1-14-5215/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-5215

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.T süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav S.T

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati - 23.01.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS §-de 329 ja 169 järgi liitkaristusena 1(ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise vangistusega, mis asendati 1210 tunnise üldkasuliku tööga, ning mille ärakandmata osa asendati Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 25.04.2012 määrusega 4 (nelja) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päevase reaalse vangistusega; väärtegude eest karistatud ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11. -12. juuni

2014. a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista S.T-le ärakandmisele (kaks) kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. (viis) (kakskümmend kaheksa)

KarS § 69 alusel asendada S.T-le mõistetud 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 356 (kolmsada

2

viiskümmend kuus)

tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata S.T

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 2565 lg 2 alusel mõista S.T-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et S.T on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (viie)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606

(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on

võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: S.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.06.2014 kella 16:00 paiku Tartus, Aardla tn 5 maja juures mootorsõidukit SAAB 93, reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

3

Kuriteo kvalifikatsioon:

Sellega pani S.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (st ajavahemik 11.-12.

juunini 2014), mille vältel S.T oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada S.T-le mõistetud 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 356 (kolmesaja viiekümne kuue) tunnise üldkasuliku tööga, mille S.T on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist- reerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.T süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. . Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja

kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1

p-de 7, 12 alusel ja tulenevalt S.T sissetuleku suurusest ( 400 eurot kuus) peab kohus

põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et tal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4

Rutt Teeveer Kohtunik