3-13-1907/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-13-1907 Otsuse kuupäev

13. juuni 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Osaühingu Tenton kaebus Maksuja Tolliametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning 15.08.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1615-2 tühistamiseks. Viimase kohtuistungi aeg

21. mai 2014 Menetlusosalised Kaebaja - osaühing Tenton Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti 15.08.2013.a vaideotsus nr 6-1/1615-2.

3. Kohustada Maksuja Tolliametit arvestama ja maksma osaühingule Tenton 2012. a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot intressi perioodi 21.03.2013.a kuni 21.05.2013.a eest.

4. Mõista Maksuja Tolliametilt osaühingu Tenton kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 15.- eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2014.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing Tenton esitas 20.11.2012.a tagastusnõude - käibedeklaratsiooni, millel deklareeris 2012. aasta oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas 12 851,16 eurot.

Maksuja Tolliamet (MTA) alustas 26.11.2012.a selle tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA pikendas korduvalt tagastusnõude täitmise (ettemaksukontole vabastamise) tähtaega. 20.03.2013.a vabastas MTA tagastusnõude summas 12 851,16 eurot osaühingu ettemaksukontole, kus see koheselt arestiti (vt otsuse punkti 2). MTA vabastas eelnimetatud summa aresti alt 17.05.2013.a. 30.05.2013.a väljastas MTA osaühingule Tenton teate kontrolli lõpetamise kohta (tl 46), kontrolli tulemusena käibemaksuarvestuses puudusi ei tuvastatud ja käibemaksuarvestust ei muudetud.

2. Tartu Halduskohtu 20.03.2013.a määrusega haldusasjas nr 3-13-622 andis kohus loa osaühingu Tenton ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 12 851,16 eurot. See määrus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2013.a määrusega, kuna puudus maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 kohaldamise esimene eeldus - puudus menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna ettemaksukontot arestida. Tagastusnõude tuvastamise menetlus oli enammakse ettemaksukontole vabastamisega lõppenud ja uut kontrollimenetlust maksuhaldur alustanud ei olnud. See välistas MTA taotluse rahuldamise. Ringkonnakohtu määrus jõustus 03.07.2013.a.

3. Osaühing Tenton esitas 20.03.2013.a ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse, milles palus tagastada 12 851,16 eurot osaühingu pangaarvele (tl 49). MTA tühistas selle taotluse 21.03.2013.a (tl 10, 51). MTA teatas osaühingule Tenton e-kirjaga (tl 10), et taotlus tühistati tulenevalt aresti seadmisest ettemaksukontole.

Osaühing Tenton esitas 21.03.2013.a teise taotluse, milles palus tagastada 12 851,16 eurot osaühingu pangaarvele (tl 52). MTA rahuldas 21.03.2013.a selle taotluse osaliselt ning 22,45 eurot tagastati osaühingu pangaarvele (tl 53). Ülejäänud summa osas selles dokumendis otsustus puudub.

Osaühing Tenton esitas 20.05.2013.a kolmanda taotluse, milles palus tagastada ettemaksukontol oleva summa, sh eelnimetatud 12 851,16 eurot osaühingu pangaarvele (tl 23). Selle taotluse rahuldas MTA 20.05.2013.a täielikult (tl 45). MTA kandis rahasumma, mis sisaldas eelnimetatud 12 851,16 eurot, osaühingu Tenton pangaarvele 21.05.2013.a (tl 12).

4. 07.06.2013.a esitas osaühing Tenton MTA-le taotluse intressi saamiseks (tl 47). MTA tegi 17.06.2013.a otsuse nr 12.2-3/12531-20 ja 12.2-3/12923-18 (tl 5-6), millega arvestati kaebaja kasuks maksusummalt 12 851,16 eurot intressi perioodi 20.12.2012.a kuni 20.03.2013.a eest summas 693,96 eurot (12 851,16 eurot x 0,06% x 90 päeva).

5. Osaühing Tenton esitas 16.07.2013.a MTA-le vaide (tl 7). Osaühing leidis, et intressi tuleb maksta mitte kuni rahasumma kandmiseni arestitud ettemaksukontole, vaid kuni rahasumma tegeliku tagastamiseni osaühingu pangaarvele.

MTA jättis 15.08.2013.a vaideotsusega nr 6-1/1615-2 (tl 8-9) vaide rahuldamata. MTA leidis, et kuna MTA aktsepteeris 20.03.2013.a enammakse summas 12 851,16 eurot ja kandis selle osaühingu ettemaksukontole, siis on enammakse tagastatud 20.03.2013.a.

Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Kaebaja esitas 12.09.2013.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles palus * tühistada 15.08.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1615-2 ning

* kohustada Maksuja Tolliametit arvestama ja tasuma kaebajale 2012.a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot täiendavalt intressi perioodi 21.03.2013.a kuni 21.05.2013.a eest.

6.1. Kaebaja leiab, et enammakstud käibemaks summas 12 851,16 eurot tagastati talle 21.05.2013.a, kui see summa laekus kaebaja pangaarvele. Tagastusnõude täitmiseks ei saa lugeda enammakstud summa kandmist ettemaksukontole, kuna samaaegselt see summa arestiti ja sisuliselt käibemaksu tagastamist ei toimunud. Rahasumma jäi endiselt MTA valdusse. MTA teatas ise kaebajale, et tulenevalt aresti seadmisest kaebaja ettemaksukontole on kaebaja tagastustaotlus tühistatud.

Kaebaja on varem nimetanud rahasumma tagastamise kuupäevana 17.05.2013.a, kuid tegemist oli veaga ning õige on 21.05.2013.a.

6.2. Otsuse punktis 3 nimetatud taotluste kohta selgitas kaebaja kohtuistungil, et kõik need taotlused on esitatud ühe ja sama rahasumma, enammakstud käibemaksu summas

12 851,16 eurot tagastamiseks osaühingu pangaarvele. 20.03.2013.a esitatud taotlus oli esimene, varasemaid taotlusi selle rahasumma pangaarvele kandmise kohta esitatud ei ole.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses (tl 17-19) ja vastuse täienduses (tl 41-43).

7.1. Kuna MTA aktsepteeris enammakse 20.03.2013.a ja kandis selle kaebaja ettemaksukontole, siis on enammakse tagastatud 20.03.2013.a. Enammakse on alates sellest kuupäevast olnud kaebaja ettemaksukontol ja sellega on kaebaja jaoks kaasnenud MKS § 119 lg 2 tulenevad soodsad mõjud. MKS § 116 lg 2, mille kohaselt intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud, on sõnastatud ühemõtteliselt ja selgelt ning puudub vajadus selle tõlgendamiseks. Sunnivahendi kohaldamise tingimused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele.

Kui tagastusnõue on kantud isiku ettemaksukontole, siis tuleb seda käsitada kui ”tagastatut”. Tegemist ei ole enam maksukorralduse seaduses sätestatud tagastusnõudega, mille osas kuulub kohaldamisele MKS § 116 sätestatud intressi regulatsioon. Maksuhalduril on kohustus maksta intressi alusetult sisse nõutud või tasaarvestatud maksusummade alusel, mitte aga rahaliste vahendite arestimise või muude tagamistoimingute alusel. Teistsuguse tõlgenduse korral tekiks olukord, kus maksuhaldur oleks kohustatud arvestama maksumaksja kasuks fikseeritud intressi alati, kui tegemist on isikul mingite vahendite kasutamise piiramisega, mis hiljem osutub alusetuks. Rahaliste vahendite alusetu arestimise korral on isikul võimalus oma õigusi kaitsta riigivastutuse seaduse alusel, kui isik tõendab kahju olemasolu.

7.2. Kaebaja taotlus saada intressi ajavahemiku 17.05.2013.a - 21.05.2013.a eest on täiendavalt põhjendamatu seetõttu, et vaidlusaluse rahasumma faktilise kasutamise ja pangaarvele kandmise taotluse esitamise võimalus tekkis kaebajal 17.05.2013.a, kui rahasumma vabastati aresti alt. MTA ei kanna rahasummat ettemaksukontolt pangaarvele ilma isiku taotluseta. Kaebaja esitas taotluse alles 20.05.2013.a.

7.3. Asjaolu, et kaebaja ettemaksukonto oli 12 851,16 euro ettemaksukontole kandmise ajal samas summas MTA poolt arestitud, ei ole vastustaja arvates käesoleva asja seisukohalt otseselt oluline. Tartu Halduskohtu määrus, millega anti MTA-le luba kaebaja ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 12 851,16 eurot, oli kehtiv alates 20.03.2013.a kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni 02.07.2013.a. Seega oli MTA- l kuni 02.07.2013.a õigus ettemaksukontot arestida. Teate kontrolli lõpetamise kohta saatis MTA kaebajale 30.05.2013.a ning täitetoiming tuli MKS § 1361 lg 3 alusel lõpetada hiljemalt 03.06.2013.a. MTA kandis 12 851,16 eurot kaebaja pangaarvele juba enne seda.

7.4. Ettemaksukontol oleva 12 851,16 euro arestist vabastamise kohta selgitas vastustaja kohtuistungil järgmist. On õige, et see rahasumma vabastati arestist 17.05.2013.a, s.t enne seda, kui tühistati arestimiseks loa andnud halduskohtu määrus ning enne seda, kui lõpetati käibemaksu arvestamise õigsuse kontroll. Tõenäoliselt leidis kontrolli läbi viiv ametnik, et rahasumma aresti all hoidmiseks ei ole enam põhjust. Mingit dokumenti selle kohta ei vormistatud ning rahasumma vabastamisest kaebajale ei teatatud. Kaebajal oli võimalus näha rahasumma vabastamist e-maksuameti kaudu.

7.5. Otsuse punktis 3 nimetatud taotluste lahendamise asjaolusid selgitas vastustaja kohtuistungil järgmiselt. Ta ei oska selgitada 20.03.2013.a taotluse lahendamist, sh mis toiminguga on tegemist, kui isiku taotlus tühistatakse, ja milline on sellise toimingu õiguslik alus. 21.03.2013.a taotluse lahendamiseks samal kuupäeval tehtud otsusega tagastatud 22,45 eurot tagastati mitte vaidlusaluse enammakstud käibemaksu, vaid muude ettemaksukontole kogunenud rahasummade arvel. 21.03.2013.a otsuses on tsiteeritud maksukorralduse seaduse sätteid tasaarvestuse tegemise kohta, kuid tegelikult vaadeldavat enammakstud käibemaksu millegagi ei tasaarvestatud. 21.03.2013.a otsuse järgselt jäi kogu enammakstud käibemaks summas 12 851,16 eurot kaebaja ettemaksukontole. See summa kanti osaühingu pangaarvele pärast 20.05.2013.a taotluse esitamist.

Kohtu seisukoht

8. Kaebaja esitas kaebuses kaks nõuet: * tühistada 15.08.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1615-2, * kohustada Maksuja Tolliametit arvestama ja tasuma kaebajale 2012.a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot täiendavalt intresse perioodi 21.03.2013.a kuni 21.05.2013.a eest.

23.09.2013.a kohtumääruses leidis kohus, et vaideotsuse tühistamise nõue on lubatav, kuna see on esitatud koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata (haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 1).

9. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend 3-3-1-4-13 p 13-14 jt) tuleb eristada tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse. Maksukohustuslasel ei ole kohustust tagastusnõude täitmise taotlust esitada, tal on õigus jätta enammakse tulevaste rahaliste kohustuste katteks.

Kohus leiab, et tagastusnõudena MKS § 116 lg 2 mõttes, s.t nõudena, mille tähtaegse täitmata jätmise korral on maksukohustuslasel õigus saada intressi, on käsitletav nii tagastusnõude tuvastamise nõue kui ka tagastusnõude täitmise nõue.

Käesolevas asjas sisaldus tagastusnõude tuvastamise nõue kaebaja poolt 20.11.2012.a esitatud käibedeklaratsioonis ja tagastusnõude tuvastamise menetlus lõppes enammakse kandmisega kaebaja ettemaksukontole 20.03.2013.a. Pooltel puudub vaidlus tagastusnõude tuvastamise menetluse osas, sh intressi arvestamise ja maksmise üle tulenevalt sellest, et enammakse ettemaksukontole kandmise tähtaeg oli 20.12.2012.a, kuid enammakse kanti ettemaksukontole 20.03.2013.a.

Kuna kaebaja esitas ka tagastusnõude täitmise taotluse (taotluse kanda enammakse kaebaja pangaarvele), siis ei ole õige vastustaja seisukoht, et enammakse kandmisega ettemaksukontole tuleb enammakse lugeda tagastatuks. Poolte vaidlus ongi seotud tagastusnõude täitmise nõudega.

10. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja esitas esimese taotluse kanda enammakse kaebaja pangaarvele 20.03.2013.a. Vastustaja seda taotlust lahendanud ei ole. Käibemaksuseadus, maksukorralduse seadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette sellist lahendit nagu isiku poolt esitatud taotluse tühistamine.

Kohus märgib, et vastustaja ei ole tegelikult lahendanud ka kaebaja 21.03.2013.a taotlust. Vastustaja on küll teinud otsuse (tl 53), mille teise lõigu kohaselt lahendatakse sellega kaebaja 21.03.2013.a taotlus 12 851,16 euro suuruse enammakse tagastamiseks, kuid vastustaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt selle enammakse tagastamise küsimust otsusega tegelikult lahendatud ei ole. Otsusega tagastatakse kaebajale 22,45 eurot, ülejäänud taotletava summa kohta pole aga midagi öeldud. Otsuses maksukorralduse seadusele tehtud viidetest võiks järeldada tagastusnõude tasaarvestamist, aga otsuse resolutiivosas tasaarvestusest juttu ei ole ja vastustaja kinnitusel mingit tasaarvestust ei toimunud. Mingeid viiteid sellele, nagu takistaks ülejäänud summa tagastamist ettemaksukonto arestimine, otsuses ei ole.

11. MKS § 106 lg 2 kohaselt täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem kontrollinud tagastusnõude õigsust. Seega oli kaebaja poolt 20.03.2013.a esitatud taotluse täitmise ning soovitud rahasumma kaebaja pangaarvele kandmise tähtaeg samuti 20.03.2013.a. Soovitud rahasumma laekus kaebaja arvele 21.05.2013.a.

MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (MKS § 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

12. Kohtu hinnangul ei välista intressi maksmist see, et kaebaja ettemaksukonto oli 20.03.2013.a. kuni 17.05.2013.a Tartu Halduskohtu loal arestitud.

Esiteks on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et ettemaksukonto arestimine ei olnud õiguspärane (Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2013.a määrus haldusasjas nr 3-13-622).

Teiseks on tagastusnõudelt intressi saamise nõude lahendamisel kohtu hinnangul määrava tähtsusega see, milline oli vaadeldava tagastusnõude kontrollimise lõpptulemus. Kui kontrolli tulemusena selgub, et tagastusnõue oli maksukohustuslase poolt algusest peale arvestatud ja esitatud õigesti, siis tuleb maksuhalduril maksta intressi olenemata sellest, millega maksuhaldur vahepealses menetluses tagastusnõude täimise edasilükkamist põhjendas. Õigusaktid ei anna alust panna maksukohustuslast, kelle tagastusnõuet maksuhaldur otsustas kontrollida, halvemasse olukorda kui maksukohustuslast, kellele raha tagastamisega maksuhaldur viivitas mingil muul põhjusel, näiteks eksimuse tõttu.

Käesolevas asjas taotles kaebaja enammakse kandmist tema pangaarvele 20.03.2013.a, kuid soovitud rahasumma laekus kaebaja arvele alles 21.05.2013.a. Seejuures ei olnud vastustajal lõpptulemusena tagastusnõude aluseks olevale 2012. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestusele mingeid etteheiteid (tl 46). Vastustajal puudus alates 21.03.2013.a menetlus, mille raames oleks kontrollitud kaebaja 2012. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuse õigsust ning ettemaksukonto arestimine ei olnud õiguspärane (Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2013.a määrus haldusasjas nr 3-13-622). Puudub igasugune põhjendus, miks peaks kaebaja sellises olukorras ilma igasuguse hüvitiseta taluma seda, et tagastusnõue, mis oleks tulnud täita 20.03.2013.a, täideti alles 21.05.2013.a.

Kohtupraktika kohaselt on maksukohustuslase kasuks makstav intress oma olemuselt sarnane eraõiguslikes suhetes rakendatavale viivisele. Maksuintressil on nii kahju hüvitamise funktsioon kui ka distsiplineeriv toime, mille eesmärgiks on tagada, et maksuhaldur ei annaks kergekäeliselt välja küsitava õigusliku kvaliteediga haldusakte (Riigikohtu lahend 3-3-1-45-10). Kohtupraktikas on leitud ka seda, et ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega ja ei välista MKS § 116 lg 2 tuleneva intressi maksmise kohustust (Riigikohtu lahendi 3-3-1-4-13 p 19).

Eeltoodud põhjustel ei ole oluline, millise kuupäevani oli ettemaksukonto arestitud. Intressi tuleb MKS § 116 lg 2 kohaselt arvestada kuni enammakse tagastamise päevani ehk kuni 21.05.2013.a.

13. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja positsiooni põhjal on maksuhaldur kohustatud arvestama maksumaksja kasuks intressi alati, kui tegemist on isikul mingite vahendite kasutamise piiramisega, mis hiljem osutub alusetuks. MKS § 116 lg 1 ja 2 kohaselt tuleneb intressi maksmise kohustus maksukohustuslase poolt maksuseaduses nõutavast suurema summa tasumisest või maksuhalduri poolt tagastusnõude täitmisega viivitamisest, mitte isikule kuuluvate mistahes vahendite kasutamise piiramisest.

14. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebajal oleks intressinõude asemel tulnud esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna MKS § 116 lg 2 näeb selgesõnaliselt ette maksukohustuslase õiguse saada intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest ja nõue kanda enammakse maksukohustuslase pangaarvele on tagastusnõude täitmise nõue, siis oli kaebajal õigus intressi nõuda. Kui kaebaja on kandnud kahju, mida intress ei kata, siis võib kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude täiendavalt.

15. Kohus ei nõustu vastustaja poolt kohtuistungil esitatud väitega, et kaebaja oleks pidanud taotlema MTA 17.06.2013.a otsuse tühistamist. See haldusakt, millega kaebajale arvestati ja maksti intressi perioodi 20.12.2012.a - 20.03.2013.a eest, ei riku kaebaja õigusi. 17.06.2013.a otsuses ei ole käsitletud intressi maksmist perioodi 21.03.2013.a - 21.05.2013.a eest, sh ei ole öeldud, et vastustaja keeldub selle perioodi eest intressi maksmast. Vaides juhtis kaebaja vastustaja tähelepanu sellele, et osa viivitatud aja eest on jäetud intress arvestamata ning vastustaja avaldas oma seisukoha selles küsimuses vaideotsuses. Kaebaja taotleb intressi maksmist täiendavalt

17.06.2013.a otsuses määratule ning sellise intressi maksmiseks ei ole vaja 17.06.2013.a otsust tühistada.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel olenemata kaebaja taotlusest kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt teeb kohus avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks juhul, kui vaadeldava haldusakti andmine või toimingu sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel.

MKS § 116 lg 2 ette nähtud intressi maksmine ei ole kaalutlusõiguse alusel teostatav toiming. Sellise intressi arvestamisel on määravaks kolm eeldust: tagastusnõude täitmise tähtpäeva saabumine, enammakse tagastamise kohustuse tekkimine ja tagastusnõude täitmata jätmine (Riigikohtu lahend 3-3-1-79-13, p 13). Kohus on käesoleva asja lahendamisel kindlaks teinud nende eelduste täidetuse. Tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 20.03.2013.a (vt otsuse punkt 11 ja 12). Vastustajal oli kohustus enammakse tagastada, kuna mingeid puudusi käibemaksuarvestuses ei olnud (tl 46). Tagastusnõue täideti 21.05.2013.a (tl 12).

Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja poolt 15.08.2013.a tehtud vaideotsuse ning kohustab vastustajat arvestama ja maksma kaebaja 2012.a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot intressi perioodi 21.03.2013.a kuni 21.05.2013.a eest.

17. Kohtuistungil teatas kaebaja, et tema poolt kantud menetluskulu on riigilõiv (tl 4) ning muid menetluskulusid tal ei olnud.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) summas 15.- eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik