1-14-5023/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-5023

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi A.E (A.E) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.E

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel (3) korral, viimati 22.01.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1- 12-11958 KarS § 329 järgi 5-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 järgi 300 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teha aasta jooksul; väärteokorras karistatud ühel (1) korral Tõkend: kohaldatud ei ole; Kaitsja Määratud korras advokaat Kaja Kiilo RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud (seitse) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.-6. juuni 2014.a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista A.E-le ärakandmisele kuuluvaks (kaks)

karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. (kuus) (kakskümmend kaheksa)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.E katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Juhindudes KrMS § 142 lg 2 p 9 arestida konfiskeerimise tagamiseks A.E-le kuuluv sõiduauto Renault Espace registreerimismärgiga 357 TGU tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks ning KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida nimetatud sõiduauto kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Sõiduauto asub PPA Lõuna Prefektuuri kinnises parklas (Tartu, Riia 132).

Kohtuotsus edastada koheselt Maanteeameti liiklusregistrilee ja peale jõustumist Lõuna Prefektuurile ning Tartu Maavalitsusele.

KrMS §-de 175 lg 1 p -de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, § 256 lg 2 alusel mõista välja A.E-lt menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et A.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606

(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Kuriteo asjaolud: A.E (A.E) süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis

05.06.2014.a kella 14:12 paiku Tartumaal Tartu linnas juures Raadi kalmistul Kalmistu 22 mootorsõidukit Renault Espace registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,03 milligrammi.

A.E rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuriteo kvalifikatsioon:

A.E pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks seitse (7) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 05.06.2014 - 06.06.2014, so kaks (2) eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A.E suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 1 järgi kuulub konfiskeerimisele tahtliku süüteo toimepanemise vahend, A.E-le kuuluv mootorsõiduk Renault Espace registreerimismärgiga 357TGU, mis asub Lõuna prefektuuri valduses asukohaga Tartu linn Riia 132.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.E süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Kaitsja sõidukulu jääb riigi kanda. Arvestades A.E sissetuleku suurust (invaliidsuspension 217 eurot) peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik