1-12-10055/58 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-10055

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-10055 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist T.

D vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu T.D

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood:

XXX garanteeritud puudub ; töökoht (vabanemisel) Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. T.D temale Harju Maakohtu 08.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12- Jätta

10055 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. T.D-lt Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS

SEB Pank) või Swedbank) või EE932200221023778606 (AS EE403300333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Selgitusse tuleb märkida „1 . -12-10055, menetluskulu, T.D“

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 08.03.2013. a otsusega on T.

KarS

D süüdi tunnistatud § 199 lg 2 p 9

järgi ja mõistetud karistuseks KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatu mõistetud

6 kuud vangistust. d

karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.08.2012.a , ning , s.o 2 päeva ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata 14.06.2012. a

karistuse 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 18 päeva.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.02.2013. a 24.10.2014. a. ja lõppeb

Vangl ei toeta T. vabasta htaegselt karistuse kandmisest. a D mist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.

D rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör palub jätta T. vangistusest tingimisi ennetähtaega D vabastamata.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu T. selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi D ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja on seisukohal, et lisaks formaalsetele eeldustele on täidetud ka materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks: käitumine karistuse kandmise ajal on üsna positiivne, vabanemisjärgsed tingimused on head, sissetuleku kindlustamiseks on olemas garanteeritud töökoht. Kaitsja peab oluliseks, et T. saab aru oma riskiteguritest ning leiab, et D

T. -le D

omandatut tuleb anda võimalus karistuse kandmise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all rakendada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga

T. , tema kaitsja, leiab, et T.

D D tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. T.

karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise D kannab käesoleval ajal liit eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, T.

D

kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused T. tingimisi D vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T. on korduvalt kriminaal- D ja väärteokorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistat raske rikkumise, kehalise ud röövimiste, varguste, omastamise, avaliku korra väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. T. on viibinud D kriminaalhooldusel (kriminaalasi nr 1-10-1334), kuid pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku töög 4872). Kontrollnõudeid a (kriminaalasi nr 1-12-

T. ei täitnud mõned kuud pärast D ja

viimase kuriteo eest karistus pani T.D e mõistmist

toime uue kuriteo. Järgmise oole aasta pärast. varguse pani T. toime p Sellest D

järelduvalt on varasemad T. le määratud katseajad ebaõnnestunud uute kuritegude D-

toimepanemise tõttu. See annab alust arvata, et varasemad karistused ei täitnud T.

D puhul eesmärki.

T. poolt toimepandud kuritegude ajendiks on olnud sissetuleku puudumine ning D

narkootiliste

T. on selgitanud, et ta varastas selleks, et narkootikume saada. D ainete mõju.

T. puhul on tegemist narkosõltlasega – fentanüüli tarvitajaga Sõltuvusaineid hakkas D

.

T. vangla iseloomustuse kohaselt tarvitama 15 aastaselt. Esmalt tarvitas T. D D

kanepit, sellele järgnesid muud narkootilised ained ning poolteist aastat tarvitas fentanüüli igapäevaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. väljendanud mõni D

vaid ngast tahet ja motiveeritust oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid istungil kinnipeetav sellega ei nõustunud, lisades, et tunnistab sõltuvust ning soovib sellest lahti saada. Samal ajal ei soovi T.

D minna Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile, kuna leiab, et see oleks lihtsalt narkosõltlaste keskel olemine ja temani on jõudnud kuuldused, et see ei aita üldse. Siinjuures on oluline, et T. on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltuvusainetest loobumise D

võimalikku selleks vastavat ravi läbimata, seab kohtu arvates kahtluse alla, kas s iseseisvalt,

T. ikka on suuteline kuritegusid soodustavast sõltuvusest vabanema. D

Vangistuse jooksul on T. olnud hõivatud järgnevate rehabiliteerivate tegevustega: alus D tas

AN tugirühma töös osalemisega, mis lõppes siis kui paigutati ümber Tartu Vanglasse; T. D

omandas riigikeele A2 tasemel ja läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu, mille puhul oli Tartu

Vangla sotsiaaltöötaja hinnangul kinnipeetava motiveeritus ning soov muutusi ellu viia ning tarvitamisest loobuda madal. T. sõnul tema tutvusringkonnas enam narkomaane ei ole, D sõbrad on toetavad ja ta arvab, et suudab ilma narkootikumideta elada.

Vabanemise korral on T. võimalus asuda elama vanemate ju Oma lähedasteks D urde.

peab T. ema, õde, vanaema ja isa. T. sõnul on ta taastanud suhteid oma endiste D D

sõpradega, kes temaga ei suhelnud, kui ta narkootikume tarvitas. Vabanemise korral saab T.D enda ütluste kohaselt asuda tööle S Pluss, mis tegeleb rehvide müügi ja OÜ-s AN

vahetamisega. Töötasu on sõltuv hooajast. Ebastabiilne töötasu ei pruugi olla piisav, et T.D oleks majanduslikult kindlustatud. Samal ajal ei ole kindla töökoha olemasolu garantiiks, et

T. edasiselt ku D ritegusid toime ei paneks, kuna ka varasemalt on T. töötanud, D kuid see ei ole takistanud kuritegude toimepanemist.

4. Kohus on seisukohal, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele, ei ole T.

D tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. T.

D tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei võimalda kohtu hinnangul tema varasem elukäik (korduvad , mõistetud eriliigilised varavastased kuriteod

karistused, katseaja tingimuste rikkumine) ja toimepandud kuriteo asjaolud (majandusliku kasu saamine narkootikumide hankimiseks). Kuigi T.

, D käitumises on positiivseid muutusi

mida kohus peab vajalikuks tunnustada, ei ole kohus siiski veendunud, et sellel korral oleks

T. -le T.

D D mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.

Kriminaalmenetluse kulud

T.

D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 241,44 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 241,44 eurot.

Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale

-

makstud tasu 241,44

T. -lt

D eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik