1-14-2201/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2014, Tartu

Kriminaalasja number 1-14-2201

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi V.R süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. märtsi 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav V.R, apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava V.R-i apellatsioon Viru Maakohtu 21. märtsi 2014 otsuse peale läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus Narva osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.R-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot.

3. AB-le Lillo & Lõhmus Narva osakond välja makstud õigusabitasu jätta süüdistatava V.R-i kanda.

4. Kaitsjatasu tuleb tasuda 30. päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/a SEB nr EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).

Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. Viru Maakohtu 21.03.2014 otsusega tunnistati V.R süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.08.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ning mõisteti V.R-ile liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

2. Süüdistatav V.R-ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo

raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. V.R-i karistust raskendavaid asjaolusid esimene kohtuaste ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse süü tunnistamist.

Isikut iseloomustavate andmete osas märkis maakohus, et V.R-i on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud ning kõik need kuriteod on olnud varavastased kuriteod. Joobes juhtimise eest teda karistatud ei ole.

2.1 Süüdistuses kirjeldatud kuritegu on pandud toime ajal, mil V.R kandis eelmise

kohtuotsusega mõistetud tingimuslikku karistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsusega karistati süüdistatavat KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud ning KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat.

2.2 Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, oli maakohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamine. V.R-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Isegi varasema kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud karistuse kandmine ei pannud teda hoiduma uue õigusrikkumise toimepanemisest. Seetõttu on karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.R, vaidlustades maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning taotledes vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist, rahalise karistuse mõistmist või üldkasuliku töö kohaldamist.

3.1 Apellant toob kaebuses välja, et tema kuriteo toimepanemisel ei saanud keegi füüsiliselt kannatada. Süüdistatav on valmis hüvitama tekkinud kahju, tal on ametlik töökoht. Peale selle käib ta korrapäraselt kriminaalhooldaja juures. Lisaks on apellandil alaealised lapsed, seejuures on üks lastest invaliid, vajades pidevat hoolt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, hinnates V.R-i esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Riigikohtu praktikas on leitud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm nr 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on

seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS

§ 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada

perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

6. Maakohus on V.R-ile mõistetud karistuse liiki ja määra piisavalt motiveerinud, vastavasisuline otsustus on täielikult kooskõlas KarS §-s 56 toodud karistuse kohaldamise alustega ning apellatsiooniväited selle ümberotsustamiseks alust ei anna. Vastuseks apellatsioonile toonitab ringkonnakohus vaid järgmist. Ehkki kaebuses osundatud asjaolusid (ametlik töökoht, lapsed) võib preventiivse mõjuna hinnata, ei saa mööda vaadata asjaolust, et süüdistatav on lausa üheksal korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures süüdistuse sisuks olev kuritegu on toime pandud katseajal. See ilmestab tõsiasja, et varasemad katsed mõjutada süüdistatava käitumist õiguskuulekuse suunas

on luhtunud ning tema karistustundlikkuseni need ulatunud ei ole. Sellest johtuvalt leiab

ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V.R-i puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada üksnes vangistusega. Samadel põhjustel ei näe kriminaalkolleegium võimalust vabastada

2 2

V.R tingimisi karistuse kandmisest ega ole põhjendatud asenduskaristusena üldkasuliku

töö kohaldamine. Aga ka karistuse määra osas ei ole ringkonnakohtul maakohtule etteheiteid, märkides vaid, et kohus on niigi mõistnud süüdistatavale karistuse selle alammääras.

7. Tulenevalt eelmärgitust leiab kriminaalkolleegium, et esimese kohtuastme mõistetud karistus V.R-ile on seaduslik ja põhjendatud. Sellest lähtuvalt on V.R-i apellatsioon

ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Kaitsja esitas seoses kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisega ringkonnakohtule taotluse

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 36 euro suuruses summas (sh käibemaks 6 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 185 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda V.R.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 3