3-14-50725/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50725

Haldusasi

Aleksei Savva kaebus Harku ja Murru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

summas 3000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksei Savva määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Savva

Vastustaja Harku ja Murru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määruse p

1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Savva esitas 04.02.2014 (koostamise kuupäev 02.02.2014) Harku ja Murru

Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju tekitamise eest summas 8500

eurot, kuna Harku ja Murru Vangla on perioodil 14.07.2011–05.12.2012 kohelnud teda

ebainimlikult ja alandavalt ning pole taganud kaebajale kambris piisavat põrandapinda.

23.03.2014 (koostamise kuupäev 20.03.2014) esitas A. Savva Harku ja Murru Vanglale

kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles taotles perioodil 14.07.2011–

05.12.2012 piisava liikumisruumita ülerahvastatud kambris ja jalutsboksis jalutamisega

Harku ja Murru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000

eurot.

A. Savva 04.02.2014 kahjunõue on seega esitatud seoses ebapiisava põrandapinna

tagamisega Harku ja Murru Vanglas 14.07.2011-05.12.2012. Samuti soovis taotleja

24.03.2014. a nõudes kahju hüvitamist seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega

Harku ja Murru Vanglas perioodil 14.07.2011-05.12.2012, kuid on lisaks välja toonud, et

puudus ka piisav liikumisruum jalutsboksis ning ta taotleb seetõttu kahju hüvitamist kokku

summas 10 000 eurot. Kahjunõuete sisust nähtuvalt jõudis Harku ja Murru Vangla

seisukohale, et A. Savva 24.03.2014. a kahjunõue on esitatud 04.02.2014. a kahjunõude

täpsustamiseks.

2. Harku ja Murru Vangla jättis 04.04.2014. a otsustega nr 2-3/14/320-2 ja nr 2-3/14/722-

2 kahju hüvitamise taotlused rahuldamata (tl 6-7).

3. Tartu Vangla kinnipeetav A. Savva esitas 04.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse

Harku ja Murru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 3000 eurot

(tl 1-5). Kaebaja hinnangul on talle kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Harku ja Murru

Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja märkis, et teda hoiti Harku ja

Murru Vanglas kambrites, kus on isiklikku ruumi kinnipeetava kohta alla 1,0-1,5 m2 ning

puudus ka piisav liikumisruum jalutusboksis. Koos kaebusega esitas A. Savva taotluse

menetlusabi saamiseks, so riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määruses leiti, et kuigi A. Savva on maksejõetu, ei ole

kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest

põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed (tl 14-15). Viidatud määrusega jäeti

rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (p 1);

A. Savva kaebus jäeti käiguta ning anti puuduse kõrvaldamiseks, so 90 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks tähtaeg 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates (p 2).

Määruse põhjendused:

1) Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on asutud seisukohale, et soovitav

kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta.

EIK-i hinnangul on olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks

kinnipidamisasutuses on vähem kui 3 m2, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (konventsioon) art 3 rikkumine (Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145, Tunis

vs Eesti (2013) p 43-49).

Kaebaja on kaebuses märkinud, et Harku ja Murru Vangla kambrite põrandapind, kus teda

hoiti nii üksi kui ka koos teise kinnipeetavaga, ei vasta Euroopa Liidu standarditele. EIK

praktika kohaselt tuleb kaebaja arvates arvessevõetavast põrandapinnast maha arvata

kambri mööbli (2,6 m2) ja WC (1 m2) alla jääv põrandapind. Seega oli tal Harku ja Murru

Vanglas kambrites isiklikku ruumi ligikaudu 1,0-1,5 m2. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik

ruum Harku ja Murru Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema

inimväärikust.

2) Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kambri põrandapinnast tuleb maha

arvata kambri mööbli alla jääv põrandapind. EIK praktika kohaselt aktsepteeritakse

kinnipeetava isiku isikliku ruumina kambri pindala ning seal viibivate kinnipeetavate arvu

jagatist (Jirsak vs Tšehhi). Halduskohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kambris asuvat

tualetti (ca 1 m2) ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta vaatamata sellele,

et vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p-s 7 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana.

Seda seisukohta kinnitab muu hulgas EIK seisukoht asjas Tunis vs Eesti (p 46), kus EIK

on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast.

Sellest tulenevalt ja lähtudes vangla 04.04.2014. a otsuste põhjendustes toodust, oli

kaebaja isiklik ruum Harku ja Murru Vangla kambrites, kus teda hoiti perioodil 14.07.2011-

05.12.2012 alljärgnev ((kambri suurus – WC)/ inimeste arv):

14.07.2011-18.08.2011, üksinda kambris nr 138 - 4,9 m2 (5,9 m2 -1 m2);

18.08.2011-24.09.2011, üksinda kambris nr 150 - 3,9 m2 (4,9 m2 -1 m2);

24.09.2011-27.09.2011, üksinda kambris nr 154 - 4,5 m2 (5,5 m2 -1 m2);

27.09.2011-05.10.2011, koos kahe kinnipeetavaga kambris nr 224 - 3,61m2 ((11,6 m2-0,76

m2)/3);

05.10.2011-08.11.2011, koos ühe kuni kahe kinnipeetavaga kambris nr 230 - 5,27 m2

((11,3 m2-0,76 m2)/2) ja 3,51 m2 ((11,3 m2-0,76 m2)/3);

08.11.2011-05.12.2012, koos ühe kuni kahe kinnipeetavaga kambris nr 225 - 5,17 m2

((11,1 m2-0,76 m2)/2) ja 3,45 m2 ((11,1 m2-0,76 m2)/3).

3) Halduskohus osundas ka sellele, et konventsioonist ei tulene lõplikult ja üheselt, kui

palju isiklikku ruumi tuleb igale kinnipeetavale tagada tema inimväärika kohtlemise

tagamiseks. EIK-i hinnangul, kui kinnipeetavale võimaldatav isiklik ruum on

vahemikus 3–4 m2, sõltub vangistustingimuste kooskõla art 3 nõuetega muudest

tingimustest, sh tualeti privaatse kasutamise võimalus, naturaalse valguse ja õhu

juurdepääs, piisav küte ning muud sanitaartingimused. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise

nõudes ega kohtule esitatud kaebuses kaevanud kambris valitsenud üldiste

kinnipidamistingimuste muude aspektide üle.

4) Halduskohus märkis täiendavalt, et EIK on osutanud kambri mööbli alla jäävale

põrandapinnale olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum kambris oli alla 3 m 2,

sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada konventsiooni

art 3 rikkumist. Kuna vangla poolt esile toodud arvestuste alusel oli kaebaja isiklik ruum

Harku ja Murru Vangla kambris vahemikus 3,51 m2 - 5,27 m2 ning pidades silmas, et

kaebaja ei ole vastustajale ega kohtule esitatud taotlustes esile toonud asjaolusid, mis

võiksid tingida kaebaja inimväärikuse alandamise õigusliku hindamise erinevalt EIK

sellekohasest praktikast, oli halduskohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust

hinnata kaebaja kavandatavat menetluses osalemist edukaks.

5) Harku ja Murru Vangla on oma vastuses kahju hüvitamise nõudele selgitanud, et

osakonnas, kus taotleja karistust kandis, oli kinnipeetavatele jalutamiseks mõeldud 8

jalutsboksi suurusega 14,3-22,8 m2. Jalutusboksis jalutamine toimus kambrite kaupa

ning eraldi jalutasid suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad. Kuna taotleja ei ole

Murru Vanglas viimise ajal kordagi vangla poole seoses jalutusboksi ebapiisava pindalaga

pöördunud, ei ole vanglal võimalik kindlaks teha, kui palju oli kaebaja käsutuses ruumi

jalutusboksis.

Lisaks vähemalt 1-tunnisele jalutusboksis jalutamise ajale ning 1,5-tunnisele spordisaali

külastamise võimalusele kahel päeval nädalas, oli kaebajal võimalik viibida väljaspool

kambrit enamuse ärkvel oleku ajast – päevakava kohaselt olid kambrite uksed avatud

valdava osa ajast kuni öörahuni. Kuna kaebaja omandas perioodil 03.10.2011-03.10.2012

Tallinna Ehituskoolis kutseharidust, viibis ta õpingute perioodil päevakava kohaselt

esmaspäevast reedeni ca 7 tunni vältel väljaspool osakonda ning samuti viibis kaebaja

väljaspool kambrit seoses 19.03.2012-29.06.2012 eesti keele kursustel

osalemisega.

Sellest tulenevalt pidas halduskohus vähetõenäoliseks, et kaebaja ei saanud piisavalt

liikuda ning, et tal puudus selleks vajalik liikumisruum. Seetõttu oli halduskohus

seisukohal, et on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud asjaolud on kaasa

toonud kaebaja hoidmise sellistes kinnipidamistingimustes, mis oleks käsitletavad

inimväärikust alandavatena. Eelnevale tuginedes oli halduskohus seisukohal, et

kinnipidamistingimused Harku ja Murru Vanglas kaebaja isikliku ruumi osas vastavad EIK

poolt aktsepteeritavale standardile, mistõttu kaebaja kahju hüvitamise nõuet ei ole alust

pidada perspektiivikaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 26.05.2014 esitas A. Savva määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu

Halduskohtu 13.05.2014. a määrus, vabastada ta riigilõivu tasumisest ja võtta tema

kahjunõue Tartu Vangla suhtes menetlusse. Kaebaja leiab, et tema nõue on

perspektiivikas, kuna tegemist on konventsiooni art 3 rikkumisega. Kaebaja möönab, et

perioodil 03.10.2011-03.10.2012 käis ta Tallinna Ehituskoolis ja viibis sel ajal

esmaspäevast reedeni ca 7 tunni vältel väljaspool kambrit, kuid sel ajal, kui ta koolis ei

käinud, olid kambri uksed avatud vaid 6 tundi päevas ja ta pidi suurema osa ajast istuma

voodi peal või laua taga, sest mööbel võttis enda alla suure osa põrandapinnast. Kaebaja

leidis, et kambri 5,9 m2 suurusest pindalast 1m2 hõivas WC, 1,6m2 voodi ning laud koos

taburetiga vähemalt 1m2, mistõttu jäi tal kambris vabaks liikumiseks ruumi 1,5 x 1m2.

Lisaks eeltoodule väitis A. Savva esitatud määruskaebuses, et Harku ja Murru Vanglas

esines ka muid rikkumisi – kambrites oli vähe õhku seoses akna ees olevate trellide ja

võrguga, samal põhjusel oli kambris vähe päikesevalgust ning ka pesemisvõimalused olid

kehvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määruse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ka määruskaebuses esitatud väited seoses kambri põrandapinnaga ja sellega, et kambris

asuv mööbel tuleks igal juhul kambri põrandapinna suurusest maha arvata, ei anna alust

halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks, sest sama väite esitas

A. Savva juba halduskohtule esitatud kaebuses ja halduskohus on sellele oma

13.05.2014. a määruses vastanud. A. Savva poolt alles määruskaebuses esitatud väited

ka muude kambris valitsenud tingimuste nõuetele mittevastavuse kohta (vähe õhku, vähe

valgust, kehvad pesemisvõimalused) tuleb jätta tähelepanuta, sest asja materjalidest

nähtuvalt ei ole ta sellekohaseid väiteid kahju hüvitamise nõude alusena esitanud ei Harku

ja Murru Vanglale saadetud 02.02.2014 ja 20.03.2014. a taotlustes ega halduskohtule

04.05.2014 esitatud kaebuses.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 13.05.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/