr 3-12-2116 tuvastas, on kaebaja osalenud aktiivselt kogu erastamismenetluses ja väljendanud oma seisukohti korduvalt nii Mustjala Vallavalitsusele kui ka Saare maavanemale. Erastamist korraldavatele haldusorganitele on kaebaja põhiväited olnud teada juba kohtuasjast nr 3- 09-2485, kus vaieldi ehitiste õigusliku aluse ja omandiõiguse üle. Ka on Saare maavanem teadlik kaebaja väidetest seoses ehitiste kordategemisega (maavanema 16.09.2011 vastus, kd II tl 33-34). Ärakuulamisõiguse eesmärgiks on võimaldada isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastu-argumente haldusorgani seisukohtadele. Sõltumata sellest, et kaebajale ei ole antud tähtaega oma seisukoha esitamiseks, on kaebaja omal algatusel korduvalt oma seisukohta avaldanud, mistõttu täiendav ärakuulamine ei saaks kaasa tuua teistsuguse haldusakti andmise.

Kohus märgib seoses kaalutlusõigusega, et erastamisotsused ei ole haldusaktidena kaalutlusotsused. Erastamismenetluses ei kaaluta õigustatud subjekti ja erastada soovija huve ega otsustada kaalumise tulemusel, kas maa kuulub erastamisele või mitte. Erastamisel tuvastatakse ehitiste olemasolu ja ehitiste teenindamiseks vajalik teenindusmaa, samuti kontrollitakse kolmandate isikute õigust ostueesõigusega erastada. Kui vastavad tingimused on täidetud, siis ei saa maavanem asuda kaaluma, kas erastamisavalduse esitanud isikute õigused kaaluvad üles ikka maa tagastamist sooviva isiku huvid. Sellist kaalumist ei näe ette ka MaaRS. Kaalumine võib olla võimalik üksnes ulatuses, milles kohalik omavalitsus hindab, kui suur on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus. Maavanemal ei ole antud pädevust otsustada uuesti teenindusmaa suuruse üle. Muuhulgas on Tallinna Ringkonnakohus 23.10.2013 otsuse nr 3-12-2116 punktis 18 asunud seisukohale, et teenindusmaa suurus ei ole ebaproportsionaalne, kuna vaidluse all on üksnes 0,17 ha maad, mis kattub vähem kui 8% ulatuses kaebajale tagastatava maaga.

18. Kaebaja esitas kohtule 30.05.2014 täiendava seisukoha (kd III tl 47), kus leiab, et kaid nr 1 ja 2 on rajatised, mille juurde kuuluva maa erastamist ei ole kolmandad isikud taotlenud. Samuti on varasemates kohtuasjades sõlmitud õigusabileping tühine. Vastav seisukoht on kohtule esitatud hilinenult. Tallinna Halduskohtu 12.05.2014 määrusega anti pooltele tähtaeg täiendavate avalduste esitamiseks kuni 26.05.2014. Kaebaja on seisukoha esitanud alles 30.05.2014. Kaebaja poolt 26.05.2014 esitatud e-kirjas sisalduv manus ei olnud krüpteerimise tõttu loetav (kd III tl 36), mistõttu ei ole selle manuse sisu kontrollitav. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks seisukoha hiljem esitamiseks mõjuv põhjus. Samuti nähtub avalduse tekstist, et seda oleks olnud võimalik esitada tunduvalt varem, sh varasemate kohtumenetluste käigus. Avalduse kõigi väidete kontrollimine põhjustaks ilmselgelt menetluse viibimist. Seetõttu jätab kohus seisukoha HKMS § 51 lg 4 alusel menetlemata.

Kohus märgib kaebajale lühidalt vastuseks üksnes seda, et kaebaja väited on tõendamata. Samuti on maad võimalik erastada üksnes isikutele, kes ehitiste (s.o nii hoonete kui ka rajatiste) juurde maad taotlevad. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja viidatud isikud oleksid soovinud võimalike omanikena maad ostueesõigusega erastada, mistõttu ei saanud vaidlustatud korraldusega ka neile maad erastada. Lisaks ei näe kohus vastuolu selles, et kolmandate isikute avaldustes on nimetatud üksnes hooneid, mitte aga ka rajatisi (toimik lk 3, 5, 8, 11 jne), arvestades avalduse formaliseeritud kuju. Kohtul ei ole kahtlust selles, et silmas on peetud Varese sadamat kui tervikut, millesse oma olemusel kuuluvad ka kai ja muul (pidades silmas sadama asumist Saaremaa põhjaküljel). Samuti on kõigis avaldustes taotletava maa suurusena toodud välja 2,5 ha, mis natuke suurem selles kinnis-

11(11) tust, mis kolmandatele isikutele vaidlustatud korraldusega erastati. Sellega on kolmandate isikute erastamisavalduste objekt üheselt tuvastatav. Kuna ehituste teenindamiseks vajaliku maa suurus on lõplikult otsustatud Mustjala Vallavalitsuse korraldustega, ei ole käesolevas asjas vaidluse all enam see, kui palju maad on ehitiste ehk sadama kui terviku teenindamiseks vaja.

19. Kaebaja väidab, et Mustjala vald on olnud haldusaktide tegemisel erapooletu, kuna kohtumenetluses on valla õigusabikulud kandnud kolmas isik.

Haldusasjades nr 3-09-2485 ja 3-12-2116 ei ole vastustaja Mustjala vald ega kolmandad isikud menetluskulude hüvitamist taotlenud. Haldusasjas nr 3-12-2116 kolmanda isiku poolt vastustaja menetluskulude kandmine ei saanud mõjutada maavanema 30.08.2012 korralduse õiguspärasust, kuna kaebaja esitas kaebuse alles 05.10.2012 ehk pärast maavanema korralduse andmist ning seega said menetluskulud tekkida alles pärast maavanema korralduse andmist. Selline hiljem tekkinud asjaolu, ei saa mõjutada maavanema korralduse õiguspärasust.

Haldusasjas nr 3-09-2485 vastustaja menetluskulude kandmine kolmanda isiku poolt võiks üksnes mõjutada Mustjala valla korralduste õiguspärasust. Kohtud on leidnud, et need korraldused on õiguspärased. Asjaolu, kes tasub kohtuvaidluses vastustaja menetluskulud, ei ole erastamismenetluses maavanema kontrolli objektiks. Asjast ei nähtu ka seda, et maavanem oleks pidanud seda asjaolu teadma ja see oleks saanud mõjutada kuidagi Mustjala valla eelhaldusaktide kehtivust, millest lähtumine oli maavanemale kohustuslik. Juhul, kui kaebaja on kindlal veendumusel, et tegemist on olulise asjaolu või tõendiga, mis oleks pidanud mõjutama haldusasjas nr 3-12-2116 tehtud kohtulahendeid, on kaebajal õigus esitada teistmisavaldus Riigikohtule, järgides HKMS 22. peatükis sätestatud korda.

20. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna maavanema korraldus on õiguspärane. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud vastustaja endi kanda.

Kolmas isik Adepte OÜ on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 1008 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning taotletav summa on kohtumenetluse keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. OÜ Adepte on osalenud menetluses vastustaja poolel, seega kannab OÜ Adepte menetluskulud kaebaja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos