4-14-869/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

08. mai 2014 Väärteoasi (number ja nimetus) nr 284010001807; kohtuasi nr nr 4-14-869 riigiasutus versus Rivo Loops Lahend väärteomenetluses kohtuvälise menetleja 16. juuli 2010 otsus Rivo Loopsi karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga

210 trahviühikut, s. o 805.29 € Menetlus kohtus väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Sissenõudja avalduse esitajana Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane Rivo Loops (isikukood 38811024718; kohtus üldkasuliku töö tegemiseks avaldatud elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxx xxxxxxxxxx tel xxxxxxx ; ) Ühiskondliku töö täitmist korraldav ametnik Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitsetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi (asukoha aadress Tartu, Riia 132-A216; kontaktandmed: e-post anzela.murumagi@politsei.ee; telefon

730 8786 või 5770 5922) Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Väärteoasjas Rivo Loopsi karistamises rahatrahviga:

1.1 asendada KarS § 72 lg 2 alusel Rivo Loopsile kohtuvälise menetleja 16. juuli 2010 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 210 trahviühikut arestiga 21 (kakskümmend üks) päeva;

1.2 arvestades süüdlase nõusolekut asendada arest üldkasuliku tööga 42 (nelikümmend kaks) tundi;

1.3 määrata Rivo Loopsil üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. september 2014. Täiendavad otsustused

2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega:

2.1 kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel pöörduda üldkasuliku töö tegemiseks hiljemalt 28 mail 2014 üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole;

2.2 anda määruse koopia süüdlasele ja edastada kohtutäiturile;

2.3 saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile (kusjuures personaalselt üldkasuliku töö täitmist korraldavale politseiametnikule). Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on Politseija Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga.

2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud

2.1. Süüdlase kohta on 04. augustil 2010 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga.

2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud

30. novembril 2010.

2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt02. juuli 2013 sisenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 210 trahviühikut - 805.29 €.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukohaaadressi.

3. Süüdlase ärakuulamine kohtus Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus ühiskondliku töö tegemisega. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole kohtu määratud tähtajaks. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadress ja kontaktandmed, millede kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval politseiametnikul temaga võimalik ühendust saada.

II Kohtu põhjendused

1. Seaduslikud alused menetlemiseks Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Vääteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). TMS § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga

(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

(1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

(11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

(2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. KarS § 72. Rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga

(1) Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

(2) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

(3) Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69. Üldkasulik töö

(1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. VTMS § 2071. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine.

(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

(2) Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(3) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab siseminister määrusega.

3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust.

3.2. Süüdlasel tasumata rahatrahv 210 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS 201 lg-st 1 ja KarS § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 21 päeva.

3.3. Arvestades süüdlase nõusolekut ühiskondlikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 21 päeva üldkasuliku tööga 42 tundi.

3.4. VTMS § 2071 (Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine). lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitsetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi.

3.5. VTMS § 2071 lg 3 alusel vastu võetud siseministri 22. detsembri 2011 määruse nr 27 (Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord; edaspidi kord) §

6 kohaselt prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik). Korra § 15 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud (süüdlase viibimine töökohal alkoholivõi narkojoobes, süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast, süüdlane hilineb tööle, süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega), fikseerib üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik rikkumised ning teeb süüdlasele vormikohase kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule VTMS § 2103 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes. VTMS § 2103 (Taotlus üldkaduliku töö katkestamise või peatamise kohta) lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

4. Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohasaelt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. VTMS 189 (Määruskaebuse kohaldamisala) kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. VTMS § 190 (Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Toomas Lillsaar

Kohtunik