3-12-1573/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1573

Haldusasi

Lynx OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 29.02.2012. a otsuse

nr 12-6/844 osaliseks tühistamiseks, vastustaja

kohustamiseks teha tühistatud osas uus otsus,

25.06.2012. a vaideotsuse nr 12-4/319 tühistamiseks

ning vaideotsusega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lynx OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Lynx OÜ

Seaduslik esindaja Jüri Ilves

Lepinguline esindaja v. adv. Vello Tammer

Vastustaja PRIA

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada vastavas osas Tartu

Halduskohtu 27.11.2012. a otsus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada kaebus osaliselt, tühistada PRIA 29.02.2012. a otsus nr 12-6/844

toetuse vähendamist puudutavas osas ja 25.06.2012. a vaideotsus nr 12-4/319

tervikuna ning kohustada PRIA peadirektorit vaatama kaebaja

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus nr 11011510384 uuesti läbi,

arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.11.2012. a otsus muutmata.

3. Mõista PRIA-lt kaebaja kasuks välja 894 eurot menetluskulu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 14.07.2014.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lynx OÜ esitas 19.05.2011 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11011510384, millega

taotles muu hulgas ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhitegevuse eest 608,56

hektarile.

2.

11.07.–10.08.2011 viis PRIA kaebaja majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille

tulemused on vormistatud kontrollaruanne nr 110057-51-0001 (tl 23–25p). Kohapealse

kontrolli käigus tuvastas PRIA muu hulgas, et kaebaja oli keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse raames rikkunud Põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46

„Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46) tulenevaid nõudeid:

1) kaebajal puudus 2011. aasta väetusplaan;

2) kaebajal puudusid mullaproovid põldudel nr 34, 35, 36, 23A, 33 ja 27 – kokku 14 proovi

fosfori ja kaaliumi osas ja 5 proovi süsiniku osas.

3. PRIA peadirektor määras 29.02.2012. a otsuse nr 12-6/844 p-ga 2 Lynx OÜ-le

2011. aasta eest keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt summas 15 541,22 EUR

(tl 13–14). Toetust vähendati 15% ulatuses (s.o 3108,24 eurot) põhjusel, et kaebaja ei olnud

koostanud 15. juuniks kogu ettevõtte põllumajandusmaa kohta väetusplaani (määrus nr 46 § 6

lg 2, § 11 lg 4 või lg 6), ning 10% ulatuses (s.o 2072,16 eurot), kuna kaebaja ei olnud eelneva

aasta 1. detsembriks korraldanud iga põllu ja/või põllumassiivi kohta mullaproovide võtmise

ja proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla happesuse ning taimedele

omastatava fosfori ja kaaliumi ning mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks või ei

olnud akrediteeritud laboratooriumi poolt väljastatud mullaproovide analüüsi tulemused

ettevõttes kontrollimiseks kohapeal kättesaadavad (määrus nr 46 § 7 lg 1 ja 2, § 11 lg 4 või

lg 6).

4. kaebaja esitas 22.03.2012 vaide PRIA 29.02.2012. a otsuse nr 12-6/844 tühistamiseks

(tl 19–20), mille PRIA jättis 25.06.2012. a vaideotsusega (tl 15–17p) rahuldamata.

5.

26.07.2012 esitas kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule (tl 3–8), milles taotles

29.02.2012. a otsuse nr 12-6/844 osalist tühistamist osas, milles taotlust vähendati, vastustaja

kohustamist tühistatud osas uue otsuse tegemiseks ja PRIA 25.06.2012. a vaideotsuse

nr 124/319 tühistamist. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt:

- Kaebaja esindajale üldisest dokumentide kontrollist teatamata jätmisega rikkus PRIA hea

halduse tava, kuna täiendavast kohapealsest kontrollist ei teatatud ette 04.07.2011.

Väetusplaan

- Kaebaja hinnangul puudus PRIA-l õiguslik alus vähendada keskkonnasõbraliku

majandamise toetust väetusplaani puudumise tõttu.

- Kohapealse kontrolli teostamise ajal, s.o 12.07.2011 oli väetusplaan olemas. Kuna kaebajale

dokumentide kontrollist ette ei teatatud, siis ei olnud väetusplaan kontrolli tegemise kohas.

Kontrolli teostajad ei pidanud väetusplaani kohest esitamist vajalikuks ja suulisel kokkuleppel

kontrollijaga esitas Lynx OÜ väetusplaani 26.07.2011. Kui dokumentide kontrollist oleks ette

teatatud, saanuks väetusplaani koheselt esitada. Kui kaebaja esindajat oleks hoiatatud, et

vaatamata dokumentide kontrollist teatamata jätmisele peetakse väetusplaani kohest

mitteesitamist rikkumiseks, siis oleks kaebaja esitanud väetusplaani 12.07.2011.

- PRIA rikkus dokumentide kontrolli läbiviimisel kasutatud toetuse nõuete kontrollaktide

vormistamisel, hindamismaatriksite koostamisel ja toetuse vähendamise suurusjärgu

määramisel menetlusõiguse norme. Määruse nr 46 § 11 sõnastuse kohaselt on toetuse

vähendamise puhul tegemist kaalutlusotsusega. Kaevatavas otsuses ei ole aga põhjendatud

miks on toetust vähendatud just 15% ulatuses. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1122/2009

artst 54 tuleneb, et kohapealse kontrolli kohta koostatakse ainult protokoll, mis ei sisalda

toetuse vähendamise otsust.

Mullaproovid

- Kaebaja on seisukohal, et PRIA-l puudus õiguslik alus vähendada keskkonnasõbraliku

majandamise toetust mullaproovide võtmata jätmise tõttu.

- Kaebaja ei nõustu PRIA väitega, et puuduvad proovid võeti alles 19.07.2011, vaid väidab, et

puuduvad proovid võeti juba 2010. aasta lõpus, kuid inimliku eksituse tõttu jäid need

laborisse edastamata. Kontrollakti vormistamise ajaks olid puuduvad proovid PMK-s

registreeritud. Kui kaebajat oleks teavitatud kohapealsest dokumentide kontrollist, oleks

mullaproovide puudumine avastatud eelkontrolli käigus ning need oleks saanud kontrolli

(11.07.2011) ajaks laborile edastada.

- Vaidlustatud otsusest ei nähtu, miks mitteolulise koguse proovide puudumise pärast

vähendati toetust 10%. Seetõttu on tegemist põhjendamata otsustusega, mis on õigusvastane.

- Mullaproovide võtmise kontrollakt ja hindamismaatriks on kaebaja arvates õigusvastsed

samadel põhjustel nagu väetusplaani kontrollakt ja hindamismaatriks.

- Seaduses sätestatud vaide lahendamise tähtaja ületamine üle kahe kalendrikuu, muudab

25.06.2012. a vaideotsuse nr 12-4/319 õigusvastaseks ning seetõttu kuulub see tühistamisele.

Kuna tegemist on rahaliselt hinnatava vaidega, võib sellise pikkusega viivitus vaide

lahendamisel olla kahjunõude aluseks.

- Kaebaja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-61-10, leides, et õigusvastasuse tuvastamine

soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi

õigusaktides sätestatut järgima ja täitma.

6. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et kohapealse kontrolli teostamise ajal, s.o 12.07.2011, ei olnud kaebaja tegevuskohas

kättesaadav 2011. aasta väetusplaan ning kohustuseaasta mullaproovidest osa oli

akrediteeritud laborisse saatmata.

Väetusplaan

- Määruse nr 46 § 6 lg-test 2 ja 21 tuleneb toetuse taotlejale kaks kohustust: esiteks tuleb kogu

ettevõtte põllumajandusmaa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks koostada nõuetekohane

väetusplaan (lg 2) ja teiseks peab väetusplaan olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks

kättesaadav (lg 21 esimene lause).

- Halduskohus asus seisukohale, et määruse nr 46 § 6 lg-s 21 on sätestatud formaalne

kriteerium, mille täitmata jätmine on võrdsustatav sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud sisulise

kohustuse täitmata jätmisega. Kuna väetusplaan ei olnud kaebaja tegevuskohas

kontrollimiseks kättesaadav, siis ei pidanud PRIA enam täiendavalt selgitama, kas väetusplaan

tegelikult on koostatud või mitte.

- Kaevatava otsuse õigusliku alusena määruse nr 46 § 6 lg 21 märkimata jätmine ei ole selline

puudus, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Kaebajale etteheidetava rikkumise olemus

pidi olema kaebajale arusaadav. Tegu oli vormilise puudusega, mistõttu haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt ei saa selle minetusele tuginedes nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist.

- Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 järgi on PRIA õigustatud kohapealsest kontrollist

ette teatama, kui see ei ohusta kohapealse kontrolli tõhusust. Halduskohus mõistis kaebaja

seisukohti selliselt, et ta pidas väetusplaani mittevajalikuks ning möönis väetusplaani

puudumist oma tegevuskohas, võttes sellega rikkumise sisuliselt omaks. Samas pidas kaebaja

vajalikuks kontrollist etteteatamist, et kontrollimisel rikkumine ei ilmneks, s.t et piisava

etteteatamise korral oleks olnud võimalik rikkumine kõrvaldada. Halduskohus leidis, et PRIA

jättis õiguspäraselt kontrolli teostamisest ette teatamata, sest etteteatamine oleks välistanud

toetuse maksmise kaebaja nõuetele vastavuse seisukohast oluliste nõuete ja standardite

järgimise tegeliku väljaselgitamise kontrollimisel.

Mullaproovid

- Määruse nr 46 § 7 lg-s 1 on sätestatud toetuse taotleja kohustus tema kasutuses olevatelt

põldudelt mullaproovide võtmiseks ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmiseks mulla

happesuse ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks. Proovide

võtmine ja akrediteeritud laborisse saatmine tuleb korraldada iga viienda aasta 1. detsembriks

või kui seda varem tehtud pole, siis teise kohustuseaasta 1. detsembriks. Sama paragrahvi

teisest lõikest tuleneb taotlejale sarnane kohustus proovide võtmiseks ja akrediteeritud

laborile esitamiseks mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks.

- Akrediteeritud laborile oli kontrolli tegemise ajaks edastamata 14 proovi fosfori ja kaaliumi

osas ja 5 proovi süsiniku osas.

- Halduskohtu hinnangul ei ole võimalik tõlgendada määruse nr 46 § 11 lg-t 4 selliselt, et

juhul, kui proovid on võetud õigeaegselt, kuid jäeti akrediteeritud laboratooriumile

analüüsimiseks esitamata, siis ei ole tegemist määruse nr 46 § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustuse rikkumisega ja vastavalt puudub alus toetuse vähendamiseks. Taotlejale pandud

kohustus on selge ning koosneb kahest osast. Lisaks proovide võtmisele on taotleja vastutav

ka proovide analüüsimisele saatmise eest. Proovide laborisse edastamata jätmise unustamine

on käsitatav hooletusena, s.t ettevõtte kohustuste täitmisel nõutava hoolsuse järgimata

jätmisena. Seetõttu ei saa asjaolu, et vaidlusalused proovid jäid edastamata inimliku eksituse

tõttu, pidada kaebajast sõltumatuks takistuseks, mis vabandaks kohustuse täitmata jätmist.

- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA on mullaproovide akrediteeritud laborile

edastamata jätmise õiguspäraselt kvalifitseerinud määruse nr 46 § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustuse rikkumisena.

- Ka mullaproovide osas jääb halduskohus väetusplaani puudutavast kontrollist etteteatamise

osas väljendatud seisukohale.

- Kohus märgib täiendavalt, et määruse nr 46 § 7 lg-tega 1 ja 2 taotlejale pandud kohustus on

seotud tähtajaga. Seetõttu isegi juhul, kui nõustuda kaebajaga kontrollist ette teatamise osas,

ei oleks kaebajal 2011. aasta juulis olnud enam võimalik täita mullaproovide edastamise

kohustust tähtaegselt.

Kaalutlusotsuse põhjendamine

- Põhjendused toetuse vähendamise ulatuse osas ei sisaldu vahetult vaidlustatud otsuses

endas, vaid kontrollaruande (tl 23) osaks olevates toetuse nõuete kontrollaktides (tl 24 ja 25).

Kaebaja esindaja on kinnitanud kontrollaruandega tutvumist, andes selle kohta allkirja.

Siinjuures esineb kaebaja esindaja allkiri dokumendil kokku kolmes erinevas kohas.

Kontrollaruande lisana on märgitud muu hulgas ka nõuete kontrollakt. Kohtu hinnangul saab

sellest järeldada, et kaebaja esindajal oli võimalik tutvuda ka nõuete kontrollaktidega. Kui

kaebaja esindaja jättis kontrollaruande mõne lisaga tutvumata, siis võttis ta sellega riski, et

mõni oluline asjaolu võis jääda selgitamata.

- Puuduvad tõendid, mis kaebaja väidet, et kontrollaruande allkirjastamise ajaks ei olnud

kontrollaruande väljad täidetud ja puudus osa lisadest, kinnitaksid, ja kohus ei näe võimalust

selliste tõendite kogumiseks. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja esindaja oleks allkirjastanud

osaliselt täitmata kontrollaruande.

- Vaidlustatud otsuses on viidatud, et selle tegemisel on arvesse võetud muuhulgas taotlejale

kontrollaruannetes teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised. Kohus nõustub vastustajaga, et

sellega on täidetud HMS § 56 lg 1 teisest lausest tulenev kohustus esitada haldusakti

põhjendus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pidanud ebaobjektiivseks vähendamise ulatuse määramist

kontrolli läbiviija poolt juba nõuete kontrollakti koostamisel ning hindamismaatriksi

kasutamist. Seega oli kaebajale tegelikult teada millistel asjaoludel ja kuidas on kujunenud

taotluse vähendamise otsustus.

- Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et toetuste vähendamise ulatuse otsustused on

sisuliselt õiguspärased.

- Vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 lg-le 1 peab kohapealse kontrolli

kohta tehtav protokoll sisaldama analüüsiosa, milles hinnatakse iga rikkumise olulisust,

lähtudes rikkumise raskusastmest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest kooskõlas määruse

(EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-ga 1, märkides kõik tegurid, mis tuleks kohaldatavat vähendamist

suurendada või vähendada.

- Toetuse nõuete kontrollaktides esitatud hindamismaatriksites on arvestatud nii rikkumise

raskuse, ulatuse kui ka püsivusega. Iga komponendi kohta on antud gradatsioon, mille järgi

määrata konkreetsel juhul rikkumise hindeline väärtus. Vähendamise ulatus kujuneb eri

komponentide hinnete summa alusel. Hindamismaatriksi kaudu on hinnang rikkumistele

jälgitav ning kontrollitav. Kohtu hinnangul on vastustaja otsustuse tegemisel arvestanud kõigi

oluliste asjaoludega ega ole tuginenud lubamatutele kaalutlustele.

- Määruse nr 46 § 11 lg 4 kohaselt, kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on

kohustuseaastal rikkunud §-des 6–8 või § 9 lg-tes 4–5 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA

taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 18 kohaselt rikkumise

tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta

5–25%. Toetuse vähendamise otsuses on nimetatud nõudeid järgitud. Kaebaja on väitnud, et

kui ta oleks teadnud, et väetusplaani puudumist kaebaja tegevuskohas peetakse rikkumiseks,

siis oleks saanud esitada väetusplaani sama päeva õhtul. Kohus osutab, et nimetatud asjaolu ei

oleks saanud muuta hinnangut kaebaja rikkumisele, sest rikkumise püsivuse osas on rikkumist

hinnatud hindamismaatriksi järgi võimalikest kergemaks ehk 2 punktiga. Isegi kui pidada

õigeks hinnata rikkumise püsivust 1 punktiga, siis ei muudaks see toetuse vähendamise

ulatust. Kaebaja rikkumine väetusplaani osas on hinnatud kokku 9 punktiga, kuid 15 %

vähendamise tooks kaasa veel ka hinnang 7 punkti.

Vaideotsus

- Asjaolu, et vaideotsuse tegemisega viivitati ei muuda kohtu hinnangut nimetatud otsuse

sisulisele õiguspärasusele. Kuna viivitus ei võinud mõjutada asja otsustamist, siis HMS § 58

kohaselt ei saa selle menetlusliku minetuse tõttu nõuda vaideotsuse tühistamist.

- Kaebaja on viidanud võimalusele esitada vastustajale nõue vaideotsuse tegemisega

viivitamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu mõistab kohus kaebaja nõuet selliselt,

et kaebaja taotleb vaideotsusega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist iseseisva nõudena.

Kaebusest nähtuvalt seostub kaebaja võimalik kahju sellega, et vaide või hilisema

kohtukaebuse rahuldamise korral tuleb vastustajal kaebajale välja maksta täiendav toetus ning

viivituse tõttu vaidemenetluses lükkub see väljamakse kaugemale tulevikku. Seega saab

kaebajale kahju tekkimist jaatada üksnes juhul, kui vastustaja on õigusvastaselt vähendanud

kaebajale määratud toetust. Kohus on käesolevas asjas leidnud, et kaebajale määratud toetuse

vähendamise otsus on õiguspärane. Seetõttu on kaebaja hüvitamiskaebus vaideotsuse

tegemisega viivitamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu ja

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

- Halduskohus ei pidanud ka preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebust lubatavaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning palus otsuse täielikult

tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, samuti rikkunud menetlusnorme ning teinud ebaõige

otsuse.

a) Halduskohus on jätnud rahuldamata kõik kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja

kohtu kaudu tõendite kogumiseks.

b) Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse p-s 14 väljendanud seisukohaga, et kaebaja peab

väetusplaani mittevajalikuks ning möönab väetusplaani puudumist oma tegevuskohas, võttes

sellega rikkumise sisuliselt omaks. Väetusplaan oli kontrollimise ajal olemas, kuid Lynx OÜ

konsulent E. Milvaste seaduslikus valduses Jänedal. 12.07.2011 hommikul kohapealse

dokumentide kontrolli alguses Lynx OÜ töödejuhataja selgitas, et väetusplaan on olemas,

kuid hetkel Jänedal ning ta võib sellele Jänedale järele minna. Kontrollija Tartu-Jõgevamaa

büroo peainspektor R. Viks ei pidanud väetusplaani kohest esitamist vajalikuks ning nimetas

kuupäeva, kellaaja ja koha, kuhu plaan tuua. Kuna varasemat esitamist ei pidanud R. Viks ise

vajalikuks, esitati väetusplaan 26.07.2011 Jõgeval R. Viksile. See toiming teostati vastavalt

kokkuleppele õigeaegselt ja selle kohta on ka märge kontrollaktis.

c) Kaebaja väidab endiselt, et kontrollaruande allkirjastamise ajaks ei olnud kontrollaruande

väljad täidetud ja puudus osa lisadest. Kaebaja väidab, et tal ei olnud võimalik tutvuda nõuete

kontrollaktidega. Ühestki kontrollaktist ei nähtu, et seda oleks kaebaja seaduslikule esindajale

tutvustatud või püütud tutvustada.

d) Kaebaja arvates jääb arusaamatuks, miks PRIA käsitleb 12.07.2011 täiendava kohapealse

dokumentide kontrolli läbiviimise päevana. Kontrollaruandest nr 110057-51-001 (tl 23)

nähtub, et kokkulepitud korduskontrolliga on alustatud 11.07.2011 ja see on lõppenud

10.08.2011.

e) Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009

art 54 lgle 1 peab pädev kontrolliasutus koostama iga kohapealse kontrolli kohta protokolli.

Halduskohus ei pidanud PRIA poolt menetlusveaks asjaolu, et kahe erineva kontrollimise

(neist esimene kokkuleppeline korduskontroll) kohta on koostatud üks kontrollaruanne.

Vastustaja selline tegevus on olnud kontrollitava suhtes segadust tekitav ning on loonud

võimaluse vastustajal hilisemalt protokolli täiendada.

f) Lynx OÜ seaduslik esindaja oli kontrollaruandele alla kirjutades kindlal veendumusel, et

kontrollaruanne on koostatud kõikide nende maade ülemõõtmise kohta, milliste deklareeritud

pindala üle käis vaidlus haldusasjas nr 3-11-847. Sellest ka esindaja märkused põldude

numbrite kohta (kontrollaruande lahter: Taotleja või tema esindaja märkused), mille

ülemõõtmisel osaleti ja tunnustuse avaldamine kontrollijatele. Täiendava kontrolli läbiviimise

kuupäeva lahtrisse anti allkirjad, kuna nõustuti asjaoluga, et Lynx OÜ dokumente kontrolliti

täiendavalt aruandel märgitud kuupäevadel (12.07. ja 26.07.2011).

g) Kaebaja leiab, et teda ei ole ära kuulatud, kuna jäeti ilma võimalusest anda arvamusi ja

esitada vastuväiteid kohapealse dokumentide kontrolli kohta, mis algas 12.07.2011.

h) Kaebaja arvates ei tulene ühestki õigusaktist, et toetuse vähendamise otsustab kohapealset

kontrolli teostav PRIA ametnik koheselt, sest see välistab kaalutlusõiguse teostamise toetuse

määraja poolt.

i) Kaebaja ei nõustu toetuste vähendamiste protsentidega ja leiab, et halduskohus on jätnud

asjas kontrollimata võimaliku vastuolu määruse nr 46 § 11 lg 4 ja määruse (EÜ) nr 73/2009

art 24 lg 2 vahel. Halduskohus on oma seisukoha põhjendamiseks viidanud Komisjoni

määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 lg-le 1, mis viitab määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-le 1.

Halduskohus on seejuures jätnud tähelepanuta viidatud määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 1

viimase osa, kus viidatakse sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumitele. Määruse

(EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 kohaselt hooletuse korral ei ole vähendamine suurem kui 5% ja

korduva rikkumise korral suurem kui 15%. Kaebusega on vaidlustatud toetuse vähendamise

suurus aga 15+10=25%. Samas ei ole vastustaja poolt kontrolli käigus tuvastatud rikkumise

korduvust ega ka tahtlikku rikkumist. Kohtuotsuse p-s 19 on halduskohus ise leidnud, et

proovide laborisse edastamata jätmise unustamine on käsitatav hooletusena.

j) Kaebaja leiab, et kontrollimisel antud hinnangud ja hindamismaatriksi proportsionaalsus ei

ole kontrollitavad, sest vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel

hindamismaatriks koostatud on.

k) Kaebaja leiab endiselt, et vaideotsuse tegemisega viivitamine annab alust vaideotsuse

tühistamiseks. Vastupidine seisukoht tähendaks seda, et vastustaja võib ka edaspidi vaiete

lahendamisega viivitada, ilma et see tooks kaasa vastutuse õigusvastase käitumise eest.

HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide

esemest. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht muudab eelnimetatud sätte sisutühjaks, kui

kahekuulisele viivitusele ei järgne isegi formaalset etteheidet kohtu poolt.

l) Kaebaja leiab, et halduskohus on arvestanud vastustaja poolt tõendamata väitega, tuginedes

vastustaja selgitustele, et vaide lahendamine viibis erakorraliselt suure vaidemenetluste arvu

tõttu. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja töökorraldus ei saa olla põhjuseks vaiete

lahendamisega viivitamisel.

8. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu.

a) Vastustaja ei ole kaebajat nö karistanud haldusasja nr 3-11-847 tõttu. Vastustaja viis kaebaja

majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille raames kontrolliti nii põldude

toetusõiguslikkust kui ka erinevatele toetuste saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust.

b) Kaebaja esindajat J. Ilvest teavitati kontrollaruandest nr 110057510001 nähtuvalt

kohapealse kontrolli teostamisest ette 04.07.2011. a. Teavituse käigus informeeriti J. Ilvest

asjaolust, et läbi viiakse täiemahuline kohapealne kontroll, muuhulgas loeti J. Ilvesele ette

nimekiri dokumentidest, mida näha sooviti. Uuesti informeeriti J. Ilvest dokumentidest, mida

kontrollida soovitakse, 11.07.2011, s.o päev enne väetusplaani kontrollimist. Seetõttu oli

kaebajal võimalik väetusplaan, juhul kui see olemas oli, kontrolli hetkeks tegevuskohta

toimetada. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et kohapealsest kontrollist etteteavitamine, sh

kohapealse kontrolli raames toimuvast väetusplaani kontrollimisest etteteavitamine, ei ole

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 26 ja art 27 lgst 1 tulenevalt üldse kohustuslik.

c) Vastustaja märgib, et kuna määruse nr 46 § 6 lg-test 2 ja 21 tulenevalt pidi 2011. aasta osas

väetusplaan olema koostatud hiljemalt 15.06.2011 ning see pidi peale koostamise tähtpäeva

olema ettevõttes kohapeal kättesaadav, kuid kuna 2011. a väetusplaan ei olnud 12.07.2011

kohapeal kättesaadav, on kaebaja rikkunud väetusplaani kohta esitatavaid nõudeid ning

toetuse vähendamine väetusplaani puudumise eest on õigustatud. See, et 26.07.2011

väetusplaan inspektorile esitati, ei muuda rikkumist olematuks. Küll tõi nimetatud asjaolu

kaasa rikkumise püsivuse leebema hindamise.

d) Vastustaja selgitab lisaks, et väetusplaan peab asuma majandusüksuses kohapeal, et taotleja

saaks vegetatsiooniperioodi vältel väetiste kasutamisel väetusplaanist lähtuda.

e) Kuna 12.07.2011 oli reaalselt väetusplaani kontrollimise kuupäev, ongi nimetatud kuupäev

märgitud nõude kontrolli läbiviimise kuupäevana.

f) Vastustaja hinnangul ei pidanud ta koostama käesoleval juhul mitut eri kontrollaruannet.

Tegemist oli kaebaja majandusüksuses toimunud ühtse kontrolliga, mille käigus kontrolliti nii

põldude toetusõiguslikkust kui ka erinevate toetuste saamiseks esitatavatele nõuetele

vastavust. Kontrollitavad toetused ning kontrollaruande lisad (sh põldude kontroll-leht ja

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuete kontroll-leht) on kajastatud kontrollaruandel

nr 110057-51-0001. Jääb mõistetamatuks, mida mitme kontrollaruande koostamine antud

asjas muutnud oleks.

g) Vastustaja kinnitab, et kontrollaruande allkirjastamisel kaebaja esindaja poolt oli aruanne

lõplikult vormistatud, sh olid koostatud ka toetuse nõuete kontrollaktid mullaproovide ja

väetusplaani nõuete rikkumiste kohta. Kogu aruannet tutvustati kaebaja esindajale J. Ilvesele,

kes allkirjastas kontrollaruande 10.08.2011. Peale nimetatud kuupäeva ei ole kontrollaruannet

muudetud ega täiendatud. Kontrollaruandel nr 110057-51-001 on välja toodud ka täiendava

kontrolli läbiviimise kuupäevad 12.07.2011 ja 26.07.2011, mil väetusplaani ja mullaproovide

nõudeid kontrollitigi, ning nimetatud ridade taha on kaebaja esindaja lisanud eraldi allkirjad,

olles seega nimetatud kontrollidest teadlik. Kontrollaruande allkirjastamisel sisaldusid selles

kommentaarid täiendava kontrolli kohta, teenistuja märkused, samuti oli sellel ära märgitud

kontrollaruande lisad.

h) PRIA arvates ei ole kaebaja väited usutavad, et ta teadis 10.08.2011 kontrollaruande

allkirjastamisel, et see oli vaid „põllupindade täiendava kontrolli kohta koostatud dokument“,

sest kohapealse kontrolli raames kontrolliti ka erinevate toetuste saamiseks esitatavatele

nõuetele vastavust, sh väetusplaani ja mullaproovide nõude täitmist.

g) Kaebaja sai esitada oma selgitusi esmalt väetusplaani ja mullaproovide nõuete täitmise

kontrollimisel, näiteks mullaproovide nõude osas on toetuse nõuete kontrollaktile märgitud ka

kaebaja selgitused selle kohta, et tema väitel võeti puuduolevad proovid 19.07.2011. Kaebajal

oli võimalik oma märkused lisada ka kontrollaruandele nr 110057-51-0001 (mida kaebaja on

teinud põldude mõõtmiste kohta), samuti oli kontrollaruande kohaselt kaebajal võimalik

esitada pretensioone kohapealse kontrolli läbiviimise ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta

10 kalendripäeva jooksul arvates kontrollaruande koopia kättesaamisest. Kontrollaruande

allkirjastamiseks olid vormistatud väetusplaani ja mullaproovide nõuete rikkumiste osas

toetuse nõuete kontrollaktid, millele oli täpselt märgitud rikkumiste sisu ja rikkumiste

raskusele, ulatusele ja püsivusele omistatud hinnangud, millest tulenevalt pidi kaebajale

olema täpselt teada, mille kohta ta võib arvamusi ja vastuväiteid esitada. Kaebajal oli

võimalik esitada vaie ka PRIA 29.02.2012. a otsuse nr 12-6/844 peale, mida kaebaja on ka

teinud.

h) Väärad on apellatsioonkaebuses esitatud viited nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24

lgle 2, mille alusel leiab kaebaja, et hooletuse korral ei saa vähendamine olla suurem kui 5%

ja korduva rikkumise korral suurem kui 15%. Nimetatud säte kohaldub nõuetele vastavuse

eeskirjade rikkumisele, ning nõuetele vastavus hõlmab nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009

art 4 kohaselt kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja

keskkonnatingimusi. Käesolevas asjas on vaidluse all keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumine. Vaidluse all olevad nõuded on kehtestatud

määrusega nr 46, ning nimetatud nõuete näol ei ole tegemist nõuetele vastavuse eeskirjade

rikkumistega, millele kohalduks nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2. Toetuse

vähendamise ulatused vaidlusaluste nõuete rikkumiste eest on samuti toodud määruses nr 46,

täpsemalt määruse nr 46 § 11 lg-s 4, mille kohaselt vähendatakse toetust 5-25%. Kaebajale

määratud toetust on vähendatud lubatud määras, s.o väetusplaani nõude rikkumise eest 15%

ulatuses ning mullaproovide nõude rikkumise eest 10% ulatuses. PRIA rõhutab, et määruse

nr 46 § 11 lg 4 kohaselt vähendatakse taotletud toetust iga rikutud nõude kohta 5–25%.

i) PRIA ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, mille kohaselt ei ole

kontrollimisel antud hinnangud ja hindamismaatriksi proportsionaalsus kontrollitavad.

Toetuse nõuete kontrollaktid koos vastavate hindamismaatriksitega on kaebajale kätte

toimetatud ning kaebaja on nendega tutvunud. Toetuse nõuete kontrollaktidest nähtuvad

rikkumistele antud hinnangud, s.o rikkumiste raskusele, ulatusele ja püsivusele antud

hinnangud, mis vastavad hindamismaatriksitele. Hindamismaatriksitest nähtuvad rikkumiste

hindamise alused. Seega oli võimalik esitada vastuväiteid ka hindamismaatriksitele, sh nende

proportsionaalsusele.

j) Vastustaja ei nõustu sellega, et kontrollaruandes ei oleks tohtinud ära fikseerida

kohaldatavat vähendamist. Määruse nr 46 § 11 lg-s 4 viidatud komisjoni määruse (EL)

nr 65/2011 art 18 lg 2 kohaselt määratakse toetuse vähendamise summa kindlaks eelkõige

kindlakstehtud kohustuste täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal. Seega sõltub

toetuse vähendamine otseselt kontrolli käigus tuvastatud rikkumise asjaoludest, s.o selle

tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangutest. Rikkumist on kõige pädevam hindama

nõuet kontrollinud ja rikkumise tuvastanud inspektor, mitte kolmas isik, kellele ei ole teada

kõik rikkumisega seotud asjaolud. Rikkumise hindamine vastavalt hindamismaatriksile tagab

rikkumiste ühetaolise hindamise.

k) Vastustaja möönab, et on kaebaja vaide lahendamisega õigusvastaselt viivitanud, nagu on

märkinud halduskohus ka oma otsuse punktis 29. Vastustaja nõustub siinkohal aga

halduskohtu põhjendustega ja järeldusega, et vaideotsuse tegemisega viivitamine ei anna alust

vaideotsuse tühistamiseks ega selle õigusvastaseks tunnistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja halduskohtu

otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab

kaebuse osaliselt ja tühistab PRIA 29.02.2012. a otsuse nr 12-6/844 toetuse vähendamist

puudutavas osas, 25.06.2012. a vaideotsuse nr 12-4/319 tervikuna ning kohustab PRIA

peadirektorit vaatama kaebaja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus nr

11011510384 uuesti läbi, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke küsimusi (I). Seejärel peatub

ringkonnakohus PRIA 29.02.2012. a otsusel nr 12-6/844 väetusplaani (II) ning seejärel

mullaproove puudutavas osas (III). Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vaideotsusega

seonduvat (IV) ja lahendab apellatsioonkaebuse (V). Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha

menetluskulude suhtes (VI).

I

11. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata kaebaja taotlusest saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks, on asjas kogutud piisavalt tõendeid, et teha asjas sisuline otsus asja uueks

läbivaatamiseks saatmata.

12. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on jätnud rahuldamata kõik kaebaja taotlused

tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtu kaudu tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus märgib, et

halduskohus on 01.11.2012. a aset leidnud kohtuistungil jätnud rahuldamata taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks, kuna vastustaja ei seadnud kahtluse alla neid asjaolusid, mida

tunnistajate ütlustega soovitakse tõendada, samuti ei pidanud halduskohus neid asjaolusid

vaidlustatud korralduse andmise faktiliseks aluseks (tl 69). Ringkonnakohus nõustub selle

seisukohaga ega pea vajalikuks seda täiendada.

II

13. Väetusplaani ja mullaproovide olemasolu kontrollimine keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse raames kuulub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 94

lg 2 ning määruse nr 46 § 10 lg 3 alusel PRIA pädevusse. Määruse nr 46 § 6 lg-test 2 ja 21

tuleneb toetuse taotlejale kaks kohustust: esiteks tuleb kogu ettevõtte põllumajandusmaa

kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks koostada nõuetekohane väetusplaan (lg 2) ja teiseks peab

väetusplaan olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadav (lg 21 ls 1). Kaebaja

väidab, et väetusplaan oli koostatud, kuid ei olnud 12.07.2011 kohapeal. Vastustaja on aga

seisukohal, et oluline on vaid see, kas kontrollitav esitab PRIA nõudmisel kontrolli läbiviijale

väetusplaani või ei. Halduskohus on otsuse p-s 11 piisava põhjalikkusega analüüsinud, miks

on kaebaja viidatud nõuet rikkunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nimetatud punktis

tooduga ega pea vajalikuks seda korrata. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja

on eksinud määruse nr 46 § 6 lg-te 2 ja 21 vastu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

selgitusega, et väetusplaan peab olema asuma majandusüksuses kohapeal, et taotleja saaks

vegetatsiooniperioodi vältel väetiste kasutamisel väetusplaanist lähtuda. Seetõttu ei ole

oluline, kas väetusplaani oleks või ei oleks saanud Jänedalt ära tuua, kus see 12.07.2011

väidetavalt asus.

14. Kaebaja leiab, et PRIA 29.02.2012. a otsus nr 12-6/844 on õigusvastane seetõttu, kuna

kontrollaruande (tl 23–25p) koostamisel on PRIA eksinud nii vormi kui menetlust

puudutavate reeglite vastu. Esiteks väidab kaebaja, et kontrollaruande allkirjastamise ajaks ei

olnud kontrollaruande väljad täidetud. Ringkonnakohus ei pea seda väidet usutavaks. Ükski

mõistlik õiguskäibes osaleja ei kirjuta alla poolikult täidetud plangile ilma tühje kohti

vastavalt märgistamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide on selles osas paljasõnaline ja

tõendamata.

15. Teiseks väidab kaebaja, et kontrollaruande allkirjastamisel puudus osa lisadest. Jutt käib

12.07.2011. a lisast (tl 24), mis puudutab väetusplaani. Ringkonnakohus märgib, et

tõendamiskoormust selles osas, et kaebaja on selle lisaga tutvunud, kannab PRIA, kuna PRIA

peab tõendama haldusmenetluse õiguspärast läbiviimist. Antud juhul ei ole aga tõendatud, et

kaebaja on nimetatud lisaga tutvunud. Ringkonnakohus leiab, kaebaja allkiri kontrollaruande

lehel ei kinnita veel seda, et ta on tutvunud ka kontrollaruande lisadega. Kontrollaruandel on

vaid märge „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuete kontroll-leht 11 lk“. Selline

märge võimaldab aga teoreetiliselt lisada kontrollaruandele mistahes 11 lehekülge. Nimetatud

lisa kannab vaid R. Viksi allkirja ega ole kaebaja poolt viseeritud. Samuti puudub lisal

number, et seda oleks võimalik seostada kontrollaruandega. Vastustaja on veel tuginenud

asjaolule, et kontrollaruandel nr 110057-51-001 on välja toodud ka täiendava kontrolli

läbiviimise kuupäevad 12.07.2011 ja 26.07.2011, mil väetusplaani ja mullaproovide nõudeid

kontrolliti, ning nimetatud ridade taha on kaebaja esindaja lisanud eraldi allkirjad.

Ringkonnakohus märgib, et ka nimetatud allkirjadest ei saa järeldada, et kaebaja on tutvunud

kontrollaruande lisadega, kuna nende allkirjadega on kaebaja nõustunud vaid, et nimetatud

kuupäevadel leidis aset täiendav kontroll. Ringkonnakohus leiab, et täiendavalt ei ole selles

osas võimalik tõendeid koguda. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et kaebaja ei ole

tutvunud nimetatud lisaga.

16. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Määravaks on seega, kas

kaebajale kontrollaruande lisa tutvustamata jätmine võis mõjutada otsustamist.

Ringkonnakohus on seisukohal, et HMS § 58 nõuded on täidetud siis, kui mõni kaebaja

järgnevalt analüüsitavatest vastuväidetest viib PRIA otsuse tühistamiseni vaidlustatud osas.

Kui ei vii, siis ei oleks need vastuväited saanud mõjutada ka asja otsustamist.

17. Kolmandaks leiab kaebaja, et ei ole õige käsitleda 12.07.2011 täiendava kohapealse

dokumentide kontrolli läbiviimise päevana, kuna kontrollaruandest nr 110057-51-001 (tl 23)

nähtuvalt on kokkulepitud korduskontrolliga alustatud 11.07.2011 ja see on lõppenud

10.08.2011. Vastustaja selgitab, et kuna 12.07.2011 oli reaalselt väetusplaani kontrollimise

kuupäev, ongi nimetatud kuupäev märgitud nõude kontrolli läbiviimise kuupäevana.

Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohaga, mille kohaselt tuleb käsitleda väetusplaani

kontrollimise kuupäevana seda päeva, mil kaebajalt väetusplaani esitamist nõuti. Kui

kontrollitakse mitut erinevat aspekti, siis võib kontroll kesta kauem kui üks päev.

18. Neljandaks on kaebaja seisukohal, et pädev kontrolliasutus peab koostama iga kohapealse

kontrolli kohta protokolli, kuid mitme kontrolli kohta koostati vaid üks protokoll. Kaebaja

tugineb seejuures Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 lg-le 1, mille kohaselt peab

pädev kontrolliasutus koostama protokolli iga tehtava kohapealse kontrolli kohta. Vastustaja

hinnangul ei pidanud ta koostama käesoleval juhul mitut eri kontrollaruannet, kuna tegemist

oli kaebaja majandusüksuses toimunud ühtse, ühe kontrolliga. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja seisukohaga, et tegemist oli kaebaja majandusüksuses toimunud ühe kontrolliga,

mille käigus kontrolliti nii põldude toetusõiguslikkust kui ka erinevate toetuste saamiseks

esitatavatele nõuetele vastavust. Seda ei muuda see, et kohapeal viibiti füüsiliselt kaks

järjestikust päeva, ega ka see, et järelkontroll lõppes alles 10.08.2011. Ringkonnakohus leiab,

et Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 lg-t 1 ei tule mõista selliselt, et iga eraldi

nõude kontrolli kohta tuleb koostada eraldi kontrollaruanne, vaid ühe kontrolliga on tegemist

ka siis, kui ajaliselt lähestikku ühtse tegevuskompleksina käsitatavate toimingutega

kontrollitakse mitme erineva nõude täitmist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mil moel

pidanuks eraldi kontrollaruannetel vormistatud kontrollid mõjutama vastustaja sisulist

seisukohta.

19. Viiendaks väidab kaebaja, et tema seaduslik esindaja oli kontrollaruandele alla kirjutades

kindlal veendumusel, et kontrollaruanne on koostatud kõikide nende maade ülemõõtmise

kohta. Ringkonnakohus märgib, et kontrollaruandes on selgelt kirjas, et kontrolliti nii

keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mahepõllumajanduse lisatoetust 2007–2013 kui ka

ühtset pindalatoetust. Maade ülemõõtmine puudutab ainult ühtset pindalatoetust, nagu nähtub

haldusasja nr 3-11-847 materjalidest. Eelnevast tulenevalt ei ole see kaebaja väide usutav,

vaid on paljasõnaline ja tõendamata.

20. Kuuendaks leiab kaebaja, et teda ei ole ära kuulatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga

osas, mis puudutab kontrollaruande nr 110057-51-0001 lisasid (tl 24–25p). Kuna eelnevast

tulenevalt ei ole neid kaebajale tutvustatud, siis ei ole kaebajat nende lisade osas ära kuulatud.

Seetõttu kehtib ka ärakuulamise osas HMS § 58. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus

kaebajaga ülejäänud osas. Kaebaja on väitnud, et tal ei olnud võimalik esitada haldusakti

andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust

omavaid täiendavaid andmeid, jättes täpsustamata, milliseid täiendavaid andmeid oleks ta siis

esitanud ja kuidas oleks need võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on õigesti viidanud

sellele, et kontrollaruandest ja selle lisast nähtuvalt on kaebaja andnud menetluse käigus

selgitusi, mida vastustaja on arvesse võtnud. Seetõttu jääb kaebaja väide, et teda ei kuulatud

kontrollimenetluse käigus ära, vaid paljasõnaliseks ja on tõendamata.

21. Seitsmendaks ei tulene kaebaja arvates ühestki õigusaktist, et toetuse vähendamise

otsustab kohapealset kontrolli teostav PRIA ametnik koheselt, sest see välistab

kaalutlusõiguse teostamise toetuse. Vastustaja selles praktikas probleemi ei näe.

Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu siiski sellele, et vastustaja on ise möönnud, et

väetusplaani inspektorile esitamine 26.07.2011 ei muutnud küll rikkumist olematuks, kuid tõi

kaasa rikkumise püsivuse leebema hindamise. Ringkonnakohus osutab sellele, et kui PRIA

inspektor hindas rikkumise raskust 12.07.2011, nagu PRIA väidab ja nagu nähtub vastavast

12.02.2011 kuupäeva kandvast toetuse nõuete kontrollaktist, siis ei saanud 26.07.2011

esitatud väetusplaan kuidagi tuua endaga kaasa rikkumise püsivuse leebemat hindamist. See

hinnang oli 12.07.2011 juba langetatud. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et

rikkumist saab hinnata alles siis, kui kõik asjaolud on välja selgitatud. HMS § 4 lg 2 kohaselt

tuleb kaalutlusõigust teostada muuhulgas olulisi asjaolusid arvestades. Lubatav ei ole otsuse

langetamine enne osade oluliste asjaolude selgumist. Kuna PRIA on ise väetusplaani hilisemat

esitamist oluliseks pidanud, mööndes, et see tõi kaasa rikkumise püsivuse leebema hindamise,

siis ei saanud PRIA hinnata rikkumist enne selle asjaolu selgumist. Mitte kusagilt ei nähtu, et

PRIA oleks väetusplaani saamise järel vähendatava protsendi ümber hinnanud. Järelikult on

12.07.2011 tehtud otsus kaalutlusvigane. Sellest johtuvalt tuleb HMS § 58 alusel tühistada

PRIA 29.02.2012. a otsus nr 12-6/844 osas, milles kaebaja toetust vähendati väetusplaani

puudumise tõttu, kuna kaebaja vastuväited oleksid võinud mõjutada asja otsustamist.

22. Kaheksandaks ei nõustu kaebaja toetuste vähendamiste protsentidega ja leiab, et

halduskohus on jätnud asjas kontrollimata võimaliku vastuolu määruse nr 46 § 11 lg 4 ja

määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 vahel. Halduskohus on oma seisukoha põhjendamiseks

viidanud Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 lg-le 1, mis viitab määruse (EÜ)

nr 73/2009 art 24 lg-le 1. Halduskohus on seejuures jätnud tähelepanuta viidatud määruse

(EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 1 viimase osa, kus viidatakse sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4

sätestatud kriteeriumitele. Määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 kohaselt hooletuse korral ei

ole vähendamine suurem kui 5% ja korduva rikkumise korral suurem kui 15%. Kaebusega on

vaidlustatud toetuse vähendamise suurus aga 15+10=25%. Samas ei ole vastustaja poolt

kontrolli käigus tuvastatud rikkumise korduvust ega ka tahtlikku rikkumist. Vastustaja on

seisukohal, et nimetatud säte kohaldub määruse (EÜ) nr 73/2009 art 4 kohaselt üksnes

kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuetele

vastavuse eeskirjade nõuetele vastavusele. Niisiis tuleb kõigepealt välja selgitada, kas

määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 kuulub käesoleval juhul kohaldamisele. Nimelt kehtib

määrus (EÜ) nr 1122/2009 selle art 1 kohaselt koosmõjus määruse (EÜ) nr 73/2009 art 1

pga 1 otsetoetustele, samal ajal kui määrus (EÜ) 65/2011 kehtib selle art 1 kohaselt määruse

(EÜ) nr 1698/2005 kohaselt kehtestatud kaasfinantseeritavate maaelu arengu toetusmeetmete

suhtes. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mille nõuetele vastavuse kontrolli PRIA

käesoleval juhul rakendas, on Maaelu arengukava 2007–2013 järgne kaasfinantseeritav

maaelu arengu toetusmeede. Järelikult ei ole määrus (EÜ) nr 1122/2009 käesoleval juhul

otsekohalduv, vaid tuleb leida vastav viide. Määruse nr 46 § 10 lg 3 kohaselt teeb PRIA §-s 6

sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise

II peatüki I jao I alajao kohaselt. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise II peatüki

I jao I alajao moodustavad artd 11–15. Art 13 sätestab kohapealse kontrolli kohta

kontrollaruande koostamise ja viitab määruse (EÜ) nr 1122/2009 art-ile 32. Nimetatud

artikkel sisaldub määruse (EÜ) nr 1122/2009 II osa III jaotise II peatüki II jao I alajaos, mis

sätestab toetuskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrolli raames läbiviidava kohapealse

kontrolli ühissätted. Art 32 sätestab nõuded protokollile. Määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54

asub aga II osa III jaotise III peatüki III jaos, mis sätestab nõuded nõuetele vastavuse kontrolli

raames läbiviidavale kohapealsele kontrollile. Selle viite järgi ei ole määruse (EÜ)

nr 1122/2009 art 54 käesoleval juhul kohaldatav, küll on ta aga kohaldatav määruse (EL)

nr 65/2011 art 19 lg 2 järgi, mis sisaldub määruse II osa I jaotise II peatüki II jao I alajaos ja

sätestab nõuetele vastavuse kontrolli üldeeskirjad ning viitab otsesõnu määruse (EÜ)

nr 1122/2009 art-le 54 nõuetele vastavuse osas. Määruse (EL) nr 65/2011 art 19 lg 1 sätestab:

„Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 3 kohaldamist, tähendab

„nõuetele vastavus” vastavust kohustuslikele majandamisnõuetele ja headele põllumajandus-

ja keskkonnatingimustele, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 50a lõike 1 esimeses

lõigus, ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuetele, millele

osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 teises lõigus.“ Määrus (EÜ) nr 1698/2005,

mis alates 01.01.2014 enam ei kehti, reguleeris Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavaid maaelu arengu toetusi. Selle art 51 lg 1 teine alalõik

sätestas, et vähendamist või väljaarvamist kohaldatakse samuti juhul, kui asjaomase

kalendriaasta mis tahes hetkel ei järgita art 39 lg-s 3 osutatud minimaalseid väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutuse nõudeid ning kui see rikkumine on asjaomasel kalendriaastal

art 36 p a alapunkti iv kohaselt toetusetaotluse esitanud abisaaja tegevuse või tegevusetuse

otsene tagajärg. Vastustaja on selgitanud, et viis kaebaja majandusüksuses läbi kohapealse

kontrolli, mille raames kontrolliti nii põldude toetusõiguslikkust kui ka erinevatele toetuste

saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust. Seejuures kontrolliti minimaalseid väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutuse nõudeid. Ringkonnakohus järeldab, et PRIA viis kaebaja

suhtes väetusplaani ja mullaproovide osas läbi nõuetele vastavuse kontrolli, mille läbiviimisel

tuli määruse (EL) nr 65/2011 art 19 lg 2 järgi arvestada ka määruse (EÜ) nr 1122/2009

artga 54. Oma vastuses kaebusele on määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 54 kohaldatavust

möönnud ka PRIA ise. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et määruses

nr 46 sisalduvast viitest sõltumatult on käesoleval juhul kohaldatav ka määruse (EÜ)

nr 1122/2009 art 54. Kaebaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et määruse (EÜ)

nr 1122/2009 art 54 lg 1 p c) viitab määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-le 1, mis omakorda

viitab määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-tele 2–4. Määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 järgi

ei tohi aga hooletuse korral olla vähendamine suurem kui 5% ja korduva rikkumise korral

suurem kui 15%. Ringkonnakohus leiab, et see raam kehtib iga avastatud rikkumise suhtes.

Kuna väetusplaani puudumine oli esmakordne rikkumine ning PRIA ei ole kaebaja tahtlust

ära näidanud, ei tohi vähendamine olla hooletuse korral suurem kui 5%. PRIA on aga

vähendanud väetusplaani puudumise eest toetust 15%, s.t kolm korda suurem kui lubatud

maksimummäär. Kuna tegemist on ringkonnakohtu arvates acte clair’iga, siis tuleb määruse

nr 46 § 11 lg 4 selle vastuolu tõttu määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-ga 2 käesoleval juhul

kohaldamata jätta ning PRIA 29.02.2012. a otsus nr 12-6/844 tuleb tühistada osas, milles see

määras väetusplaani puudumise eest toetussumma vähendamise protsendiks 15%. Samuti

tuleb PRIA 29.02.2012. a otsus nr 126/844 tühistada samas ulatuses seetõttu, kuna kaebaja

vastuväited oleksid võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

23. Üheksandaks leiab kaebaja, et kontrollimisel antud hinnangud ja hindamismaatriksi

proportsionaalsus ei ole kontrollitavad, sest vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile,

mille alusel hindamismaatriks on koostatud. Ringkonnakohus osutab sellele, et eristada tuleb

hindamismaatriksit ja proportsionaalsust. Hindamismaatriks on ringkonnakohtu arvates

halduseeskiri, mille võib PRIA kehtestada praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse

ühetaoliseks kohaldamiseks. Samuti on kontrollitav konkreetse otsuse proportsionaalsus.

Ringkonnakohus leiab, et kuna määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg 2 järgi ei tohi toetussumma

vähendamise protsent olla suurem kui 5%, siis on 15% käesoleval juhul ka

ebaproportsionaalne, sest ületab Euroopa Liidu määrusandja poolt kehtestatud ülempiiri

kolmekordselt. PRIA 29.02.2012. a otsus nr 126/844 tuleb osas, milles see määras

väetusplaani puudumise eest toetussumma vähendamise protsendiks 15% tühistada ka

eelnimetatud põhjusel, kuna kaebaja vastuväited oleksid ka selles osas võinud mõjutada asja

otsustamist (HMS § 58).

III

24. Ringkonnakohus leiab, et ka mullaproovide osas ei ole kaebaja poolses rikkumises

kahtlust, kuna põldude nr 34, 35, 36, 23A, 33 ja 27 osas (kokku 14 proovi fosfori ja kaaliumi

osas ja 5 proovi süsiniku osas) olid mullaproovid tähtaegselt esitamata. Kaebaja ei vaidle

mullaproove puudutavas osas apellatsioonkaebuses rikkumisele enam vastu, vaid tugineb

sellele, et proovide laborisse edastamata jätmine kujutab endast hooletust.

25. Ringkonnakohus leiab, et eelpool kontrollaruande nr 110057-51-0001 lisade kohta öeldu

kehtib ka mullaproove käsitleva kontrollaruande lisa (tl 25) osas. Seetõttu kehtib ka selles

osas HMS § 58.

26. Ringkonnakohus leiab, et mullaproovide tähtaegse esitamata jätmise eest määratud

10%lise toetuse vähendamise õiguspärasus sõltub sellest, kas määruse (EÜ) nr 1122/2009

art 54 kohaldub ka mullaproovide võtmise kontrollile, mis võeti samuti keskkonnasõbraliku

majandamise toetus nõuetele vastavuse kontrolli raames. Ringkonnakohus leiab, et

mullaproovide osas tuleneb (EÜ) nr 1122/2009 art 54 kohaldatavus määruse (EL) nr 65/2011

art 19 lg-test 1 ja 2. Lg 1 järgi tähendab „nõuetele vastavus” muuhulgas vastavust

kohustuslikele majandamistingimustele ja headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele.

Ringkonnakohus leiab, et mullaproovide võtmine aitab tagada nimetatud nõuete täitmist.

Samuti leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mis viitaksid kaebaja

tahtlusele. Seetõttu kohaldub ka mullaproovide tähtaegse esitamata jätmise eest määratud

toetuse vähendamisele määruse (EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-s 2 sätestatud 5%-line ülempiir.

Järelikult tuleb määruse nr 46 § 11 lg 4 ka mullaproovide osas selle vastuolu tõttu määruse

(EÜ) nr 73/2009 art 24 lg-ga 2 käesoleval juhul kohaldamata jätta ning PRIA 29.02.2012. a

otsus nr 12-6/844 tuleb tühistada osas, milles see määras mullaproovide tähtaegse esitamata

jätmise eest toetussumma vähendamise protsendiks 10%. Samuti tuleb PRIA 29.02.2012. a

otsus nr 126/844 tühistada samas ulatuses seetõttu, kuna kaebaja vastuväited oleksid võinud

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58) ka selles osas.

27. Kuna mullaproovide tähtaegse esitamise eest määratud toetuse vähendamise protsent

(10%) on kaks korda suurem kui lubatud vähendamise ülemmäär (5%), leiab ringkonnakohus,

et see on ka ebaproportsionaalne. PRIA 29.02.2012. a otsus nr 126/844 tuleb seega tühistada

osas, milles see määras mullaproovide tähtaegse esitamata jätmise eest toetussumma

vähendamise protsendiks 10% ka eelnimetatud põhjusel, kuna kaebaja vastuväited oleksid ka

selles osas võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

IV

28. Kuna ringkonnakohus tühistab kaebaja taotletud osas PRIA 29.02.2012. a otsuse

nr 126/844, tuleb tühistada ka PRIA 25.06.2012. a vaideotsus nr 12-4/319 tervikuna.

29. Kaebaja on lisaks taotlenud vaideotsuse tegemisega viivitamisega õigusvastasuse

tuvastamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu tõlgendusega. Kaebaja viitab

apellatsioonkaebuses sõnaselgelt HKMS § 45 lg-le 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale

ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja avaldusi vaideotsuse tegemisega viivitamise osas ei ole

võimalik tõlgendada teisiti kui tuvastamisnõudena viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

30. Ringkonnakohus märgib, et tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks on HKMS § 38 lg 4

järgi selgitus, miks kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Selleks peab

kaebaja ära näitama oma huvi, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Kaebaja on selgitanud, et

ta soovib õigusvastasuse tuvastamist seetõttu, kuna vastupidine seisukoht tähendaks seda, et

vastustaja võib ka edaspidi vaiete lahendamisega viivitada, ilma et see tooks kaasa vastutuse

õigusvastase käitumise eest ning kahekuulisele viivitusele ei järgne isegi formaalset etteheidet

kohtu poolt. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu praktika järgi võib kaitstavaks huviks

olla huvi esitada hilisem hüvitamiskaebus, rehabiliteeriv huvi või preventiivne huvi. Kaebaja

ettekanne ei vasta ühelegi neist, vaid viitab pigem üldisele soovile seista hea selle eest, et

vastustaja järgiks seadust. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus tuvastamisnõude osas

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

31. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et nõustub kaebajaga selles osas, et suur

vaidemenetluste arv ei saa olla õigustuseks vaidetähtaja ületamisel, kuna haldusorgan peab

oma tööd korraldama nii, et seaduse nõuded oleksid järgitud.

V

32. Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse, milles soovib kaebuse rahuldamist. Kaebuses

on kaebaja esitanud PRIA 29.02.2012. a otsuse nr 126/844 osalise tühistamisnõude, PRIA

25.06.2012. a vaideotsuse nr 12-4/319 tühistamisnõude, kohustamisnõude teha PRIA

peadirektorile ettekirjutus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määramise uuesti

otsustamiseks ja tuvastamisnõude vaideotsusega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

33. Kaebaja osaline tühistamisnõue PRIA 29.02.2012. a otsuse nr 126/844 osas, milles see

määras väetusplaani puudumise eest toetussumma vähendamise protsendiks 15% ja

mullaproovide tähtaegse esitamata jätmise eest toetussumma vähendamise protsendiks 10%,

tuleb rahuldada ning PRIA otsus vastavas osas tühistada.

34. Kaebaja nõue PRIA 25.06.2012. a vaideotsuse nr 12-4/319 tühistamise osas tuleb

rahuldada ning nimetatud otsus täies ulatuses tühistada.

35. Kaebaja kohustamisnõue teha PRIA peadirektorile ettekirjutus keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse määramise uuesti otsustamiseks tuleb samuti rahuldada, kuna Lynx OÜ

on 19.05.2011 esitanud PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11011510384, millega taotles muu

hulgas ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhitegevuse eest 608,56 hektarile. PRIA

29.02.2012. a otsuse nr 126/844 osalise tühistamise järel on selle taotluse saatus osaliselt

lahtine. Seetõttu tuleb PRIA peadirektorit kohustada vaatama kaebaja keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse taotlus uuesti läbi, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.

36. Kaebaja tuvastamisnõue vaideotsusega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks jääb

väljendatud põhjendatud huvi puudumise tõttu läbi vaatamata.

37. Eelnimetatud osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

VI

38. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse

osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS

§ 109 lg 4 järgi muudab kõrgema astme kohus kohtukulude jaotust, kui ta muudab alama

astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 108 lg 11

järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

39. Kaebaja on kandnud esimeses astmes 15 eurot riigilõivu (tl 22) ja 864 eurot õigusabi eest

(tl 66–67), kokku 879 eurot (tl 65). Apellatsioonkaebuselt on tasunud kaebaja samuti 15 eurot

riigilõivu (tl 95). Kuludokumente kaebaja ringkonnakohtule tähtaegselt esitanud ei ole. Kokku

on kaebaja kandnud seega 894 eurot menetluskulu.

40. Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulud on võrdlemisi madalad ning

tuvastamisnõue moodustab marginaalse osa esitatud kaebusest, siis oleks äärmiselt ebaõiglane

jätta osa menetluskulusid kaebaja kanda. Hoolimata kaebajale osutatud õigusabi mõnevõrra

piiratud kvaliteedist tuleb vastustajal kaebajale hüvitada kogu kantud menetluskulu, s.t 894

eurot.

Maili Lokk

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/