1-14-5122/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-5122

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi C.S süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav C.S

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 11 (üheteistkümnel) korral, viimati 23.09.2013 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 213 p 1 järgi liitkaristusena 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt Tallinna Vanglast 19.04.2014; väärtegude eest karistatud 5 (viiel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada C.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 09.-10.06.2014.a

(2 päeva) karistusaja hulka, millest tulenevalt on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. (kakskümmend kaheksa)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.S ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2 Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata C.S katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS §-de 175 lg 1 p -de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel mõista välja C.S Mitilt menetluskulu järgmiselt: • sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti; • määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et C.S Mitil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kuue) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606 (Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu C.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.06.2014 kella 01:00 paiku Tartumaal, Kaagvere alevikus, Kaagvere kooli tee teisel kilomeetril sõiduautot Volkswagen GOLF 1J reg nr XXX, olles

3 alkoholijoobes. Sellega pani C.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (st ajavahemik 09.-10. juunini 2014), mille vältel C.S oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui C.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist- reerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse C.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Arvestades asjaolu, et käesoleval hetkel C.S ei tööta, peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik