3-14-141/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-141 Otsuse kuupäev

13. juuni 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Marex Grupp kaebus Maksuja Tolliameti 11.11.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/16661-8 tühistamiseks. Viimase kohtuistungi aeg

20. mai 2014 Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Marex Grupp, esindaja advokaat Vahur Kivistik Vastustaja - Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2014.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Marex Grupp käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 2010. a oktoober ja november tulenevalt Valiser Trade OÜ- ga sooritatud tehingutest. Kontrolli tulemusena asus MTA seisukohale, et tehinguid Valiser Trade OÜ-ga ei ole toimunud. 17.06.2011.a maksuotsusega nr 12.2-3/9-12 kohustati OÜ-d Marex Grupp muuhulgas tasuma täiendavalt tulumaksu summas

8 510,54 eurot, kuna OÜ Marex Grupp poolt Valiser Trade OÜ-le tasutud summad loeti ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja need kuulusid tulumaksuga maksustamisele. 17.06.2011.a maksuotsus käsitles ka käibemaksukohustust 2010. a oktoobrija novembrikuu eest, kuid käibemaksu osas on poolte kohtuvaidlus lõppenud ning eelnimetatud maksuotsus lõplikult kehtiv.

2. Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2013.a otsusega haldusasjas nr 3-11-1721, mis jõustus 23.07.2013.a (tl 69-73), tühistati 17.06.2011.a maksuotsus nr 12.2-3/9-12 tulumaksu määramise osas.

Ringkonnakohus leidis, et maksuhaldur ei ole käitunud kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega (lahendid 3-3-1-60-11 ja 3-3-1-15-13), mille kohaselt peab juhul, kui arvetel näidatud isik ei saanud olla kauba müüjaks ja ostja pidi sellest teadlik olema, kuid eeldada ei saa kauba tasuta saamist, maksuhaldur kaaluma võimalust määrata tulumaksusumma hindamise teel. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks hindamise võimalust kaalunud. Tegemist ei ole kaubaga, mida oleks võimalik saada üldjuhul kulutusi tegemata, loodusest vabalt või tasuta. Kuna tulumaksu määramisega seotud hindamise võimalus on jäetud täielikult kaalumata, siis tuleb maksuotsus tühistada tulumaksu osas tervikuna. See ei tähenda, et maksuhaldur ei võiks kokkuvõttes teha uut maksuotsust, kus asub seisukohale, et hindamine ei ole käesolevas asjas mingil põhjusel siiski võimalik või et eeldada tuleb siiski küüslaugu tasuta saamist kaebaja poolt. Välistada ei saa sedagi, et hindamise muudab võimatuks kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine maksukohustuslase poolt. Hindamise kasutamine ei tohi viia olukorrani, kus maksukohustuslasel on kasulik oma kohustusi eirata. Kuid oluline on, et maksuhaldur oleks neid küsimusi kaalunud ja langetanud põhjendatud otsuse. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning ringkonnakohus ei saa teha seda maksuhalduri eest.

3. MTA 11.11.2013.a maksuotsusega nr 12.2-3/16661-8 (tl 8-15) määrati OÜ-le Marex Grupp maksustamisperioodidel oktoober ja november 2010 tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 133 161 krooni ehk 8 510,54 eurot.

OÜ Marex Grupp on 2010. aasta oktoobrija novembrikuus teinud väljamakseid Valiser Trade OÜ-le kogusummas 500 940 krooni (417 450 krooni + käibemaks 83 490 krooni) ehk 32 015,90 eurot. Eelnimetatud väljamaksed on tehtud arvete alusel, mille kohaselt on need summad tasutud kokku 3630 kg küüslaugu eest. Arved on tasutud sularahas.

Samal perioodil on OÜ Marex Grupp müünud Fixrex OY-le kokku 3615 kg küüslauku hinnaga kokku 492 093,40 krooni.

Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1721 on kindlaks tehtud, et Valiser Trade OÜ ei saanud olla kauba müüjaks ja OÜ Marex Grupp pidi sellest teadlik olema. 31.07.2013.a MTA-le antud seletustes (tl 99-101) väitis OÜ Marex Grupp, et ta aktsepteerib kohtuotsust, kuid tal ei ole mingit muud teadmist müüja isiku kohta. Tema teada oli müüjaks Valiser Trade OÜ ja kelleltki teiselt ei ole OÜ Marex Grupp küüslauku soetanud. Küüslauk soetati turuhinnaga, mis kajastub maksuametile eelnevalt esitatud dokumentides ehk Valiser Trade OÜ arvetes. Selles osas, kas osteti puhastatud või puhastamata küüslauku ja millises pakendis, jääb osaühing endiste ütluste juurde, kuna tehingute asjaolud ei pruugi enam meeles olla.

OÜ Marex Grupp varasemate ütluste, teiste isikute ütluse ja MTA käsutuses olevate dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millist küüslauku OÜ Marex Grupp soetas, kuna dokumentides selle kohta andmed puuduvad ning isikute ütlused on ebausaldusväärsed või omavahel vastuolus.

OÜ Marex Grupp 2010. a oktoobrija novembrikuu tulumaksukohustuse kindlakstegemiseks vajalikke asjaolusid ei ole võimalik tuvastada hindamise teel. Kontrolli käigus ei olnud võimalik tuvastada, millist küüslauku osaühing soetas - kas tegemist oli puhastatud või puhastamata, pakendatud või pakendamata kaubaga. OÜ Marex Grupp on jätnud kaasaaitamiskohustuse täitmata, kuna on andnud täiendava kontrolli käigus väheinformatiivseid ütlusi ja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Osaühing on jäänud väite juurde, et soetas kauba Valiser Trade OÜ-lt ega ole andnud maksuhaldurile informatsiooni, mis võimaldaks kindlaks teha, kellelt või millist kaupa on osaühing tegelikult soetanud. Kui maksuhalduril puudub informatsioon soetatud kauba olemusest, ei ole tal võimalik välja selgitada ka selle võimalikku soetamiskulu. Välistada ei saa võimalust, et OÜ Marex Grupp ei ole teinud kauba soetamiseks kulutusi või on teinud kulutusi oluliselt väiksemas summas, kui on kauba turuhind.

Eeltoodu põhjal ei ole väidetavalt Valiser Trade OÜ-le tehtud väljamaksed kogusummas

500 940 krooni ettevõtlusega seotud väljamaksed ja nendelt kuulub tasumisele tulumaks

133 161 krooni ehk 8 510,54 eurot.

4. OÜ Marex Grupp esitas 11.11.2013.a maksuotsusele vaide. MTA jättis 14.01.2014.a vaideotsusega nr 6-1/1899-2 vaide rahuldamata.

Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kaebaja esitas 12.02.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5), milles palus tühistada 11.11.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/16661-8. Maksuotsus ei ole õiguspärane, kuna selle andmisel ei ole järgitud ringkonnakohtu 21.06.2013.a otsuses haldusasjas nr 3-11-1721 toodud seisukohti ning maksuotsus on motiveerimata ja vastuoludega.

MTA on nõustunud sellega, et kaup (küüslauk) oli kaebajal olemas ja on edasi müüdud Fixrex OY-le. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ja kuidas oleks kaebaja pidanud saama kauba tasuta. Sh on maksuhaldur välistanud võimaluse, et kaup on saadud tasuta mõnelt R. Küti teiselt äriühingult, mida pidas võimalikuks ringkonnakohus. Seega tuleb eeldada, et kaebaja tegi kauba saamiseks kulutusi.

Kohtupraktika kohaselt ei ole hindamise läbiviimiseks vaja seda, et müüja oleks teada, samuti ei ole vajalik algdokumentide olemasolu. Sellest hoolimata tugineb MTA hindamise võimatuse põhjendamisel sellele, et ei ole teada, kellelt või millist kaupa kaebaja tegelikult soetas.

Kuna kaup oli olemas, siis mingi hind pidi sellel olema. Maksuhaldur oleks pidanud koguma tõendeid, et välja selgitada tegelik olukord ja maksusuhtes olulised asjaolud. Maksuhaldur oleks saanud võtta aluseks puhastamata küüslaugu turuhinna, kui tema arvates puhastamine ei olnud usutav (puhastamata küüslaugu hind on odavam kui puhastatud küüslaugu hind). Maksuhaldur saanuks lähtuda vähemalt minimaalsest hinnast. Lähtuda oleks saanud ka kaebaja poolt esitatud ostu-müügi arvetel toodud hinnast - kuna kaup on edasi müüdud kasumiga, ei ole mingit põhjust kahelda, et dokumentidel märgitud hind ei olnud reaalne. Kui maksuhaldur peab seda hinda liiga kõrgeks, on interneti abil võimalik leida reaalne turuhind ning kaebaja on esitanud maksuhaldurile selleks sobivad andmed: 2010. augusti uudisest nähtub, et kuiva suve tõttu ei olnud sügisel põllult head saaki loota, mis tõstis ka küüslaugu hindasid, 2010.a maksis kohalik Eesti küüslauk Nõmmel 130-150 krooni ning Keskturul oli küüslaugu hind valdavalt 200 krooni.

Kokkuvõttes on maksuhaldur põhjendamatult keeldunud hindamise läbiviimisest. Hindamine oli käesolevas asjas lubatav ja vajalik. Käesolevas maksumenetluses on maksuhaldur kohustatud hindamise läbi viima ja ei saa hindamisest keelduda.

6. Vastustaja palus oma vastuses (tl 49-51) jätta kaebuse rahuldamata.

Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1721 on kindlaks tehtud, et tehinguid kaebaja ja Valiser Trade OÜ vahel ei toimunud ning kaebaja pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest. Selleks, et maksuhalduril oleks üldse võimalik hindamise teel maksukohustuse kindlakstegemiseks vajalikke asjaolusid tuvastada, oli maksuhalduril vaja välja selgitada, millist küüslauku konkreetselt, millises koguses ja millise hinnaga võis kaebaja soetada. Seda ei õnnestunud teha, kuna kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja seletused väidetavalt soetatud kauba kohta on olnud äärmiselt vastuolulised ja ebaselged ning kaebaja on oma ütlusi korduvalt muutnud. Vastuolud esinevad ka väidetavate tehingupartnerite ütlustes.

Maksuhalduril on küll teada, et kaebaja on soetanud küüslauku, kuid ei ole teada, kas kaebaja soetas puhastatud või puhastamata, pakendatud või pakendamata kaupa. On võimalik, et kaebaja soetas kauba puhastamiseks või pakendamiseks teenust. Ei ole välistatud, et kaebaja võis saada kaupa või selle töötlemise teenust tasuta. Sellises olukorras ei ole võimalik maksukohustuse kindlakstegemiseks vajalike asjaolude tuvastamine hindamise teel. Ringkonnakohus ei välistanud haldusasjas nr 3-11-1721 tehtud kohtuotsuses, et olukord, kus kauba täpse olemuse osas valitseb ebaselgus, võib tähendada lõppkokkuvõttes seda, et hindamine ei ole võimalik.

Hindamine ei ole ka põhjendatud, kuna see eeldab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist, kuid kaebaja kaasaaitamiskohustust täitnud ei ole. Vastupidi, kaebaja on oma vastuoluliste seletustega oluliselt takistanud maksuhalduri tegevust. Vastustaja hinnangul on kaebaja oluliselt rikkunud kaasaaitamiskohustust, sest isegi kui kaebaja ei soovinud maksuhaldurile anda infot tegeliku müüja kohta, pidi tal olema kindlalt teada, millist kaupa ta soetas. Kaebaja ilmselge soovimatus maksuhaldurile teavet anda tekitab veelgi enam kahtlust, et informatsioon kauba päritolu vms kohta ei ole kaebajale soodne, mistõttu varjab ta teavet maksuhalduri eest tahtlikult.

Kohtu seisukoht

7. Kohus märgib alustuseks, et tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamise kohta hindamise teel (MKS § 94, edaspidi nimetatud hindamine) on küll olemas ulatuslik Riigikohtu praktika, millele pooled ja Tartu Ringkonnakohus on viidanud (lahend 3-3-1-60-11 jj), kuid nendes lahendites on tegemist olnud olukorraga, kus maksuhaldur ei ole hindamise läbiviimist üldse kaalunud. Kokkuvõtvalt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus kaup on maksukohustuslasel olemas, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole kaupa saadud arvetel märgitud äriühingutelt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, peab maksuhaldur kaaluma, kas hindamine on võimalik ja vajalik. Kuivõrd kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine suurendab põhjendamatult ja olulises määras tulumaksukohustust, on hindamine eelduslikult vajalik.

Selle osas, millistel kaalutlustel on maksuhaldur õigustatud otsustama, et hindamine ei ole võimalik ja/või vajalik, sh kuivõrd sõltub hindamise võimalikkus maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest, on kohtupraktika alles kujunemas. Punktis 2 nimetatud kohtuotsuses (käesolevas kohtuasjas vaadeldava maksumenetluse kohta tehtud otsus, jõustunud) leidis Tartu Ringkonnakohus, et olukord, kus kauba täpse olemuse osas valitseb ebaselgus, võib tähendada lõppkokkuvõttes seda, et hindamine ei ole võimalik ning hindamise võib muuta võimatuks ka kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine maksukohustuslase poolt. Haldusasjas nr 3-11-1498 07.03.2014.a tehtud kohtuotsuse punktis 23 (otsus on jõustumise ootel) leidis Tartu Ringkonnakohus, et maksuhalduri kaalutluse ulatus (hindamise kaalumisel) on otseses sõltuvuses maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmise määrast.

8. Ringkonnakohus tühistas käesolevas kohtuasjas vaadeldavas maksumenetluses 17.06.2011.a tehtud maksuotsuse tulumaksu määramise osas põhjusel, et maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks hindamise võimalust kaalunud. Ringkonnakohus ei ole kohustanud vastustajat hindamist läbi viima. Vastupidi, ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei välista maksuotsuse tühistamine seda, et maksuhaldur annab uuesti välja lõppkokkuvõttes samasuguse maksuotsuse, millega määratakse tulumaks samas suuruses.

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud 11.11.2013.a maksuotsuses ongi vastustaja kaalunud hindamise läbiviimist. Maksuotsuse kohaselt ei ole hindamine võimalik, kuna tegelikult toimunud tehingute asjaolud ei ole vastustajale teada ning kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole neid võimalik välja selgitada.

9. Kohus nõustub sellega, et tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamine hindamise teel ei ole käesolevas kohtuasjas vaadeldavas maksumenetluses võimalik.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega.

11.11.2013.a maksuotsuses kohustati kaebajat tasuma tulumaksu väljamaksetelt kogusummas 32 015,90 eurot tulumaksuseaduse § 51 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuludega.

Hindamine käesolevas asjas tähendaks sisuliselt seda, et maksuhaldur teeb kindlaks, et eeltoodud summa 32 015,90 eurot või osa sellest (sel juhul millises ulatuses) on siiski ettevõtlusega seotud kulu. See on võimalik, kui maksuhaldurile on teada, milleks on eeltoodud summa kulutatud ja millistel asjaoludel need tehingud tehti.

10. Väidetavalt on kaebaja eeltoodud rahasumma kulutanud küüslaugu soetamiseks. Kaebaja on läbivalt väitnud, et kulutas kogu selle summa küüslaugu soetamiseks Valiser Trade OÜ-lt ning tehingud toimusid nendel kuupäevadel, kogustes ja hinnaga, nagu on näidatud Valiser Trade OÜ poolt kaebajale väljastatud arvetel.

21.06.2013.a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-11-1721 (punktis 2 nimetatud otsus) tegi ringkonnakohus kindlaks, et tehinguid kaebaja ja Valiser Trade OÜ vahel ei ole toimunud ning kaebaja pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest. Ringkonnakohus tõi muuhulgas välja järgmised asjaolud. * Valiser Trade OÜ müüs kaebajale küüslaugu 10-kilostesse plastikust võrkkottidesse pakituna ning küüslauk oli küünteks eraldamata. Sama küüslaugu müüs kaebaja edasi Fixrex OY-le pakendatuna suhkrukotitaolistesse kottidesse, küüslauk oli küünteks eraldatud ja omakorda kilekottidesse pakendatud.

Ühes suhkrukotis oli umbes kümme kilo väiksematesse kilekottidesse pakendatud küüslauku. Seega oli kaebaja poolt ostetud ja edasi müüdud kaup vahepeal oma omadustelt oluliselt muutunud - küünteks eraldatud ja ümber pakitud. * Kaebaja juhatuse liikme R. Küti poolt maksumenetluses antud ütlustest nähtub selgelt, et mingit küüslaugu täiendavat töötlemist kaebaja poolt ei toimunud. Seega ei saa kaebaja ütlused tehingute kohta olla tõelevastavad. Ei ole võimalik, et Valiser Trade OÜ-lt ostetud puhastamata ja ühte suurde kotti pakendatud küüslauk muutub teekonnal Fixrex OY-le puhastatud ja teistmoodi pakendatud küüslauguks.

Eeltoodud vastuolu on seletatav sellega, et kaebaja ostis tegelikult küüslauku teistsugusel kujul või siis töötles keegi küüslauku ümber. * Ringkonnakohtu istungil asus kaebaja juhatuse liige R. Kütt oma maksumenetluses antud ütlusi muutma, väites et küüslauku puhastas kas tema ise või tegi seda Fixrex OY ning viimane pakkis küüslaugu väiksematesse kottidesse. Maksumenetluses ega esimese astme kohtu menetluses R. Kütt midagi selletaolist ei öelnud. Fixrex OY eitas küüslaugu töötlemist ning kinnitas, et see saabus puhastatud ja väiksematesse kottidesse pakitud kujul. * Selgitus, mille kohaselt küüslauku puhastas kaebaja ise, ei ole usutav.

Kaebaja selgituste kohaselt pidid kaks isikut puhastama keskmiselt 518,6 kilo küüslauku nädalas või mõnikord lausa kolme päevaga. See ei ole eluliselt usutav. * Kuna kaebaja kirjeldas tehinguid viisil, kuidas need toimuda ei saanud, siis järelikult pidi kaebaja olema tehingu tegelikest asjaoludest teadlik. Dokumendid, mille alusel ringkonnakohus ülaltoodud järeldused tegi, on toimikus (OÜ Marex Grupp esindaja Renaldo Küti 27.01.2011.a seletused tl 97-98, Fixrex OY esindaja Indrek Jürimetsa seletused tl 103-105, Valiser Trade OÜ esindaja Aivo Hobolaineni seletused tl 106-108, ringkonnakohtu istungi protokoll tl 200-203).

Samad asjaolud on välja toodud 11.11.2013.a maksuotsuses.

Pärast punktis 2 nimetatud kohtuotsuse tegemist andis kaebaja esindaja Renaldo Kütt MTA-le veelkord seletusi (tl 99-101, esilehel ekslikult aastaarv 2012), milles ütles, et ta ei mäleta täpselt konkreetseid tehinguid, kuid on võimalik, et küüslaugu puhastas kaebaja suruõhuga, nii et puhastati ära lahtised koored ja prügi. Selle käigus võib küps ja kuiv küüslauk eralduda küünteks. Vastustaja tegi järelpärimise küüslaugu töölemise seadmete müügiga tegelevale Viljakoda OÜ-le, kes oma vastuses kinnitab, et küüslaugu puhastamine ja küünteks eraldamine kaebaja poolt kirjeldatud viisil ja aja jooksul ei ole reaalne (tl 115-117).

Eeltoodu näitab, et kaebaja mitte ainult pidi teadma, vaid teadis, et tehinguid Valiser Trade OÜ-ga ei toimunud ning kaebaja omandas küüslaugu teadmata isikutelt ja asjaoludel. Kui kaebaja jääb ka praegu veel selle juurde, et küüslaugu müüs talle varasemalt kirjeldatud kogustes ja viisil Valiser Trade OÜ, siis varjab kaebaja andmeid tegelikult toimunud tehingute kohta.

11. Kohus leiab, et sellises olukorras puudus vastustajal kohustus asuda ise oletuslikult sisustama kaebaja poolt tegelikult tehtud tehinguid, sh oletama, kas müüjaks oli füüsiline või juriidiline isik, Eesti või välismaa isik, käibemaksukohustuslane või mitte, mitme tehinguga kaup soetati, millised olid iga tehingu puhul kogused, kas kaup pärines Eestis või välisriigist (see, et tegemist võis olla välisriigist pärineva küüslauguga, tuleneb Renaldo Küti 27.01.2011.a seletustest ja Aivo Hobolaineni seletustest), millise töötlusastmega oli kaup soetamisel, kas kaebaja võis kaupa töödelda või tellida kauba töötlemise teenust jne. Kõigist nendest asjaoludest sõltub aga kauba hind ja seega ka summa, mille ulatuses kaebaja poolt tehtud kulusid saaks pidada ettevõtlusega seotud kuludeks.

MKS § 94 lg 2 kohaselt tuginetakse hindamisel asjas kogutud andmetele. Kohtu hinnangul on maksuhalduril ainult asjas kogutud andmete põhjal võimalik asuda otsima võrdluse aluseks võetavaid andmeid, sh andmeid teiste sarnaste tehingute kohta. Kui maksuhalduril ei õnnestu koguda andmeid tegelikult toimunud tehingute sisu kohta, siis ei ole hindamise läbiviimine võimalik. Seejuures takistab käesolevas asjas andmete kogumist see, et kaebaja on jätnud täitmata kaasaaitamiskohustuse. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Ei ole usutav, et kaebaja ei tea, kellelt ja mis asjaoludel ta tegelikult küüslaugu soetas, kas ja kuidas seda puhastati ja ümber pakiti jne.

Kaebajalt ei nõutud, et ta esitaks täpsed ja täielikud andmed ja dokumendid tegelikult toimunud tehingute kohta. Nagu kaebaja õigesti väidab, teostatakse hindamist just olukorras, kus dokumendid tehingute kohta puuduvad. Kohus ei saa oletuslikult otsustada, millisest hulgast andmetest oleks piisanud hindamise läbiviimiseks. Tõenäoliselt ei ole esmatähtis mitte müüja isiku tuvastamine, vaid soetatud kauba omadused ja päritolu (või müüja päritolu). See, millisest hulgast andmetest oleks piisanud, ei ole asja lahendamisel ka oluline, sest praegusel juhul ei ole kaebaja tegelikult toimunud tehingute kohta mingeid andmeid andnud. Kohus rõhutab, et käesolevas kohtuasjas ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja (küll hoolsuskohustust rikkudes) pidas väidetavat müüjat tegelikuks müüjaks, vaid olukorraga, kus kaebaja selgelt teadis, et arved Valiser Trade OÜ-ga toimunud tehingute kohta on fiktiivsed ja neid tehinguid ei ole tegelikult toimunud.

12. Kaebaja väidab, et kui vastustajale täpsemad andmed teada ei ole, siis oleks vastustaja saanud aluseks võtta kõige odavama hinna ehk puhastamata küüslaugu hinna. Kohus sellega ei nõustu. Ka puhastamata küüslaugu hind on erinev, olenevalt tehingu toimumise kohast, kauba kogusest ja päritolust jt eelkirjeldatud asjaoludest. Kui kaebaja leiab, et vastustaja peab lähtuma vähimast hinnast, millega mistahes isikult mistahes asjaoludel saab küüslauku soetada, siis see hind ongi null.

13. Iseenesest on õige kaebaja väide, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks oleks kaebaja pidanud saama kauba tasuta. Kuid see ei ole käesolevas asjas määrav. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja sai kauba tasuta. Vastustaja on väitnud, et kuna puuduvad andmed tegelikult toimunud tehingute kohta, siis ei ole võimalik kaubale mingit soetamishinda omistada.

14. Kaebaja väidab, et ta esitas vastustajale andmed küüslaugu turuhinna kohta vaidlusaluste tehingute toimumise ajal (tl 37-40). Nendeks tõenditeks on väljavõtted ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast:

* Tartu Postimehes 25.08.2010.a ilmunud artikkel "Külmalinna küüslaugusupp pürib purki"; * Rainer Vakra blogis 09.09.2010.a ilmunud postitus "Maaleht hävitab oma turgude hinnatabeliga Eesti väiketootjat"; * 14.09.2012.a ilmunud artikkel "Kohalik küüslauk astub võitlusse Hiina omaga"; * 12.09.2012.a ilmunud artikkel "Lugeja küsib: miks maksab Eesti küüslauk poes 11 eurot kilo?" Kohtu hinnangul ei ole see kaebaja väide tõsiselt võetav. Kaebaja on tema enda väitel kogenud kaupleja, sh teinud aastaid küüslaugu hulgimüügi tehinguid Soome ostjaga e rahvusvahelisel turul (tl 184 pöördel). Selline isik ei saa heas usus toimides esitada kauba turuhinna kindlakstegemise aluseks olevate tõenditena ajaleheartikleid küüslaugu hinna kohta Eesti jaekauplustes, Nõmme turul ja Keskturul.

15. Kokkuvõttes leiab kohus, et Maksuja Tolliameti 11.11.2013.a maksuotsus nr 12.2- 3/16661-8 on õiguspärane. Kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Menetluskulud

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitas ainult kaebaja, kelle kahjuks tehakse otsus. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik