3-14-240/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-240

Haldusasi

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Menetlusabi taotleja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a määrus osaliselt, s.o riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Teha

uus määrus, millega edastada Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks vastavalt kuuluvusele Tartu Maakohtule.

3. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe taotlus (tl 1-2) riigi õigusabi

saamiseks. Taotluse kohaselt viibib J. Reinomägi alates 13.02.2014 Viru Vanglas, millise aja

jooksul on vangla käitunud tema suhtes mitu korda õigusvastaselt, näiteks 28.02.2014 takistati

tal vaide esitamist. Eeltoodu tõttu pöördus ta õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida Viru

Vangla poolt tema põhiõiguste ja -vabaduste ning hea haldustava järgimist. J. Reinomägi

leidis, et õiguskantsleri 26.02.2014. a kirjaga nr 14-5/140274/1400917, millega teatati tema

avalduse menetlusse võtmata jätmisest, on rikutud tema õigusi. J. Reinomägi põhjendas

vajadust saada riigi õigusabi suutmatusega efektiivselt kaitsta oma õigusi saadud peatrauma

tõttu, samuti maksejõuetusega. J. Reinomägi palus määrata kohtul talle riigi õigusabi isiku

õigusnõustamiseks ja muuks esindamiseks.

2. Tartu Halduskohus 21.03.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis käiguta J. Reinomäe taotluse

riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus kohustas J. Reinomäge teatama, missugused Viru Vangla toimingud

(peale seda, mida ta juba nimetas kohtule) kavatseb ta vaidlustada ning täpsustama, kas

toimingute vaidlustamine käib haldusmenetluses (vanglas) või halduskohtumenetluses

(kohtus).

3. 27.03.2014 esitas J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks koos riigi õigusabi

taotleja majandusliku seisundi teatisega (tl 6-7p). Taotluses märkis J. Reinomägi probleemi

kirjeldusena, mille lahendamist ta riigi õigusabi andmise korras taotleb, et ta soovib asjus,

milles pöördus õiguskantsleri poole, pöörduda kohtusse ning õigusnõustamist vajab

õiguskantsleri kantselei vastuse osas. J. Reinomägi märkis taotluses põhjenduseks, miks riigi

õigusabi saamine on vajalik tema õiguste kaitseks asjaolu, et tema õigused, nagu haldusasjas

nr 3-11-697, ei saaks kohtu poolt tahtlikult kahjustatud ning märkis, et vanglas ei ole tagatud

kohtusse pöördumiseks vajalikud õigused. Lisaks märkis J. Reinomägi, et taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist seoses maksejõuetusega. Majandusliku seisundi teatises märkis

J. Reinomägi, et tal puuduvad sissetulekud ning tal on kohtutäiturite eest kohustused umbes

3000 eurot.

4. Tartu Halduskohus 29.04.2014. a määrusega (tl 9-10) jättis rahuldamata J. Reinomäe

taotluse riigi õigusabi saamiseks täies ulatuses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dest 1,

2 ja 12 juhindudes. Kohus märkis, et ei esine alust taotluse rahuldamiseks osas, milles

J. Reinomägi soovib saada õigusnõustamist seoses õiguskantsleri vastusega

nr 145/140274/1400917, kuna juba 21.03.2014. a määruses kohus selgitas taotlejale, et tal

puudub subjektiivne õigus vaidlustada õiguskantsleri seisukohti. Kohus, tuginedes taotleja

poolt kohtusse laekunud varasemate pöördumiste sisule ning käesolevas asjas esitatud

taotluses kirjeldatud probleemile, mis kohtu hinnangul ei ole liiga keeruline juriidilist haridust

mitteomava taotleja jaoks, leidis, et J. Reinomägi on ise võimeline edukalt kaitsma oma õigusi

halduskohtumenetluses ning pöörduma halduskohtusse faktiliselt põhjendatud kaebusega.

Veel märkis kohus, et lähtudes halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist on kohtul

kohustus välja selgitada olulise tähendusega asjaolud. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei

esine ühtegi põhjust, mis viitaks sellele, et taotleja ei ole võimeline koostama kaebust. Kohus

märkis, et J. Reinomägi on küll viidanud, et saadud peatrauma tõttu on tema teovõime

piiratud, kuid samas on ta suutnud asjakohaselt vastata kohtu nõuetele. Kohtu hinnangul oleks

vaidluse lahendamiseks riigi õigusabi määramine ennatlik ja ebaproportsionaalne. Kohus

märkis, et õigusvastaselt vaide tagastamisega ei rikuta taotleja põhiseadusega tagatud

kohtusse pöördumise õigust, kuna vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 p-le 5 saab taotleja

ikkagi pöörduda kaebusega kohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 12.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe määruskaebus (tl 13-14p), milles ta

palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a määruse ja teha uus otsus, millega tema riigi

õigusabi taotlus rahuldada. J. Reinomägi märgib, et ta ei ole väitnud, et soovib vaidlustada või

saada õigusnõustamist õiguskantsleri seisukoha osas, vaid ta soovis abi õiguskantsleri

toimingu osas, millega jäeti menetlusse võtmata tema avaldus. J. Reinomägi märgib, et ta ei

ole taotlenud riigi õigusabi selleks, et õigusabi esindaja poolt kaebus koostataks, vaid

õigusnõustamiseks. J. Reinomäe väitel on tema soov saada teada, mida teha olukorras, kui ta

esitab Tartu Halduskohtule kaebuse ja kohtunik teeb ükskõik millise määruse, esitades selles

tema õiguste kahjustamiseks ebaõiged asjaolud, nagu on ette tulnud varasemalt. J. Reinomägi

märgib, et viide uurimisprintsiibile ei ole hetkel asjakohane, kuna HKMS § 2 lg 6 sätestab

kohtule kohustuse tagada asjas lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja

võrdne võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste seisukohtadele. J. Reinomäe sõnul riivavad kohtu väited tema peatrauma

osas tema väärikust. J. Reinomägi leiab, et temale seatud piirang riigi õigusabi määramata

jätmisega ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja moonutab piiratava õiguse ja vabaduse

olemust. J. Reinomägi märgib, et kohus on jätnud tähelepanuta taotluse osas, kus ta soovis

nõustamist kriminaalmenetluslike õiguste kaitsmiseks, pidades võimalikuks eksimist, sest

kriminaalmenetluslike õiguste osas esitatakse riigi õigusabi taotlus maakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja halduskohtu määrus

tühistada osaliselt, s.o riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ning jätta muutmata halduskohtu määrus riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja

kriminaalmenetluses.

7. J. Reinomägi on esitanud määruskaebuses taotluse teha uus otsus, millega tema riigi

õigusabi taotlus rahuldada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 116 lg-st 1

lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Eeltoodust juhinduvalt leiab ringkonnakohus, et

määruskaebuse esitaja taotlust tuleb tõlgendada taotlusena teha uus määrus, millega tema riigi

õigusabi taotlus rahuldada.

8. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse osas isiku

muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks (I) ning seejärel riigi õigusabi taotluse

osas isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (II).

I

9. Määruskaebuse esitaja seisukohtadest ilmneb, et ta taotleb riigi õigusabi muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks seonduvalt õiguskantsleri toiminguga, millega

jäeti tema avaldus menetlusse võtmata. Halduskohus jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks

isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel,

sest taotlejal puudub subjektiivne õigus vaidlustada õiguskantsleri seisukohti ning

õiguskantsleri vastused koostatakse võimalikult arusaadavalt ka isiku jaoks, kellel puudub

juriidiline haridus. Määruskaebuses leidis selle esitaja, et seonduvalt õiguskantsleri kirjaga ta

ei taotlenud riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtule, vaid õigusnõustamiseks. RÕS

§ 10 lg 3 ls 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses,

õigusdokumendi koostamiseks või muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks

taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

maakohtule. Eelnevast lähtuvalt tuleb riigi õigusabi saamiseks

isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks pöörduda maakohtu poole. Seega ei olnud

halduskohtul pädevust lahendada J. Reinomäe taotlust riigi õigusabi saamiseks isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks seonduvalt õiguskantsleri poolt viimase avalduse

menetlusse võtmata jätmisega.

10. HKMS § 203 lg-st 2 ja § 199 lg 1 p-st 1 lähtuvalt on määruse tühistamise aluseks see, kui

asja lahendab ebapädev kohus. HKMS § 116 lg 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus

määrusega. Käesoleval juhul on halduskohus lahendanud määruskaebuse esitaja taotluse

õigusnõustmiseks või muuks esindamiseks seonduvalt õiguskantsleri toiminguga sisuliselt.

HKMS § 210 lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja

tagasi halduskohtusse kaebaja riigi õigusabi taotluse menetlemiseks isiku muu

õigusnõustamise või muu esindamise osas, vaid ringkonnakohtul on võimalik vastav taotlus

ise määrusega lahendada.

11. RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud

juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt

kuuluvusele, teatades sellest taotlejale.

12. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse osaliselt ja

tühistab halduskohtu määruse osaliselt, s.o riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas

isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Ringkonnakohus edastab

J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

II

13. Halduskohus jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel. Kaebajale RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 12 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas

määruskaebuse rahuldamise.

14. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele selgitab ringkonnakohus, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7

lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt

RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta.

Halduskohus ei ole antud osas ületanud HKMS-is sätestatud kaalutlusõiguse piire ega võtnud

arvesse asjassepuutumatuid kaalutlusi.

15. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab

kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on halduskohtu viide

uurimisprintsiibile igati asjakohane.

16. J. Reinomägi väidab, et kohus on jätnud taotluse tähelepanuta osas, milles ta soovis

nõustamist kriminaalmenetluslike õiguste kaitseks. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on

uue väitega, mida määruskaebuse esitaja halduskohtule ei esitanud. Taotluses riigi õigusabi

saamiseks märkis määruskaebuse esitaja taotletava riigi õigusabi liigiks vaid esindamise

halduskohtumenetluses ning muu õigusnõustamise või muu esindamise, mitte isiku

esindamise kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus (tl 6). Seega on asjakohatu

määruskaebuse esitaja väide, nagu pidanuks halduskohus võtma seisukoha seonduvalt

määruskaebuse esitaja kriminaalmenetluslike õigustega. Kohtuinfosüsteemi andmebaasist

nähtub, et kriminaalasjas nr 1-14-998 on määruskaebuse esitaja vahistatu staatuses ning seal

esindab tema kriminaalmenetluslikke õigusi kaitsjana vandeadvokaat Eduard Bulattšik,

millest tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal vajadus riigi õigusabi korras

kriminaalmenetluslike õiguste kaitsmiseks.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus muutmata Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a

määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel