3-13-831/73 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-831 Haldusasi Ida-Viru maavanema protest Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 184 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Est Wind Power määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Protesti esitaja Ida-Viru maavanem Esindajad v. adv. Toomas Tamme v. adv. Tõnis Juurmann Vastustaja Toila vald Esindaja v. adv. Tiia Nurm Kolmas isik/määruskaebuse esitaja OÜ Est Wind Power Esindaja v. adv. Toomas Pikamäe

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus. 2. Teha uus määrus, millega lugeda kohtueelne menetlus Ida-Viru maavanema poolt läbituks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD

1. 03.04.2004 andis Toila Vallavalitsus korralduse nr 641 (tl I-171), millega väljastas OÜ-le Est Wind Power projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulegeneraatorite rajamiseks. 18.09.2004 koostas AS Tallmac Päite-Vaivina tuulegeneraatorite pargi keskkonnamõju hindamise aruande (tl I-8−36). 06.12.2004. a kirjas nr 9-7/5439 (tl I-37) leidis Ida-Viru maavanem, et aruanne pole ehitusprojekti koostamise aluseks ja ehituslubade väljastamine OÜ-le Est Wind Power ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 04.01.2005. a kirjaga nr 9-7/5837 (tl I-39) määratles Ida-Viru maavanem Päite ja Vaivina tuulepargi maa-ala. 16.03.2005 kirjaga nr 6.2-1.2/2992-1 (tl I-40) teatas Keskkonnaministeerium tuulepargi asukohale antud kooskõlastusest.

2 2. 01.11.2009. a kirjaga nr 6.4-4.1/329 (tl I-100) väljastas Toila Vallavalitsus lähteülesande Päite-Vaivina tuulepargi täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks. OÜ Adepte Ekspert on vastava hinnangu koostanud (tl I-87−92) ning aastal 2010 on OÜ Hendrikson&Ko poolt teostatud ka müraanalüüs. 23.05.2013. a kirjas nr 2157/13 (tl I-150−151) selgitas sama osaühing Päite-Vaivina tuulepargi planeerimisega seotud küsimusi.

3. 02.07.2012 andis Toila Vallavalitsus korralduse nr 183 (tl I-172) ja korralduse nr 184 (tl I-42, edaspidi ka Korraldus), milledega tunnistas kehtetuks oma 22.03.2010. a korraldused numbritega 72-86 ja nende alusel OÜ-le Est Power antud ehitusload ning otsustas väljastada uued ehitusload kokku 31 tuulegeneraatori paigaldamiseks Päite-Vaivina tuulepargis.

4. 23.01.2003 koostatud korraldustega nr 8-8/2013/55 ja 8-8/2013/57 (tl I-43−44) koormas Ida-Viru maavanem kinnistu registrinumbriga 4203908 OÜ Est Wind Power kasuks isikliku kasutusõigusega 20 kV maakaabelliini rajamiseks ja juurdepääsutee servituudiga. Samal päeval saatis ta Toila vallavanemale teabenõude (tl I-46), milles soovis vastuseid Päite- Vaivina tuulepargiga seotud küsimustele. 25.01.2013 edastas Konju küla elanik M. Teelahk Ida-Viru maavanemale tuulepargi rajamisega seotud päringu (tl I-47). 04.02.2013. a kirjaga nr 6.2-1.2/151-2 (tl I-48) andis Toila vallavanem maavanema teabenõudele vastuse. 06.02.2013 edastas maavanemale tuulepargi detailplaneeringuga seotud küsimusi käsitleva vastuse nr VC 6-5/13/2163-3 (tl I-49) Keskkonnaamet.

5. 08.02.2013. a korraldusega nr 1-1/2013/47 (tl I-50) algatas Ida-Viru maavanem järelevalvemenetluse Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korralduse nr 184 õiguspärasuse üle. 18.02.2013. a kirjaga nr 6.2-2.4/242-1 (tl I-51) palus Toila Vallavalitsus korralduse tühistada. 27.02.2013. a vaideotsusega nr 8-3/2013/1200-2 (tl I-52) jäeti taotlus rahuldamata. 18.02.2013 tegi Ida-Viru maavanem Toila Vallavalitsusele ettepaneku 02.07.2012. a korraldus nr 184 kehtiva seadusandlusega kooskõlla viia. 18.03.2013. a kirjaga nr 6.2-2.4/242-6 (tl I-57−59) teatas Toila Vallavalitsus, et ei nõustu maavanema ettepanekuga.

6. 17.04.2013 edastas Ida-Viru maavanem Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja protesti (tl I-2−7) ja palus Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 184 tühistada või alternatiivselt viia see õigusnormidega vastavusse. Protestis esitatud väidete kohaselt ületab vaidlustatud korralduses ettenähtud tuulikute hulk ja koguvõimsus Toila üldplaneeringus kehtestatud piirangut ning keskkonnamõjude hindamise raames hinnatut, mistõttu on vaja koostada detailplaneering ja selle menetlemisel muutunud olukorda uuesti hinnata.

7. Toila vald palub 14.05.2013. a kirjalikus vastuses (tl I-82−86) ning 28.06.2013. a täienduses (tl I-157) lugeda järelevalvemenetlus aegunuks või jätta protest rahuldamata. Toila vald märgib, et esmakordselt väljastati ehitusload juba 23.03.2010. Maavanem oli tuulepargi arengutega juba ammu hästi kursis ning protesti esitamine alles aastal 2013 on täielikult alusetu ja aegunud. Protestile eelnenud ettepanek on Toila Valla hinnangul motiveerimatu ja protest ise kunstlikult fabritseeritud ega kaitse avalikku huvi.

8. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Est Wind Power palub oma 15.05.2013. a seisukohas (tl I-106−110) samuti protest rahuldamata jätta. Kolmas isik leiab, et protest ei ole lubatav, kuna maavanem pole konkretiseerinud avalikku huvi ega seda tõendanud. Samuti esitab kolmas isik oma põhjendused selle kohta, miks polnud tema hinnangul detailplaneering vajalik, miks ei saa 2009. aasta keskkonnamõju hinnangut ebaõigeks ja tuulepargi maa-ala sihtotstarvet üldplaneeringus tooduga vastuolus olevaks pidada. 02.07.2013 kohtule edastatud

3 täienduses (tl I-168−170) palub kolmas isik kutsuda kohtusse tunnistaja, kes annaks ütlusi selle kohta, kas maavanem teadis korraldusega antud ehituslubadest varem kui 23.01.2013.

9. 05.06.2013 kohtule edastatud täienduses (tl I-127−129) selgitab Ida-Viru maavanem oma seisukohti protesti esitamise tähtaja suhtes. Ida-Viru Maavanema hinnangul on tegemist tähtaegselt esitatud protestiga, kuid alternatiivselt taotleb ta tähtaja ennistamist, põhjendades seda väitega, et varem polnud võimalik vaidlustatud korralduse avalikku huvi rikkuvast iseloomust aru saada. 02.07.2013 edastatud täiendustes (tl I-175−179 ja I-182−184) esitas Ida-Viru maavanem vastuväited teiste menetlusosaliste poolt esitatule.

10. Tartu Halduskohus luges 06.06.2013. a määrusega protesti tähtaegselt esitatuks.

11. 01.07.2013 esitas OÜ Est Wind Power täiendava seisukoha (tl I-182−184p), milles seadis uuesti kahtluse alla protesti tähtaegsuse.

12. Tartu Halduskohtus 25.07.2013 toimunud kohtuistungil (protokoll tl I-213−221) jäi maavanema esindaja oma seisukoha juurde, et protest on tähtaegne. Vastustaja ja kolmanda isiku esindajad leidsid jätkuvalt, et protesti esitamise tähtaeg on ületatud ega nõustunud selle sisulise arutamisega. Tunnistajad U.M. ja T.T. vastasid tuulepargi arendamisega seotud küsimustele, kuid ei kinnitanud oma ütlustes, et vaidlusaluse korralduse olemasolu oleks neile või maavanemale teada olnud juba aastal 2012.

13. Tartu Halduskohus tegi 08.08.2013 määruse, millega luges Ida-Viru maavanema protesti halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 124 lg 1 ja 4 ning § 125 lg 1 p 1 alusel tähtaegselt esitatuks. Halduskohus leiab määruses, et kuigi vastustaja ega kolmas isik pole esitanud sõnaselget taotlust menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu, lubavad nende vastavad väited ja nendega seotud muud taotlused sellist soovi eeldada, mistõttu tuleb kohtul lahendada taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus leiab, et antud asjas puuduvad kinnitused seaduses sätestatud tähtaegade rikkumise kohta Ida-Viru maavanema poolt. Ida-Viru maavanem on järginud HKMS § 258 lg-st 3 tulenevat kaebetähtaega, so on esitanud kohtule protesti 30 päeva jooksul pärast vastustaja seisukoha saamist tema poolt esitatud ettepaneku kohta. Antud juhul on Ida- Viru maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 3 kohaselt esitanud Toila Vallavalitsusele ettepaneku viia 02.07.2012. a korraldus nr 184 õigusnormidega kooskõlla 18.02.2013. Toila Vallavalitsus esitas ettepaneku kohta vastuse 18.03.2013 ning 17.04.2013, so järgneva 30 päeva jooksul, edastas maavanem protesti Tartu Halduskohtusse. Ida-Viru maavanema väitel sai ta vaidluse põhjuseks olevast Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldusest nr 184 teada 23.01.2013 ning on selle tõenduseks esitanud oma sama kuupäeva kandva teabenõude (tl I-46−46p). Kuigi ei vastustaja ega kolmas isik ei nõustu eelpool nimetatud korraldusest teadasaamise ajaga, ei ole kumbki neist teistsuguse aja kohta kohtule mingeid usutavaid tõendeid esitanud ning tuginevad arvamusele, et kuna tuulepargi küsimus oli päevakorral juba aastaid ja maavanem on aktiivselt vastavas menetluses osalenud, ei ole tõenäoline, et ta ehituslubade olemasolust midagi ei teadnud ja vastavaid dokumente ehitusregistrist varem välja ei otsinud. Seejuures pole nad aga viidanud mingitele kindlatele sündmustele või dokumentidele ega ole arvestanud asjaoluga, et ei Vabariigi Valitsuse seadusest ega ehitusseadusest ei tulene maavanemale kohustust jälgida oma järelevalve piirkonnas asuvate kohalike omavalitsuste kogu tegevust ning kontrollida kõigi neis antud haldusaktide ja sooritatud toimingute õiguspärasust. Samuti ei saanud kohtu hinnangul ehituslubade ning nende andmise kohta vastu võetud konkreetse korralduse

4 olemasolule viidata ka vastavas paikkonnas toimuv reaalne tegevus või sellest tulenevad elanike kaebused, kuna samal päeval, kui võeti vastu korraldus nr 184, on koostatud korraldus nr 183, millega otsustati tunnistada kehtetuks varasemad ehitusload põhjusel, et nende alusel pole kahe aasta jooksul ehitustegevust alustatud. Oluline on kohtu hinnangul ka see, et Toila Vallavalitsus on 18.02.2013 esitatud vaidega vaidlustanud järelevalvemenetluse algatamise kohta 18.02.2013 antud korralduse nr 1-1/2013/47, kuid pole seejuures tähtaja küsimust püstitanud ega 27.02.2013 Ida-Viru Maavalitsuses tehtud vaideotsuse järgselt järelevalvemenetluse algatamise seaduslikkuse kontrollimiseks halduskohtusse pöördunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. 23.08.2013 esitas kolmas isik Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl II-2−4p). Määruskaebuses on esitatud järgmised põhjendused: - Protest on esitatud selle esitamise tähtaega rikkudes ning käesoleva haldusasja menetlus oleks tulnud HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 punkti 2 ja § 256 lg 2 alusel lõpetada. 15.08.2013 on OÜ Webware, kes osutab Toila Vallavalitsusele dokumendi-haldusprogrammi majutamise teenust, väljastanud kinnituse, et 10.12.2012 vaadati Toila Vallavalitsuse korraldust nr 184 kahel korral dokumendihalduse avaliku liidese kaudu IP-aadressilt 195.80.108.91 (tl II-6). 22.08.2013 väljastas aga Riigi Infosüsteemide Amet määruskaebuse esitajale kinnituse, et IP aadressi 195.80.108.91 kasutajaks on Ida-Viru Maavalitsus (tl II-7). Seetõttu on ebaõige protesti esitaja väide, et ta sai korralduse nr 184 olemasolust teada alles 23.01.2013, kuna Ida- Viru Maavalitsus oli Toila Vallavalitsuse veebilehel oleva dokumendiregistri kaudu korraldusega tutvunud juba 10.12.2012. Seega on protesti esitaja esitanud kohtumenetluses ka valeandmeid. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei kontrollinud varasemalt protesti esitaja väidete õigsust seoses vaidlustatud korraldusest teadasaamise päevaga, kuna tal puudus alus arvata, et protesti esitaja võiks kohut eksitada. Kahtlus protesti esitaja väidete õigsuses tekkis alles pärast Tartu Halduskohtu 25.07.2013. a kohtuistungit, mil tunnistajana üle kuulatud T.T. avaldas, et ta avastas tuulepargi tuulikute asukoha jooniste erinevuse võrreldes 2004. aasta keskkonnamõju hindamisega enne 23.01.2013. a koosolekut ning teavitas sellest osakonna juhatajat ja juristi. - Protesti tähtaegsuse hindamisel ei oma tähtsust tõik, kas Toila valla veebilehel oleva dokumendiregistri kaudu vaidlustatud korraldusega tutvunud Ida-Viru Maavalitsuse ametnik oskas koheselt hinnata korralduse õigusvastasust või mitte, kuna kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. - Protesti tähtaegsuse kontrollimise seisukohalt ei oma tähtsust ka see, et 10.12.2012 tutvus või tutvusid vaidlustatud korraldusega Ida-Viru Maavalitsuse ametnik või ametnikud, mitte maavanem. Lähtumine protesti tähtaegsuse kontrollimisel sellest, millal maavanem Korraldusega väljastatud ehituslubadest teada sai, muutuks protesti tähtaegsuse hindamine kontrollimatuks. - Protesti esitaja ei ole enda 05.06.2013. a seisukohas näidanud ühtegi olulist ega kestvat, protesti esitaja mõjusfäärist väljaspool olevat asjaolu, mis takistas Korralduse õigusaktidega kooskõlla viimise ettepaneku esitamist 10.12.2012 järgneva 30 päeva jooksul. Ebaõige on protesti esitaja väide, et haldusaktist tulenevat negatiivset mõju on võimalik hinnata väljaspool VVS § 85 lõikes 3 ja HKMS § 258 lõikes 3 sätestatud ettepaneku tegemise tähtaega või et haldusakti negatiivse mõju hindamine pikendab ettepaneku esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et protesti esitaja enda esitatud väidetest korraldusest teadasaamise ning sellekohase teabenõude esitamise kohta nähtub, et teabenõue on esitatud kohe samal päeval korraldusest teadasaamisega. Eelnevast järeldub, et protesti esitaja ametnikud oskasid viivitamatult hinnata Korralduse õiguspärasust nii Toila valla

5 üldplaneeringu kui ka ehitusseaduse alusel ning teha selle kohta Toila Vallavalitsusele järelepärimise. - Tulenevalt VVS § 84 p-st 10 ja §-st 85 tulenevast järelevalve teostamise kohustest ei saa protesti esitaja õigustada oma tegevusetust sellega, et ta ei osanud hinnata Korralduse õiguspärasust ega selle mõju avalikele huvidele. Protesti tähtaja ennistamist ei õigusta ka protesti esitaja poolt kirjeldatud negatiivsed tagajärjed.

15. Ida-Viru Maavanem palub oma 18.10.2013 määruskaebusele esitatud vastuses (tl II-27−29p) jätta määruskaebus rahuldamata. - Määruskaebuse esitaja ei ole põhistanud uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust, mistõttu tuleb need tõendid jätta tähelepanuta. Kolmanda isiku selgitused uute asjaolude ja tõendite esitamise põhjuste kohta ei ole usutavad ega õigusta nende esitamist. Et käesolevas asjas on kohus lahendanud protesti esitamise tähtaegsuse küsimust kahel korral, so 06.06.2013. a määrusega ning 08.08.2013. a määrusega, ei saanud vaidlus protesti tähtaegsuse üle ning enda väidete tõendamise kohustus tulla kolmandale isikule üllatusena. Ka tulenevalt selles, et kolmas isik kasutab professionaalseid õigusnõustajaid, pidi ta olema teadlik enda väidete õigeaegse esitamise ning tõendamise kohustusest. - Maavanem ei teadnud Korralduse olemasolust ja selle sisust juba 10.12.2012 ning sai vaidlusalusest korraldusest teada 23.01.2013. Maavanem kinnitab, et ei ole 10.12.2012 Korraldust vaadanud ega sellega tutvunud. Samuti puudub igasugune teave selle kohta, et seda oleks teinud mõni Ida-Viru Maavalitsuse ametnik või töötaja. Kolmas isik on soovinud tõendada enda väiteid vastustajaga seotud ning vastustajast majanduslikult sõltuva äriühingu hinnanguga. Hinnangule ei ole lisatud selle koostaja väiteid kinnitavaid tõendeid, mille alusel oleks kohtul ning teistel menetlusosalistel võimalik kontrollida nende õigsust. Samuti ei tõenda määruskaebusele lisatud andmed, kas konkreetset dokumenti on olnud võimalik avada ning kas selle sisuga on olnud võimalik tutvuda. Seega on määruskaebusele lisatud hinnang ebausaldusväärne, mistõttu palub maavanem kohtul sellega mitte arvestada. - Maavanem rõhutab, et kolmanda isiku poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, kes konkreetselt on vaidlusaluse dokumendi 10.12.2012 avanud. Tähtsust sai omada üksnes maavanema poolt Korraldusest teadasaamine. Protesti kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema ajast, mil sellega võis väidetavalt tutvuda mõni kindlakstegemata Ida-Viru Maavalitsuse ametnik või töötaja, kuna Ida-Viru Maavalitsuse põhitegevusalade loetelu ning ametnike ja töötajate arv on väga suur. Samuti ei saa Ida-Viru Maavalitsuse IP aadressi siduda ainuüksi Ida-Viru Maavalitsuse töötajate või ametnikega, sest Ida-Viru Maavalitsuse IP aadressi kasutavad mh Ida-Viru Maavalitsuse WiFi seadmed ning lisaks Ida-Viru Maavalitsuse töötajatele kasutasid Ida-Viru Maavalitsuse IP aadressi ka kõik need isikud, kelle arvutid olid ühenduses Ida-Viru Maavalitsuse WiFi võrguga.

16. 18.10.2013 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele leiab Toila Vallavalitsus (tl II-19−20), et protest on esitatud tähtaega rikkudes ning Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada. Vastustaja toetab määruskaebust ning on seisukohal, et määruskaebuse esitaja on määruskaebuses veenvalt põhistanud ja määruskaebusele lisatud tõenditega tõendanud, et Ida-Viru Maavalitsus teadis korralduse olemasolust ja selle sisust juba 10.12.2012. Määruskaebuse esitaja märgib, et Est Wind Power OÜ on 06.12.2012 pöördunud protesti esitaja poole taotlusega riigimaa kasutamise õiguse saamiseks juurdepääsutee ja 20kV kaabelliini rajamiseks, milles on ka märgitud, et tuulikupargi (nii tuulikute kui tuulikupargi infrastruktuuri) rajamiseks väljastas Toila Vallavalitsus viimati ehitusload 2012. aasta juulis. Viimane viitab vastustaja hinnangul üheselt 2012. a juulis vastu võetud korralduse nr 184 olemasolule ning sellest tulenevalt on arusaadav, miks pidas protesti esitaja vajalikuks tutvuda

6 Korraldusega teabe saamise järgselt 10.12.2012 Toila Vallavalitsuse kodulehel. Seega ei ole protesti esitaja järginud seaduses sätestatud tähtaega ettepaneku tegemiseks kohalikule omavalitsusele haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ega ole teinud vastustajale kehtivat ettepanekut haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

17. 19.10.2013 saabusid kohtule määruskaebuse esitaja täiendavad seisukohad (tl II-34−36). - Protesti esitaja seisukohad ei ole eluliselt usutavad. Kuna Ida-Viru Maavalitsus menetles OÜ Est Wind Power riigimaa kasutamise õiguse taotlust alates 06.12.2012 ning kuna maavalitsuse ametnikud olid halduskohtu istungil antud tunnistaja ütlustest tulenevalt juba enne Ida-Viru Maavalitsuses 23.01.2013. a koosolekut tuvastanud nn. hälbe (s.o. erinevuse tuulikute arvus ja asukohtades 2004. aasta tuulikupargi plaani ja 2010. aasta plaani vahel), siis on eluliselt usutav, et just Ida-Viru Maavalitsuse ametnik tutvus 10.12.2012 Ida-Viru Maavalitsuse IP aadressi kaudu Toila Vallavalitsuse 12.07.2012 korraldusega. Eluliselt ei ole usutav, et keegi teine, s.o. Ida-Viru Maavalitsusega mitteseotud isik kasutas Ida-Viru Maavalitsuse IP aadressi selleks, et tutvuda Toila Vallavalitsuse 12.07.2012 korraldusega pärast seda, kui Ida-Viru Maavalitsus oli saanud OÜ Est Wind Power taotluse riigimaa kasutusõiguse taotluse, milles otsesõnu oli viidatud 2012 juulis välja antud ehituslubadele. - Määruskaebusele lisatud tõendid on ehtsad ning asjakohased. See-eest on asjakohatud määruskaebusele esitatud vastusele lisatud tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tühistada. HKMS § 200 p 3 ning § 199 lg 3 alusel koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2 tuleb ringkonnakohtul teha uus määrus, millega kohus loeb käesolevas protesti esitamise menetluses Ida-Viru maavanema poolt kohtueelse kohustusliku menetluse läbituks. Esmalt selgitab kohus käesolevas määruses halduskohtu poolt lahendatud vaidlusküsimuse tegelikku sisu (I), võtab seisukoha määruskaebuse esitamise õiguse osas (II), lahendab määruskaebuse, võttes sealjuures seisukoha protesti esitaja poolt kohtueelse menetluse läbimise osas (III) ning esitab seejärel täiendavad menetluslikud selgitused (IV).

I

19. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võib sellisel juhul kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 1 näol on tegemist üldsättega, mis HKMS § 256 lg 2 kohaselt kohaldub ka protestiga algatatud halduskohtumenetluse suhtes. Tulenevalt VVS § 85 lg-st 3, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. VVS § 85 lg 4 kohaselt võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud. Seega on maavanema poolt kohaliku omavalitsusüksuse haldusakti peale esitatava protesti nõude lahendamiseks seaduses ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, so ettepaneku esitamine kohalikule omavalitsusüksusele.

7 20. HKMS § 258 lg-st 3 tuleneb, et kui protesti esitaja peab enne kohtusse pöördumist tegema vastustajale ettepaneku protesti nõude rahuldamiseks ning protesti esitaja on selleks sätestatud korrast kinni pidanud, võib protesti esitada 30 päeva jooksul arvates vastustaja seisukoha saamisest ettepaneku kohta. Seega on HKMS § 258 lg 3 kaebetähtaja osas protestimenetluse tarbeks ette nähtud erinorm HKMS § 47 lg 2 suhtes. Seega tuleb antud juhul maavanema poolt kohtule esitatud protesti tähtaegsuse kontrollimiseks hinnata üksnes seda, kas protest on halduskohtule esitatud 30 päeva jooksul alates vastustaja seisukoha saamisest maavanema ettepaneku kohta. Juhul, kui maavanem ei ole nõuetekohaselt läbinud VVS § 85 lg-s 3 sätestatud kohtueelset menetluskorda, puudub tal tulenevalt VVS § 85 lg-st 4 ja HKMS § 47 lg-st 1 koosmõjus HKMS § 256 lg-ga 2 üldse õigus halduskohtu poole pöördumiseks ning esineb alus protesti tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel koosmõjus HKMS § 256 lg-ga 2.

21. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et maavanem on Toila Vallavalitsusele esitanud ettepaneku 02.07.2012. a korralduse nr 184 seadusega kooskõlla viimiseks 18.02.2013 ning Toila Vallavalitsus on ettepanekule vastanud 18.03.2013. Esitades halduskohtule protesti sama haldusakti tühistamiseks, mille seadusega kooskõlla viimist maavanem palus vastustajale esitatud ettepanekus, 17.04.2013, so vastuse saamisest 30 päeva jooksul, on maavanem järginud HKMS § 258 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega ning tegemist on tähtaegse kaebusega. Vaieldes selle üle, millal on maavanem saanud teada Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 184 andmisest ning kas maavanem on järginud VVS § 85 lg-st 3 tulenevat 30-päevast tähtaega Toila Vallavalitsusele kirjaliku ettepaneku esitamiseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, ei vaidle pooled mitte kaebuse tähtaegsuse üle, vaid maavanema poolt kohtueelse menetluskorra läbimise nõuetekohasuse üle. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kui kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude olemasolul ei käitu kaebaja selles nõuetekohaselt, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 lubatav (K. Merusk, I. Pilving. „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ Juura 2013, lk 202). Seega on kohtueelses menetluses esitatud avalduse tähtaegsuse näol tegemist kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise, mitte kaebuse tähtaegsuse küsimusega. Tegemist on kaebuse tagastamise alusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning sellega seonduvaid asjaolusid ei saa arvesse võtta kaebetähtaja järgimise üle otsustamisel.

22. Kui menetlusosaline on seisukohal, et kohtule kaebuse esitamisel ei ole järgitud seadusega ette nähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda, on tal õigus need väited kohtule esitada. Kui kohus leiab, et kaebuse esitamisel on kohtueelne kord läbitud, ei pea ta tegema selle kohta põhjendatud määrust, kuid samas ei ole see keelatud. Antud juhul on halduskohus vaidlustatud määruses selgitanud, et kuigi pooled ei ole kohtule sõnaselget taotlust menetluse lõpetamiseks esitanud, lubavad nende väited ja taotlused niisugust soovi eeldada. Ringkonnakohus leiab, et eelneva asemel oleks halduskohus pidanud vastustaja ja kolmanda isiku väidetest ja taotlustest järeldama seda, et nende hinnangul ei ole Ida-Viru maavanem läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna pole järginud VVS § 85 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Kuigi menetlusseadustik ei sisalda kohtueelse menetluse läbimise osas HKMS § 124 lg-ga 4 sarnast sätet, ei välista see siiski kohtu poolt vaidluse all oleva menetluse lõpetamise aluse esinemise, antud juhul kohtueelse menetluse läbituse osas määrusega seisukoha võtmist. Antud juhul ongi halduskohus 08.08.2013. a määruses sisuliselt otsustanud hoopis Ida-Viru maavanema poolt kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise küsimuse.

8 II

23. Kuna sisuliselt ei ole halduskohus teinud määrust HKMS § 124 lg 4 mõttes, vaid on selle asemel otsustanud kohtueelse menetluse läbituse küsimuse, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht ka halduskohtu vastavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse olemasolu osas. Kohtueelse menetluse läbituks lugemise määruse peale ei näe menetlusseadustik ette edasikaebeõigust ning tegemist ei ole ka asja edasist menetlust takistava määrusega HKMS § 203 lg 1 mõttes. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatud jätta käesolevas asjas esitatud määruskaebus läbi vaatamata. Vaidlustatud määruses on halduskohus edasikaebamise korra kohta toodud selgitustes selgelt märkinud, et määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus ning selgitanud määruskaebuse esitamise korda. Samuti on halduskohus viidanud määruse tegemisel HKMS § 124 lg-le 4, milles on edasikaebeõigus kaebuse tähtaja üle otsustava määruse peale sätestatud.

24. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu poolt edasikaebamise õiguse olemasolu jaatamist saab pidada kohtu eksimuseks, mis ei too kaasa menetlusosalise esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmist. Kolmas isik pidi saama halduskohtu poolt määruses antud juhistest lähtuda ning antud juhul puudub ka alus eeldamaks, et määruse tegemise, määruskaebuse esitamise või määruskaebuse menetlusse võtmise ajal pidi pool kahtlema HKMS § 124 lg 4 teisest lausest tuleneva edasikaebeõiguse olemasolus, kuna määruses nähtus selgelt, et halduskohus oli otsustanud kaebuse esitamise tähtaegsuse üle HKMS § 124 lg 4 mõttes. Seega tuleb määruskaebuse esitamise õigust antud juhul jaatada ning puuduvad alused selle läbi vaatamata jätmiseks.

III

25. Halduskohus on vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, tehes HKMS § 124 lg 4 alusel määruse, mille tegemiseks tegelikkuses alus puudus, sest poolte poolt polnud esitatud HKMS § 124 lg-s 4 sätestatud taotlust ning poolte väidetest ja taotlustest ei saanud eeldada soovi menetluse lõpetamiseks just kaebetähtaja rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud saata asja tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohus on kaebetähtaja küsimust lahendades võtnud seisukoha sama asjaolu osas, mille osas tuleb võtta seisukoht ka kohtueelse menetluse nõuetekohase läbituse osas, so vallavalitsusele VVS § 85 lg-s 3 sätestatud ettepaneku esitamise tähtaegsuse osas. Seega põhjustaks asja tagasisaatmine halduskohtule üksnes põhjendamatuid ressursikulusid. Ringkonnakohtul on aga võimalik halduskohtu poolne menetlusnormi rikkumine kõrvaldada, lahendades ise halduskohtu poolt silmas peetud vastustaja ja kolmanda isiku vastuväited ning võttes seda tehes aluseks halduskohtu poolt väljendatud seisukohad protesti esitaja poolt kohtueelses menetluses sooritatud toimingu tähtaegsuse osas.

26. Ringkonnakohus tühistab tulenevalt HKMS § 200 p-st 3 ja § 199 lg-st 3 koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2 Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning lahendab järgnevalt ise küsimuse sellest, kas antud asjas esineb alus menetluse lõpetamiseks protesti esitaja poolt kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

27. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal on protesti esitaja saanud teada käesolevas haldusasjas vaidlustatava haldusakti andmisest ning kas järgitud on VVS § 85 lg-st 3 tulenevat 30-päevast tähtaega vallavalitsusele kirjaliku ettepaneku esitamiseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Protesti esitaja sõnul on ta Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldusest nr 184 teada saanud 23.01.2013 Ida-Viru Maavalitsuse esindajate ja Toila

9 Vallavalitsuse osavõtul toimunud kohtumisel. Määruskaebuse esitaja aga selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Ida-Viru Maavalitsus pidi vaidlustatavast korraldusest olema teadlik juba varem. Määruskaebusele on määruskaebuse esitaja enda vastavate väidete kinnitamiseks lisanud kaks täiendavat dokumenti, mida ta ei ole halduskohtule varasemalt esitanud. Nendeks on dokumendihaldusprogrammi majutamisteenust pakkuva äriühingu OÜ Webware poolt 15.08.2013 koostatud Toila Vallavalitsuse dokumendihaldusprogrammi logide väljavõte (tl II-6) ning Riigi Infosüsteemide Ameti 22.08.2013. a vastus taotlusele IP-aadressi 195.80.108.91 kasutaja avaldamiseks (tl II-7). Nimetatud tõenditele tuginedes leiab määruskaebuse esitaja, et protesti esitaja on vaidlustatud korraldusest teada saanud juba 10.12.2012, mil Ida-Viru Maavalitsuse poolt kasutatavalt IP-aadressilt vaadati Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldust nr 184 kahel korral. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud tõendid tuleb kohtul HKMS § 198 lg 3 alusel koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2 jätta tähelepanuta, kuna kolmandal isikul puudub mõjuv põhjus, miks ta ei esitanud neid tõendeid juba halduskohtule.

28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt määruskaebusega esitatud dokumente tuleb asja lahendamisel arvestada. Tegemist on tõenditega, mis on nende kuupäevadest nähtuvalt kogutud küll pärast halduskohtu poolt teistkordselt kaebuse tähtaegseks lugemise määruse, so 08.08.2014. a määruse tegemist, kuid siiski on tegemist asjakohaste ja asja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega. Haldusasja materjalidest ei nähtu ühtegi kinnitust sellest, et määruskaebuse esitajal oli kavatsus kasutada tõendusmaterjalidena dokumendihaldusprogrammi logide väljavõtet juba ka halduskohtus, kuid jättis need tõendusmaterjalid mõjuva põhjuseta kogumata. On tõenäoline, et kolmas isik on tulnud mõttele kasutada vastavat logide väljavõtet tõendusmaterjalina alles määruskaebemenetluses ning selliste mitte nii ilmselgelt tõendusmaterjalidena kasutatavate tõendite kogumist ei saa menetlusosalisele enda õiguste kaitse eesmärgil ette heita. Seega esineb antud juhul HKMS § 198 lg 2 p-s 3 sätestatud olukord – tõend on saanud menetlusosalisele kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Kuna tegemist on HKMS § 198 lg 3 kohaselt vajalik asja lahendamiseks ning teistel menetlusosalistel on olnud võimalus selle suhtes oma seisukoha avaldamiseks, tuleb kohtul nimetatud tõendeid asja lahendamisel arvesse võtta.

29. Kuigi kohus ei pea põhjendatuks jätta eelpool käsitletud tõendeid tähelepanuta, ei ole siiski tegemist tõenditega, millest nähtuvad faktid kinnitaksid kohtule, et maavanem on vaidlustatud korralduse 10.12.2012 kätte saanud. Tulenevalt VVS § 85 lg-st 3 on seadusandja ettepaneku esitamise tähtaja kulgemise pannud sõltuvusse just maavanema enda teadasaamisest õigusvastasest ja avalikku huvi rikkuva haldusakti andmisest. OÜ Webware 15.08.2013 koostatud kinnitusest, koosmõjus Riigi Infosüsteemise Ameti 22.08.2013. a vastusega nähtub, et 10.12.2012 kell 13:14 ja kell 13:17 on Korraldust vaadatud IP-aadressilt, mille kasutajaks on Ida-Viru Maavalitsus. Samas on Riigi Infosüsteemide Amet enda vastuses märkinud, et täpsema info saamiseks, milline Ida-Viru Maavalitsuse töötaja seda IP-aadressi kasutab, tuleb pöörduda Ida-Viru Maavalitsuse või nende võrguhalduri poole. Täiendavaid tõendeid vastava IP-aadressi kasutaja kohta kohtule esitatud ei ole. Vastuses määruskaebusele märgib protesti esitaja aga, et vastavat IP-aadressi kasutab väga suur arv Ida-Viru Maavalitsuse ametnikke ja töötajaid ning ka kõik need isikud, kelle arvutid olid ühenduses Ida-Viru Maavalitsuse WiFi võrguga. Eelnimetatud asjaolust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada seda, et Ida-Viru Maavalitsuse IP-aadressilt avaliku liidese kaudu vaidlustatud korralduse avamisega 10.12.2012 on Ida-Viru maavanem korralduse andmisest teada saanud. Esineb väga suur tõenäosus, et IP-aadressi kaudu vaidlustatud korraldust vaadanud isik ei olnud Ida-Viru Maavalitsuse ametnik ega töötaja ning kui ta seda

10 ka oli, puuduvad endiselt tõendid selle kohta, et ametnik oleks sellest koheselt teavitanud maavanemat. Seetõttu ei oma tähtsust ka määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et T.T. poolt halduskohtu istungil antud ütlustest nähtuvalt on just tema 10.12.2012 vaidlustatud korraldusega tutvunud.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad halduskohtu istungil antud tunnistaja ütlusi, kohtule alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Istungi protokollist nähtuvalt ei andnud tunnistaja T.T. istungil ühtegi kindlat vastust selle kohta, millal ta Korraldusest teada sai, vaid on üksnes öelnud, et ei oska öelda, mitu päeva enne 23.01.2013. a koosoleku toimumist sai ta skeem-joonise, millelt tuvastas vastuolud tuulikute asukoha kohta (tl I-219). Nimetatud tunnistaja ütlustest ei saa kuidagi järeldada seda, et ta oleks võinud Korraldusest mingil viisil teadlik olla juba rohkem kui kuu aega varem 10.12.2012. Veel enam märkis T.T. istungil selgesõnaliselt, et ehituslubadega seonduva tuvastas ta alles pärast istungit (tl I-219). Seega ei nõustu kohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tunnistaja ütlustest tulenevalt on eluliselt usutav, et just Ida-Viru Maavalitsuse ametnik tutvus 10.12.2012 Ida-Viru Maavalitsuse IP-aadressi kaudu Toila Vallavalitsuse 12.07.2012. a korraldusega. Maavalitsus on kohtule selgitanud, et sama IP-aadressi kaudu võis kõnealust dokumenti avada määratlemata hulk inimesi, mistõttu ei saa kuidagi olla tegemist tõendiga, mis kinnitaks Korralduse andmisest teada saamist maavanema poolt. Fakti, et Ida-Viru maavanem on Korraldusega tutvunud 10.12.2012 ei saa järeldada ka sellest, et Est Wind Power OÜ esitas 06.12.2012 protesti esitajale taotluse riigimaa kasutamise õiguse saamiseks juurdepääsutee ja 20kV kaabelliini rajamiseks, milles oli viidatud ka juulis 2012 väljastatud ehituslubadele. Kohus nõustub siinjuures protesti esitajaga, et maavanemal ei ole riigi omandis olevale maale juurdepääsutee servituudi või maakaabelliinide rajamiseks isikliku kasutusõiguse seadmise raames kohustust kontrollida ega analüüsida tuulikute ehitusõigusega seonduvaid küsimusi.

31. Eeltoodud põhjendustel puuduvad ka määruskaebemenetluses tõendid, mis annaksid kinnitust sellest, et Ida-Viru maavanem oleks Toila Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldusega nr 184 tutvunud varem kui 23.01.2013. Seega on Ida-Viru maavanema ettepanek Toila Vallavalitsusele esitatud tähtaegselt ning kohtueelne menetlus protesti esitamise menetluses tuleb lugeda Ida-Viru maavanema poolt läbituks.

IV

32. HKMS § 235 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Antud juhul on ringkonnakohus lahendanud küsimuse ühe menetluse lõpetamise aluse esinemisest so kohtueelse menetluse läbimisest. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus lahendab kohtueelse menetluse läbituse küsimuse, samuti ei ole tegemist asja edasist menetlust takistava määrusega. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav ning menetlusosalistel on võimalik esitada vastavaid vastuväiteid nende jätkuval olemasolul apellatsioonkaebuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits