3-13-1102/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. juuni 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1102 Haldusasi Nord Prospect OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 20.02.2013 korralduse nr 14-1/196-1 ja Maksuja Tolliameti 23.04.2013 vaideotsuse nr 6-1/1370-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Nord Prospect OÜ Seaduslik esindaja: Uno Õismaa Vastustaja: Maksuja Tolliamet Volitatud esindaja: Reeli Proode Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 20.02.2013 korraldusega nr 14-1/196-1 kohustati Nord Prospect OÜ-d: 1) edastama Nord Prospect OÜ kasutuses oleva(te) pangakonto(de) väljavõtted ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.12.2012 või kuni konto sulgemiseni; 2) edastama Nord Prospect OÜ pangakonto nr EExxxxxxxxxx väljavõtte perioodi kohta alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012; 3) edastama arvelduskonto nr EExxxxxxxxxx avanud isiku(te) andmed; 4) edastama ajavahemikul 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pangakonto nr EExxxxxxxxxx kasutamise õigust ning allkirjaõigust omanud isikute andmed; 5) edastama informatsiooni EExxxxxxxxxx pangakontoga seotud pangakaartide kohta.

2. Nord Prospect OÜ esitas eelpool nimetatud korraldusele vaide, mis jäeti MTA 23.04.2013 vaideotsusega nr 6-1/1370-2 rahuldamata.

3. 23.05.2013 (koos 22.07.2013 kaebuse täpsustusega) esitas Nord Prospect OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 20.02.2013 korralduse nr 14-1/196-1 ja Maksuja Tolliameti 23.04.2013 vaideotsuse nr 6-1/1370-2 tühistamiseks.

4. 22.08.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 18.12.2013 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja, mida kohus hiljem muutis (28.04.2014 määrus).

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on täielikult ebaseaduslikud.

5.1. Kaebaja on seisukohal, et teabe nõudmine korralduses märgitud mahus ei ole põhjendatud. Kaebaja hinnangul võib asjakohaseks lugeda menetlust, mille käigus loovutatakse Rootsi maksuametile teavet ainult Eesti ettevõtte ja Redmet AB vahel toimunud äritehingutega seotud kontokannete kohta. Asjakohane ei ole aga menetlus, mille käigus loovutatakse Rootsi maksuametile teavet kontokannete kohta või muud niisugust teavet, mis on seotud Nord Prospect OÜ ja muude juriidiliste või füüsiliste isikute vahel toimunud äritehingutega, samuti teavet Eesti pangas konto avanud isikute või näiteks Eesti ettevõtte kasutuses olevate pangakaartide kohta.

Kaebaja märgib, et Rootsis ja Redmet AB-s toimuva maksurevisjoni käigus on Rootsi maksuametile juba omaalgatuslikult loovutatud teavet nende töötasude kohta, mida Nord Prospect OÜ on maksnud ettevõtte teenistuses olnud Rootsis maksukohustuslikele töötajatele, kes on töötanud Redmet AB-ga seotud objektidel Rootsis. Vastava info esitas kaebaja ka MTA-le esitatud vaides.

Kaebaja viitab direktiivile 2011/16/EL, millele viidatakse ka MTA määruses ja milles on sätestatud: „Liikmesriigid peaksid vahetama konkreetsete juhtumitega seotud teavet, kui teine liikmesriik seda taotleb, ning peaksid teostama nimetatud teabe saamiseks vajalikku uurimist. „Eeldatava asjakohasuse" standardi eesmärk on ette näha maksuküsimuste alane teabevahetus nii suures ulatuses kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse maksumaksja maksuasjade puhul asjakohane."

Kaebaja on seisukohal, et kui võtta lisaks arvesse maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ja MKS § 62 sätted, võib asjakohaseks pidada niisugust menetlust, mille käigus loovutatakse Rootsi maksuametile teavet kontokannete kohta, mis on seotud ainult Eesti ettevõtte ja Redmet AB vahel toimunud äritehingutega, nagu oli eeldatud ametiabi osutamise taotluses, mitte aga niisugust menetlust, mille käigus tuleb Rootsi maksuametile loovutada teavet Nord Prospect OÜ ja muude juriidiliste või füüsiliste isikute vahel toimunud äritehingutega, samuti teavet Eesti pangas konto avanud isikute või näiteks Eesti ettevõtte kasutuses olevate pangakaartide kohta.

Ametiabi osutamise taotluses ja sellele järgnenud Eesti maksuameti korralduses ning vaideotsuses ei ole esitatud olulisi põhjuseid, miks on viimatinimetatud teabe saamine tähtis nende maksumaksjate maksumenetlustes, mida käsitles Rootsist saadetud ametiabi osutamise taotlus.

5.2. Kaebaja viitab veel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 267, milles sätestatakse Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad: a) aluslepingute tõlgendamist; b) liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist.

Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust kohtult.

Kaebaja leiab, et kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja kohtusse.

5.3. Lisaks viitab kaebaja, et Euroopa inimõiguste kohus on hinnates, kas Euroopa inimõiguste lepingu 6. artikli 1. punkti on rikutud, kui kohtud ei ole enne otsuse langetamist taotlenud Euroopa Liidu Kohtu eelotsust, jõudnud järeldusele, et Euroopa inimõiguste leping ei ole neil juhtudel andnud asjaosalisele isikule õigust nõuda, et tema kohtuasja käsitlenud kohus taotleks eelotsust mõnelt teiselt kohtult. Teisalt aga, kui eelotsuste süsteem oli omaks võetud, võis eelotsuse taotlemata jätmine olla lepingu 6. artikli vastane, ehkki asjakohane kohus ei olnud viimane kohtuaste.

5.4. Kaebaja selgitab, et saadab asja ka Euroopa Liidu komisjonile seisukoha võtmiseks, et välja selgitada, kas siin nimetatud otsuses ja sellele eelnenud korralduses kirjeldatud menetlust võib pidada Euroopa Liidu õigusnormidega kokkusobimatuks, kui seda hinnata eeskätt direktiivi 2011/16/EL sätteid silmas pidades.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

6.1. Rootsi maksuhaldur pöördus MTA poole rahvusvahelise ametiabi korras tuginedes Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmitud tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu artiklile 26 ja direktiivile 2011/16/EL teabe saamiseks tehingute kohta, mis hõlmab Rootsi ettevõtte Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vahelisi tehinguid.

6.2. Kaebuse punktis „Taust“ on kaebuse esitaja välja toonud, et „Rootsi maksuamet pöördus Eesti Maksuja Tolliameti poole Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmitud tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu artikli 26 ja direktiivi 2011/16/EL alusel, et saada rahvusvahelist ametiabi ja lisateavet Rootsi ettevõtte Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vahel toimunud äritehingute kohta.

Rootsi maksuamet tuvastas, et Rootsis töötavatele ja elavatele isikutele oli tehtud makseid Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ kaudu. Neilt summadelt tasutud maksude õigsuse kontrollimiseks soovis Rootsi maksuamet saada igakülgset teavet Nord Prospect OÜ pangakontode kasutamise kohta ajavahemikus 01.01.2010-31.12.2012.“

Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajale on Rootsi maksuhalduri taotluse sisu teada ja arusaadav.

Nagu Rootsi maksuhalduri poolt esitatud taotluse põhjendustest nähtub, soovib Rootsi maksuamet saada igakülgset teavet Nord Prospect OÜ pangakontode kasutamise kohta nimetatud ajavahemikul. Seega ei saa vastustaja omaalgatuslikult taotlust kitsendada ning loovutada Rootsi maksuametile teavet ainult Nord Prospect OÜ ja Redmet AB vahel toimunud äritehingutega seotud kontokannete kohta. Rahvusvahelise ametiabi taotluse sisust nähtuvalt on see laiem kui ainult Nord Prospect OÜ ja Redmet AB vahel toimunud äritehingutega seotud kontokannete kohta käiva teabe hankimine.

Vastustaja leiab, et tegemist ei ole sihipäratu päringuga. MTA 20.02.2013 korraldus nr 14- 1/196-1 vastab rahvusvahelise ametiabi taotluse sisule, on põhjendatud ja õiguspärane. Korralduse täitmine ei ole kaebuse esitajale koormav ning ei riku kaebuse esitaja õigusi.

6.3. MKS § 511 lg 1 alusel osutab maksuhaldur rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping.

MKS § 511 lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.

MKS § 511 lg 4 tulenevalt määratletakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega.

Direktiivi 2011/16/EL artikli 6 lg 3 on sätestatud, et taotletud teabe saamiseks või taotletud haldusuurimise läbiviimiseks peab taotluse saanud asutus järgima samasid menetlusi, mida ta järgiks juhul, kui ta tegutseks omal algatusel või oma liikmesriigi muu asutuse taotlusel.

Antud juhul osutab MTA rahvusvahelist ametiabi Rootsi maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning teabe nõudmisel Eesti maksumaksjalt lähtutakse Eesti seadustest.

MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.

MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitaja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.

MKS § 59 lg 1 sätestab, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MTA on 20.02.2013 korralduse nr 14-1/196-1 andmisel lähtunud eeltoodud sätetest.

Päringus on Rootsi maksuhaldur kinnitanud, et on ammendanud tavapärased teabeallikad, mida on võimalik koguda siseriiklikult ning puuduvad muud võimalused vajaliku teabe saamiseks. Rootsis maksuhaldur on kinnitanud, et kogutavat teavet käsitletakse maksusaladusena ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Vastustaja on seisukohal, et Nord Prospect OÜ kaebus on põhjendamatu ning MTA 20.02.2013 korralduse nr 14-1/196-1 ja MTA 23.04.2013 vaideotsuse nr 6-1/1370-2 tühistamiseks puudub alus.

6.4. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja, siis ei saa vastustaja selles osas oma seisukohta esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1.1. Maksuja Tolliameti (MTA) 20.02.2013 korraldusega nr 14-1/196-1 kohustati Nord Prospect OÜ-d: 1) edastama Nord Prospect OÜ kasutuses oleva(te) pangakonto(de) väljavõtted ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.12.2012 või kuni konto sulgemiseni; 2) edastama Nord Prospect OÜ pangakonto nr EExxxxxxxxxx väljavõtte perioodi kohta alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012; 3) edastama arvelduskonto nr EExxxxxxxxxx avanud isiku(te) andmed; 4) edastama ajavahemikul 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pangakonto nr EExxxxxxxxxx kasutamise õigust ning allkirjaõigust omanud isikute andmed; 5) edastama informatsiooni EExxxxxxxxxx pangakontoga seotud pangakaartide kohta.

Korralduse kohaselt annab MTA Nord Prospect OÜ-le korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, juhindudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 sätestatust ning § 61 lg-te 1, 3 ja § 62 lg 1 alusel.

Korralduses selgitatakse, et tuginedes Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu artiklile 26 „Teabevahetus“ ja direktiivile 2011/16/EU pöördus rahvusvahelise ametiabi korras Rootsi maksuhaldur Eesti Maksuja Tolliameti poole täiendava teabe saamiseks tehingute kohta, mis hõlmab Rootsi ettevõtte Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vahelisi tehinguid.

MKS § 511 lg 1 järgi osutab maksuhaldur rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping. MKS § 511 lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning § 511 lõikest 4 tulenevalt määratletakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. MTA-sse saabunud Rootsi maksuhalduri päringus taotletakse teavet ja dokumente Rootsi äriühingu Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vaheliste tehingute kohta perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012. (tl 7-8)

7.1.2. Nord Prospect OÜ esitas eelpool nimetatud korraldusele vaide, mis jäeti MTA 23.04.2013 vaideotsusega nr 6-1/1370-2 rahuldamata.

Vaideotsuses selgitas MTA mh, et MTA-sse saabunud Rootsi maksuhalduri päringus taotletakse teavet ja dokumente Rootsi äriühingu Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vaheliste tehingute kohta perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012. Päringu kohaselt on Rootsi maksuhaldur tuvastanud, et Rootsis töötavatele ja elavatele isikutele tehtud väljamakseid Eesti äriühingu Nord Prospect OÜ kaudu ning kontrollimaks maksude tasumise õigsust soovib Rootsi maksuhaldur saada igakülgset teavet Nord Prospect OÜ pangakontode kasutamise kohta maksustamisperioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2012. /…/ Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et MTA 20.02.2013 korraldus nr 14-1/196-1 vastab rahvusvahelise ametiabi taotluse sisule, on põhjendatud ja õiguspärane ning vaides toodud seisukohad ei anna alust korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur selgitab, et antud juhul ei määrata korraldusega maksu vaide esitajale ega ka Rootsis kontrollitavatele isikutele vaid soovitakse välja selgitada asjas tähendust omavad asjaolud ning tulenevalt MKS § 61 lg 1 on vaide esitaja kohustatud andmeid esitama. (tl 4-6)

7.1.3. Rootsi maksuhalduri päringus taotletakse teavet ja dokumente Rootsi äriühingu Redmet AB ja Eesti ettevõtte Nord Prospect OÜ vaheliste tehingute kohta perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012. Päringu kohaselt palutakse edastada: 1) isikute nimed, kellel on/oli õigus kasutada pangakontot nr EExxxxxxxxxx Swedbank AS; 2) isiku(te) andmed, kes avas pangakonto nr EExxxxxxxxxx Swedbank AS; 3) perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pangakonto väljavõte. Lisaks on küsitud, kas nimetatud pangakontoga on seotud krediitkaarte? Kui jah, siis mis on kaardi number ja kes kasutab sellist kaarti? Kui on olemas pangakontosid, mida ettevõte Nord Prospect OÜ omab, siis soovime ka nende kontode kohta saada informatsiooni.

Teabe vajaduse põhjendustes on märgitud, et Rootsi ettevõte tegutseb ehituse valdkonnas ja sellel on vähe töötajaid. On teada, et Rootsis töötavad inimesed, kaasa arvatud Tatu Marttinen ja teised tuvastatud isikud, kelle alaline elukoht on Rootsi, on saanud makseid Nord Prospect OÜ-lt ja samuti teistelt Eesti ettevõtetelt, mida kontrollib perekond Marttinen. Need isikud ei ole oma maksudeklaratsioonidel deklareerinud mingit välismaistest allikatest pärinevat tulu. Rootsi maksuhaldur soovib tuvastada kõik Eesti ettevõttest tehtud maksed isikutele, kes on Rootsi maksukohustuslased. Taustainfona on täiendavalt selgitatud, et on teada, et Rootsi maksukohustuslastele laekunud ülekanded on tehtud Eesti kontolt.

Rootsi maksuhaldur on kinnitanud, et on ammendanud tavapärased teabeallikad, mida sai kasutada antud olukorras teabe saamiseks, ohustamata teabe kogumise tulemust. (tl 63-65 pöördel ja tõlge tl 72-74 juurdepääsupiiranguga dokumentide toimik)

7.2. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (Lepingu) art 26 lg 1 sätestab, et lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kui sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud 1. artikliga. Ükskõik millist lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi kodumaiste seaduste alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtud ja administratiivorganid), kes on seotud lepingualuste maksude kehtestamise või kogumisega, maksude sissenõudmise või järelvalvega, või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nendel eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse alusel.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei või 1. lõike sätteid mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile asetatud kohustust: a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega; b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav; c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubandus-, äri-, tööstus-, kommertsvõi kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Direktiivi 2011/16/EL art 5 sätestab, et taotluse esitanud asutuse taotlusel edastab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele kogu artikli 1 lõikes 1 nimetatud teabe, mis on tema valduses või mida ta saab haldusuurimise käigus. Art 6 lg 1 kohaselt taotluse saanud asutus viib läbi mis tahes haldusuurimise, mis on vajalik artiklis 5 osutatud teabe saamiseks. Teabe andmisest keeldumise alused tulenevad Art 17 lg 1-4, mis sätestavad järgmist: Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis

5 osutatud teabe, tingimusel et taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata oma eesmärgi saavutamist (lg 1). Käesoleva direktiiviga ei kehtestata taotluse saanud liikmesriigi suhtes mingit kohustust uurimist läbi viia või teavet esitada, kui sellise uurimise teostamine või taotletud teabe kogumine on vastuolus selle õigusaktidega (lg 2). Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet (lg 3). Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstusvõi ametisaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga (lg 4). MKS § 511 lg 1 sätestab, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus), osutab Maksuja Tolliamet. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib MTA keelduda rahvusvahelise ametiabi andmisest, kui: 1) taotletavat teavet ei ole võimalik hankida; 2) taotletava teabe edastamine kahjustaks maksukohustuslase äri-, tootmisvõi ametisaladust; 3) taotletava teabe edastamine ohustaks Eesti riigi julgeolekut või kahjustaks avalikku korda; 4) taotluses olevate nõuete kogusumma jääb alla 1500 eurot. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt annab kolmandalt isikult teabe nõudmiseks maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule.

MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.

7.3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et MTA on pöördunud kaebaja poole eelviidatud Lepingu, direktiivi nr 2011/16/EL ja MKS § 511, § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 alusel. Küll aga on tekkinud vaidlus selles, kas küsitud on teavet ametiabi palves küsitud mahus ja kas selles mahus teabe küsimine on põhjendatud. Samuti selles, kas MTA on korralduses ja vaideotsuses täitnud piisavalt põhjendamise kohustust.

7.4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja asunud ekslikule seisukohale, et teabe nõudmine korralduses märgitud mahus ei ole põhjendatud ning põhjendatud oleks teabe küsimine üksnes kaebaja ja Redmet AB vahel toimunud äritehingutega seotud kontokannete kohta nagu oli eeldatud ametiabi osutamise taotluses.

Kaebaja on põhjendanud oma seisukohta eelkõige asjaoluga, et ta on juba Rootsi maksuametile loovutanud teavet nende töötasude kohta, mida kaebaja on maksnud ettevõtte teenistuses olnud Rootsi maksukohustuslikele töötajatele, kes on töötanud Redmet AB-ga seotud objektidel Rootsis esitades vastava info ka vaides ning teiseks tuginedes direktiivile 2011/16/EL.

Kohus leiab, et kaebaja on küll tsiteerinud õigesti direktiivi 2011/16/EL preambula lg 9 märgitut, mille kohaselt: „Liikmesriigid peaksid vahetama konkreetsete juhtumitega seotud teavet, kui teine liikmesriik seda taotleb, ning peaksid teostama nimetatud teabe saamiseks vajalikku uurimist. „Eeldatava asjakohasuse” standardi eesmärk on ette näha maksuküsimuste alane teabevahetus nii suures ulatuses kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse maksumaksja maksuasjade puhul asjakohane. Kuigi käesoleva direktiivi artikkel 20 sisaldab menetlusnõudeid, tuleks neid sätteid tõlgendada liberaalselt, et mitte takistada tõhusat teabevahetust.“

Samas on jätnud kaebuse esitaja tähelepanuta sama direktiivi art 5, 6, 7 ja art 17, millest tuleneb üheselt kohustus edastada kogu küsitud teave. Kohus, nõustudes vastustajaga leiab, et selles osas puudub maksuhalduril ka kaalutlusõigus, kas vastavat taotlust täita kogu ulatuses või üksnes osaliselt. Teabe võib jätta esitamata üksnes art 17 sätestatud teabe edastamise keeldumise aluste esinemisel sh kui vastava teabe küsimine oleks vastuolus siseriikliku õigusega, mida käesoleval juhul kohtule ei nähtu. Kaebaja ei ole ka ise viidanud, et mõni vastav keeldumise alus esineks. Täpsustavalt on keeldumise alused nimetatud ära eelpool viidatud MKS § 511 lg 5.

Kaebuse esitaja ei ole ka välja toonud, millise siseriikliku õigusaktiga on vastuolus kaebaja suhtes küsitud teabe kogumine ja edastamine.

Mis puudutab kaebaja väidet nagu oleks MTA teinud kaebajale korralduse laiemas ulatuses kui oli ametiabi taotluses, siis vastav seisukoht ei ole õige. Kohus nõudis MTA-lt vastava ametiabi taotluse välja ning võrreldes selles küsitud teabe mahtu käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega, siis vastab küsitud teave ametiabi palvele (võrdle käesoleva otsuse p 7.1.1. ja 7.1.3.). Eeltoodut ei muudaks ka asjaolu, et kaebuse esitaja on ise esitanud väidetavalt Rootsi maksuametile juba vajalikke andmeid. Kohus märgib, et kaebaja väide selle kohta, et ta on juba ise kõik vajaliku teabe Rootsi maksuhaldurile esitanud, on tõendamata. Pigem näitab asjaolu, et võõrriigi maksuhaldur küsib maksuküsimuses täiendavat teavet Eesti maksuhaldurilt, kohtu arvates seda, et tal on tekkinud tõsine kahtlus, et maksumaksja ei ole esitanud kas kogu teavet või kogu asjakohast teavet. Järelikult ei ole vaidlustatud korraldus õigusvastane kaebaja poolt märgitud põhjusel.

7.5. Kaebaja leiab ka, et nii vaidlustatud korralduses kui ka vaideotsuses puuduvad põhjendused, miks on teave kaebaja ja muude juriidiliste või füüsiliste isikute vahel toimunud äritehingute kohta, samuti teave Eesti pangas konto avanud isikute või näiteks Eesti ettevõtte kasutuses olevate pangakaartide kohta, tähtis nende maksumaksjate maksumenetlustes, mida käsitles Rootsist saadetud ametiabi osutamise taotlus.

Riigikohus on oma lahendist nr 3-3-1-24-11 märkinud, et /…/ MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.”

Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et MKS § 61 lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – ehk ametiabi taotluses märgitud eesmärgiga tuvastada kõik Eesti ettevõttest tehtud maksed isikutele, kes on Rootsi maksukohustuslased. Ametiabi taotluse alusel korralduse andmisel piisab viitest ametiabi taotlusele ning lühidale selgitusele, mis on ametiabi taotluse sisu.

Kuna antud juhul on näidatud ära seos konkreetse maksumenetlusega ning kaebajalt küsitud teave on sellega otseselt seotud, siis on korraldus kooskõlas MKS §-s 61 sätestatuga ja eelpool viidatud Riigikohtu lahendiga.

Samas viitab kaebaja õigesti, et vaidlustatud korralduses on märgitud üksnes, et Rootsi maksuhalduri päringus taotletakse teavet ja dokumente Rootsi äriühingu Redmet AB ja kaebaja vaheliste tehingute kohta ning puuduvad põhjendused, miks küsitakse teavet sellest laiemas ulatuses. Kohus, võttes aluseks korralduse õiguspärasuse kontrollimisel ametiabi palve enda kui algdokumendi, leiab, et tegelikult soovib Rootsi maksuhaldur teavet mitte üksnes kaebaja ja Redmet AB omavaheliste tehingute kohta, vaid ka selle kohta, kas kaebaja kontolt on tehtud väljamakseid ka teistele Rootsi maksukohustuslastele ja kes on maksete tegijaks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et korralduses oleks tulnud esitada täiendavad põhjendused, miks küsitakse teavet korralduses märgitud ulatuses.

Samas on kohus seisukohal, et eeltoodud põhjenduste puudulikkus ei too veel kaasa vaidlusaluse korralduse tühistamist, kuna käesoleval juhul on tegemist ametiabi korras antud korraldusega, mille sisu osas puudub kohtu arvates käesoleval juhul MTA-l kaalutlusõigus. MTA-l on üksnes õigus keelduda teabe andmisest õigusaktides sätestatud alusel, mida käesoleva juhul ei esine. Sellest tulenevalt tuleks vastustajal korralduse tühistamisel välja anda sisuliselt samasugune haldusakt koos vastavate põhjendustega. Arvestades Riigikohtu praktikaga, leiab kohus, et vastav puudus antud juhul vaidlusaluse korralduse ja vaideotsuse tühistamist ei tingi. (Vt ka nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-11, p 16; nr 3-3-1-57-09, p-d 13, 23; nr 3-3-1-49-08, p 11; nr 3-3-1-33-07, p 16).

Lisaks peab kohus vajalikus selgitada, et kuivõrd tegemist on rahvusvahelise ametiabi korras esitatud taotluse täitmisega, siis ei pea kohus kontrollima ka MKS § 61 lg lg-s 2 sätestatud piirangu täitmise eeldusi, vaid piisab sellest, et Rootsi maksuhaldur on kinnitanud oma ametiabi taotluses, et on ammendanud tavapärased teabeallikad, mida sai kasutada antud olukorras teabe saamiseks, ohustamata teabe kogumise tulemust. Antud asjas on vastav kinnitus esitatud (tl 63 juurdepääsupiiranguga dokumentide toimik).

Vaideotsuses on MTA esitanud täiendavad põhjendused, miks on teavet küsitud mitte ainult Redmet AB ja kaebaja vaheliste tehingute kohta, vaid kogu konto väljavõtet ja teisi korralduses märgitud andmeid. Maksuhaldur on selgitanud, et päringu kohaselt on Rootsi maksuhaldur tuvastanud, et Rootsis töötavatele ja elavatele isikutele on tehtud väljamakseid kaebaja kaudu ning kontrollimaks maksude tasumise õigsust soovib Rootsi maksuhaldur saada igakülgset teavet kaebaja pangakontode kasutamise kohta (vt vaideotsus tl 5 p 8). Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht nagu ei oleks maksuhaldur vaideotsuses kaebaja poolt väidetud seisukohtadele vastanud ega vastavaid põhjendusi esitanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu eeltoodud põhjendustega, ei muuda vaideotsust õigusvastaseks ega põhjendamatuks.

7.6. Viimaseks viitas kaebuse esitaja Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267, mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu pädevust teha eelotsuseid. Kaebaja leidis, et kui mingi niisugune küsimus kerkib üles käesoleva kohtuasja käigus, siis peab kohus saatma asja Euroopa Liidu Kohtusse.

HKMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

Kohus leiab, et nii vaidlusalune korraldus kui ka selle suhtes tehtud vaideotsus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega sh direktiiviga 2011/16/EL ning sellest tulenevalt puudub vajadus ka eelotsuse küsimuseks.

Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, milles see vastuolu tema arvates seisneb välja arvatud viide direktiivi 2011/16/EL preambula lg 9.

Kohus selgitab täiendavalt, et direktiivi tuleb tõlgendada arvestades preambula lg 9 koosmõjus art 5, 6, 7 ja 17, millisel juhul kohus kaebajalt küsitud andmete suhtes vastuolu preambula lg-ga 9 ei näe, millest tulenevalt ei ole kaebuse esitaja tingimuslik taotlus eelotsuse küsimiseks asjakohane.

7.7. Kuna vaidlustatud MTA 20.02.2013 korraldus nr 14-1/196-1 on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub alus MTA 23.04.2013 vaideotsuse nr 6-1/1370-2 tühistamiseks.

7.8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega on MTA 20.02.2013 korraldus nr 14-1/196-1 ja MTA 23.04.2013 vaideotsus nr 6-1/1370-2 õiguspärased ja kaebus jääb rahuldamata.

8. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik