2-14-14606/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014.a, Pärnu

Tsiviilasja number 2-14-14606

Tsiviilasi M.V. hagi E.S. vastu võla ja viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.V..

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 340¹ lg 1 ja 2, § 372 lg 4, 5, 6.

Keelduda menetlusse võtmast M.V. hagi E.S. vastu võla ja viivise nõudes ning tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-14-14606

2 (3)

Menetluse käik ja kohtu seisukoht. M.V. esitas 01.04.2014.a. Pärnu Maakohtusse hagi E.S. vastu võla ja viivise nõudes. Pärnu Maakohus 17. aprilli 2014.a. määrusega jättis esitatud avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Hageja sai kohtu määruse kätte 29.04.2014.a. Kohus tõi 17.04.2014.a. määruses esile järgmised puudused.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSM) § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub välja mõista kostjalt võlg 7 969.18 eurot. Hagiavaldusest aga ei selgu, millest nimetatud summa koosneb. Lisaks tuleb hagiavalduses välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud. Eeltoodu alusel tuleb hagiavalduses täpsustada esitatud nõuet ning välja tuua nõude põhjendused ja faktilised asjaolud.

2. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (hagiavalduse tekstis), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavalduses tuleb tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad hageja nõuded (TsMS § 230 lg 1). Eeltoodu alusel tuleb hagiavaldusele lisada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning samuti viidata konkreetselt hagiavalduse tekstis, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

3. Hagiavalduses tuleb märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 363 lg 1 p 4).

4. Selleks, et hagiavaldus oleks ülevaatlik ja selge, tuleb hagiavaldus esitada uuesti terviktekstina (TsMS § 376 lg 5).

Hageja esitas 06.05.2014.a. hagiavalduse.

Esitatud hagiavalduses on jätkuvalt järgmised puudused. Hageja on nimetanud hagiavalduses missuguste kuude eest on jäetud üür tasumata, kuid esitanud nõude kogusummas koos kommunaalkuludega. Viidatud 31.03.2014.a. arvest 10 ei nähtu missuguste kuude eest missuguses summas üüri nõutakse, samuti kommunaalkulude arvestust kuude kaupa ega aega, millal nimetatud nõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja poolt esitatavad nõuded peavad olema kohtu poolt kontrollitavad ja vastavatele tõenditele tuginevad. Üürilepingust nähtuvalt eluruumi üleandmisel on vormistatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt. Seda hagile ei ole lisatud. Hagiavalduses on märkimata mis ajast üürileping on lõppenud ning millal on koostatud lõhutud asjade nimekiri, kusjuures see ei ilmne ka hagiavaldusele lisatud lõhutud mööbli nimekirjast. Hagiavalduses ei ole märgitud millal on koostatud kalkulatsioonhinnapakkumine, kusjuures see ei selgu ka hagiavaldusele lisatud vastavast dokumendist, ning arvet, millelt nähtuks kui suures summas ning missuguste tööde ja materjali eest on tasutud, hagiavaldusele lisatud ei ole. Hagiavaldusest selgub, et üürile anti Pärnus V.–P. X tänaval asuv aiamaja, kuid kalkulatsioon – hinnapakkumises on märgitud V.-P. X-XX korteri remont. Selle kohta ei selgu hagiavaldusest midagi. VÕS § 336 lg 1 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada, lg 2 kohaselt kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel

Tsiviilasi nr 2-14-14606

3 (3)

kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Hageja on esitanud tekitatud kahju hüvitise nõude, kuid hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitaksid VÕS § 336 märgitud asjaolusid. Seega hageja ei ole kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puudusi kohtu poolt antud tähtajaks. TsMS § § 371 lg 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: 9) on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ülaltoodut arvestades kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus pöörduda uue hagiga kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik