1-04-287/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-287 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, ti Kartau

Ma , Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tähtaeg vangistusest tingimisi enne a vabastamata

jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus J.A,

RESOLUTSIOON

1.

30. aprilli 2014 J.A tingimisi enne Tühistada Viru Maakohtu määrus

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.

2.

vabastada J.A sikukood Käesoleva määruse jõustumisel (i

XXX Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 ) kohtuotsusega mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta.

3. J.A Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. Kohustada J.A katseajal järgim KarS § 75 lg 1 p a -des 1-6 toodud

järgmisi kontrollnõudeid:

1) X ; elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XX

2) ilmuma kriminaalhooldaja juurde registreerimisele kolme päeva jooksul alates vabastamise päevast;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires k

auemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

viibimiseks. lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi

5. - 2, 4

7 kohaselt J.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p de ja määrata

järgmised kohustused:

1) mitte tarvita alkoholi ja narkootikume;

da

2) otsida e t

ndale töökoh ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtta ennast ; töötukassas tööotsijana arvele

3) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

6. Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.

7. Rahuldada J.A m . ääruskaebus

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS § 200 J.A lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti

3 aastat 4 kuud 1 päev karistuseks vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 26.10.2011 27.02.2015. ja tema karistusaeg lõppeb

2.

Viru Maakohtu 30.04.2014 J.A määrusega jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud järgmistel kaalutlustel

.

2.1 on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab ta J.A

esimest korda, kusjuures karistus mõisteti tagaseljaotsusega. Paludes menetlejalt luba lahkuda

Eestist kolmeks kuuks seoses tööga Inglismaal, naasi ta ja asus karistust kandma seitse aastat s

hiljem, püüdes enne veel vaidlustada kohtuotsust väitega, et ta ei olnud kohtuistungist teadlik. Ko taoline käitumine ja asjaolu, et ta kogu selle aja jooksul kas isiklikult htu hinnangul J.A

või lähedaste kaudu võimalust teavitada menetlejat ilmumise takistustest, näitab ei leidnud tema

suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest nõuetekohaselt kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik.

2.2 Maakohus märkis, et e koos elukaaslasega Inglismaal ning nne vangistust elas J.A

kinnipeetava sõnul asub vabanemise järel elama Eestisse, kuigi elukaaslase elukaaslane tema elukohaks on käesoleval hetkel London. Kohtul ning ka prokuröril puudub tulenevalt J.A varasemast käitumisest veendumus, et kinnipeetav ei lahku Eesti Vabariigist elukaaslase juurde

Inglismaale enne katseaja lõppu ning et ta suudab täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja talle pandavaid kohustusi. nõudeid

2.3

Kinnipeetava Samuti tuvastas kohus, et J.A puudub vabanedes töökoht. enda sõnul on tal töökoht olemas endise tööandja juures. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et J.A

reaalselt endise tööandja juures tööle asub, kuivõrd pole saanud käesoleval ajal avavangla ta

osakonnas viibides tööd teha, on töövõimetu. Töövõimetuseks on määratud 50%, kuid sest

kinnipeetav tegeleb hetkel tegeliku töövõimetusprotsendi määramisega, sest vanglas viibides on tema -Raha andmetel tervislik seisund halvenenud. Kohtule tööandjalt garantiikirja esitatud ei ole. K on 25.0

2.2014 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 1110,21 euro ulatuses.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.

enda

J.A taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, tuginedes järgmistele argumentidele.

3.1

J.A kinnitab, et mõistab nüüd, kui vale oli tema poolt vanglakaristusest kõrvalehoidumine ja Inglismaale elama lahkumine. Ta peab aga oluliseks seda, et vahepealsete aastate jooksul ei pannud ta toime ühtegi kuritegu ega ka pisemat rikkumist. Samuti toob kinnipeetav positiivsena välja asjaolu, et vangistuses on ta käitunud eeskujulikult ning teeninud sellega välja enda avavanglasse paigutamise.

3.2 selgitab võimaliku tööleasumisega seoses, et ta on võimeline töötama, kuid selle J.A

juures peab arvestama tema piiratud liikumisvõimet. Tema potentsiaalne tööandja on nõus teda vaatamata nimetatud piirangule tööle võtma.

3.3 Enda ennetähtaegset vabastamist palub kinnipeetav ka perekondlikest tingimustest tulenevalt. Tema isa elas üle raske rabanduse ja vajab tuge, mistõttu on emal tööl käimine piiratud. Tema

vabanemisel saaksid nad isa järele vaadata kordamööda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega määrus tuleb tühistada ja esitatud määruska , leiab, et kohtu ebus rahuldada.

5. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

6. Ringkonnakohus lähtub seisukohast, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine siiski reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seega peavad ennetähtaegse vabastamise puhul esinema konkreetsed asjaolud, mis kogumis võimaldavad teha positiivse prognoosi kinnipeetava katseaja läbimise ja edaspidise seaduskuuleka käitumise osas. Ringkonnakohus leiab, et J.A puhul sellised asjaolud ka esinevad.

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal võimalusi ning elutingimusi ja vabaduses. Selle asemel on kohus liigselt keskendunud J.A Eestist lahkumisele, s.o tema karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidumisele ja jätkuvale vastavale tõenäosusele

oletatavale .

8. Kriminaalkolleegium

toonitab, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Sellise ohu tõenäosust maakohus tuvastanud ei ole. Ka ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava puhul on alust arvata, et ta on nüüdseks teinud enda jaoks vajalikud järeldused ning on motiveeritud edasiseks õiguskuulekaks eluks. Seda tõendab esmalt asjaolu, et kriminaalasjas puudub teave, mis näitaks, et nnud pärast 2003. aastat J.A oleks uusi kuritegusid toime pa .

8.1 Kinnipeetavas toimunud positiivsetele muutustele viitab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Viru Vanglast esitatud iseloomustusest nähtub, et J.A on vangistuse jooksul käitunud seaduskuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on edukalt sooritanud riigikeele

A2 ja B1 taseme kursused ning osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk.“ Oma kuuleka käitumisega on ta ära teeninud enda ümberpaigutamise avavanglasse. Tulenevalt vangistusseaduse

§ 20 lg võimaldatakse avavanglas karistuse kandmist vaid nendele kinnipeetavatele -st 1 , kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et nad ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Ringkonnakohus leiab, et süüdlase eeskujulik käitumine vangistuses on tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ning see nõue on J.A puhul kahtlemata täidetud. Viru Vanglast väljastatud iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav on motiveeritud õiguskuulekalt ela , vangla hindab ma tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski madalaks ja toetab isiku vabanemist.

8.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei välista kinnipeetava vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elamistingimused. J.A on olemas kindel elukoht isa juures ning mitmed lähedased isikud, kes teda koju ootavad on valmis pakkuma omapooset igakülgset ja toetust. Töökoht kinnipeetaval küll puudub, kuid apellatsioonikohus töö leidmist ja töötamist ei pea temal

välistatuks, kuivõrd vanglakaristusele eelneval ajal töötas ta mitme aasta jooksul. Ka ise peab

J.A tööle asumist vaatamata oma puudele reaalseks ja kinnitab vastavat motivatsiooni.

Samuti tuleb märkida, et kuivõrd kinnipeetav asub elama oma perekonna juurde ja selle liikmed pakuvad talle materiaalset abi, siis ei ole eeldatav ka temal majanduslike raskuste ületamatute

tekkimine. saama Mõningast sissetulekut pakub töövõimetuspension, mida J.A samuti hakkaks.

9. Maakohus ei ole kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist võimalikuks pidanud tuginedes peaasjalikult tema võimalikule Eestist lahkumisele. J.A ise on nii maakohtus toimunud istungil kui määruskaebuses sellist soovi eitanud. Ringkonnakohus leiab, et vastavat võimalust tuleb käesolevalt , kuivõrd KarS § 76 võimaldab süüdlase hinnata

ennetähtaegset vabastamist üksnes tema obligatoorse allutamisega käitumiskontrollile. Kuigi oluliseks tuleb pidada kõiki isikule määratavaid kontrollnõudeid, on neist olulisimad kahtlemata kohustused elada kohtu poolt määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1) ja ilmuda teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (KarS § 75 lg 1 p 2).

9.1 on tagasi oodatud oma Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kuivõrd J.A perekonna juurde, ta soovib toetada vanema elada id ning tema pikaaegsest käitumisest nähtub soov edasiselt seaduskuulekalt, siis on alus uskuda, et kinnipeetav ei lahku Eestist, vaid on motiveeritud täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

10.

Eelkirjeldatud põhjendustel on kriminaalkolleegium seisukohal, et J.A

määruskaebus tuleb rahuldada, ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja anda talle võimalus jätkata oma elu vabaduses. Olukorras, kus isik väljendab nii sõnades kui tegudes tõsist motivatsiooni muutumiseks, toob tema vabastamine kaasa suuremad positiivsed mõjutused kui karistuse kandmise jätkamine vanglas. J.A on ära teeninud võimaluse näidata, et ta on enda suhtumist õiguskorda muutnud ning on suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid, täitma kohustusi

ja vältima uue kuriteo toimepanemisest.

11. Kriminaalhooldusametniku Viru Vangla leiab ringkonnakohus, et ja ettepanekutest lähtuvalt lisaks KarS § 75 lg s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, 4 - J.A-le

ja

alusel panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele ning mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. tuleb J.A karistuse Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel jätkata kandmist vangistuses.

12. karistusaja lõpp on 27.02.2015. Kuna ringkonnakohtu määrused on J.A edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

12.1 KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna J.A tähtaegse vabanemiseni on jäänud vähem kui üks aasta, tuleb lähtuvalt eeltoodud sättest kohaldada tema suhtes ühe aasta pikkust katseaega.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 p st 4 tuleb tühistada Viru - -

Maakohtu 30.04.2014 määrus ning käesoleva määruse jõustumisel vabastada J.A temale Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus