2-13-11610/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-11610 Tsiviilasi MS ja ES hagi Tallinna notar SO ja Tallinna notar SO asendaja ML vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus menetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MS ja ES määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X XXXXXXX) Hageja ES (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X XXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Kostja Tallinna notar SO (IK XXXXXXXXXXX asukoht XXXXXXXXX XX XXXXXXX ) Kostja notariasendaja ML (IK XXXXXXXXXXX asukoht XXXXXXXX XX XXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega võeti menetlusse MS ja ES hagi Tallinna notar SO ja notari asendaja ML vastu kahju hüvitamiseks. Hagejate nõue põhines asjaolul, et kostjad rikkusid oma ametikohustusi ja põhjustasid sellega hagejatele varalise kahju.

2. TsMS § 356 lg 1 järgi taotlesid hagejad tsiviilasja menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-10-48441 tehtava lahendi jõustumiseni. Nimetatud hagiavalduse rahuldamise korral langeb ära kahju, mis seisneb hüpoteegi realiseerimiseks toimuvas täitemenetluses esitatud nõude ja 12.03.2010 lepingu alusel saadud ettemaksu vahes. Hagiavalduse alternatiivse nõude rahuldamise korral on kohustatud kahju hüvitama eelnimetatud tehingute pooled. 13.06.2013 määrusega peatas maakohus menetluse. Hagejad esitasid 20.03.2014 avalduse hagi tagasivõtmiseks.

Esimese astme kohtu määrus

3. 31.03.2014 määrusega jättis Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-le 2, hagi läbi vaatamata ja jättis TsMS § 168 lg-le 4 tuginedes kostjate menetluskulud hagejate kanda.

Määruskaebus

4. Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Hagejad leiavad, et praegusel juhul on tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.

5. Riigikohus on leidnud, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Menetluskulude jaotus on kohtu kaalutlusotsustus. Hagejad ei esitanud hagi pahauskselt. NotS § 14 lg 3 järgi aegub sama lg-st 1 tulenev nõue kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. 13.06.2013 määruses nõustus maakohus hagejate seisukohaga, et hagiavalduse esitamata jätmine võib tingida nõude aegumise. Kohus peab selles olukorras kaalukamaks hagejate õigust nõuda neile selgitamiskohustuse väidetava rikkumise läbi tekkinud kahju hüvitamist.

6. Hagejad võtsid hagi tagasi põhjusel, et nende nõue rahuldati teises kohtumenetluses, s.o tsiviilasjas nr 2-10-48441. Arvestades eelnevat, on kostjate vastusega hagile seotud menetluskulude ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jätmine hagejate kanda hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane.

7. Maakohus jättis tähelepanuta, et NotS § 15 lg 1 järgi §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Notari

ametikindlustuse tingimuste kohaselt makstakse kindlushüvitis välja kahju ja /või vajalike õigusabikulude hüvitamiseks. Notari ametikindlustuse tingimuste kohaselt kõik õigusabikulud hüvitab kindlustusandja juhul, kui need on vajalikud kindlustatud isiku vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks. Seega on kõik kostjate poolt kantud õigusabikulud kaetud ametikindlustusega. Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud kostjate menetluskulude jätmine hagejate kanda, kuna need kuuluvad hüvitamisele kindlustusandja poolt.

Kostjate seisukoht

8. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Vaidlust ei olnud selles, et kostjad hagejate nõuet ei rahuldanud. Hagi esitamine kostjate vastu käesolevas tsiviilasjas oli hagejate valik ning hagejad pidid arvestama sellega seoses tekkivate menetluskuludega, mis hagi tagasivõtmisel jäävad hagejate kanda. Hagejad ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Vaidlus puudutab hagejate ja kostjate vahelist menetluskulude jaotust ning viide notarite ametikindlustuslepingule pole asjassepuutuv.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm