1-12-1215/100 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-1215

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.06.2014.a) Kriminaalasja number 1-12-1215 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Sergei Šumilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI ŠUMILOV

isikukood 39001252224; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Šumilov Harju Maakohtu 17.04.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- 1215 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Šumilov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.04.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 12-1215 KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust ja KarS § 121 järgi ning karistuseks on mõistetus 9 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Sergei Šumilovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele

2 (3) kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12-13.06.2011.a, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 15.09.2011.a. Kohtuotsus on jõustunud 29.05.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.09.2011.a ja lõpeb 12.09.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 13.05.2014.a.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sergei Šumilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Sergei Šumilovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et kuna vangla on hinnanud uue samalaadse kuriteo riski kõrgeks ja ei toeta Sergei Šumilovi vabastamist, ei saa ka prokurör nõustuda vabastamisega.

Sergei Šumilov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sergei Šumilov on esitatud taotluses andnud nõusoleku kohtu valikul ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Sergei Šumilov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Sergei Šumilovil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Sergei Šumilovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Šumilovil on käesoleva karistus esmakordne. Istungil andis kinnipeetav ütlusi, et kahetseb oma tegu väga ning saab aru, et on toime pannud hirmsa teo. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt mõistab Sergei Šumilov alkoholi mõju oma käitumisele ning on motiveeritud sellest hoiduma. Narkootikume on proovinud, kuid ei tarvita. Karistuse kandmise jooksul on Sergei Šumilovi käitumine olnud korrektne, distsiplinaarkaristusi mõistetud ei ole. Kohus peab positiivseks asjaolu, et vangistuse ajal on Sergei Šumilov läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine, läbinud riigikeele õppe, läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi Uus Suund, osaleb tööhõives ning vabanemisel on tal olemas nii töökui elukoht. Sergei Šumilov saab elama asuda enda korterisse, mille sai päranduseks emalt. Korteris on olemas võimalused elektroonilise valve paigaldamiseks. Tööle saab kinnipeetav asuda ettevõttesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxaaler/krohvijana. Kriminaalhooldusametnik on suhelnud tööandja xxxxxxxxxxxxxxxxx (on teadlik Sergei Šumilovi kuriteost), kes on andnud nõusoleku Sergei Šumilovi töölevõtmiseks. Samas leiab kohus, et kõik need positiivsed asjaolud, mida kohus eespool välja tõi ei kaalu siiski üle negatiivset ehk toime pandud kuriteo asjaolusid. Sergei Šumilovi ära kantud karistus ei vasta tema poolt toimepandu raskusele. Isik on süüdi tunnistatud muuhulgas raske seksuaalse enesemääramise vastaste süüteo toimepanemises, tema osa isikute grupis toimepandus on olnud

3 (3) raskeim. Talle on mõistetud liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, kuna asja lahendati lühimenetlus. Lõplikuks karistuseks mõistetud 4- aastasest vangistusest on süüdimõistetu ära kandnud ligi 2 aastat 9 kuud, mis on küll 2/3 mõistetud karistusest, kuid arvestades kuriteo asjaolusid, on kohtu hinnangul kantud karistuse aeg ebapiisav. Kohus leiab, et Sergei Šumilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, Sergei Šumilovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda ka Sergei Šumilovi valmisolek võtta lisakohustus alluda elektroonilisele järelevalvele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik