3-14-315/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS

Kohtuasja number 3-14-315 Otsuse kuupäev 12.juuni 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andrus Kaldre kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike tingimustega kambris. Menetlusosalised Kaebaja – Andrus Kaldre Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14.juuli 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. 8.01.2014 esitas Andrus Kaldre Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis hüvitist selle eest, et teda on kinni peetud liiga väikeses elukambris, mis tekitas talle pingeid, peavalu, stressi ja depressiooni ning et kambris pole piisavalt õhku. Tartu Vangla direktori 11.03.2014 otsusega jäeti A. Kaldre kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 18.03.2014 esitas A. Kaldre kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta viibis Tartu Vanglas perioodidel 20.09.2004 kuni 6.12.2005, 19.02.2007 kuni 30.11.2009 ja 21.12.2011 kuni käesoleva ajani kambris, kus tema isiklik ruum on alla 3 m2. 2.04.2014 määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse perioodi 01.01.2012 kuni 11.03.2014 osas, so aja osas, milles oli kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Ülejäänud kaebuse hüvitamisnõude osas kohus tagastas. A. Kaldre kohtumäärusele määruskaebust ei esitanud.

Kaebaja taotlus, põhjendused

2. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla hoiab teadlikult ja seega kuritahtlikult kinnipeetavaid ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla kambrid on projekti kohaselt planeeritud ja ehitatud ühele kinnipeetavale, kuid alates 2002 aastast paigutatakse omavoliliselt ühte kambrisse kaks kinnipeetavat. Sellega on vähendatud kinnipeetava isiklikku ruumi 2,47 m2-le. Euroopa

2 Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendist Tunis vs Eesti Vabariik kui ka muudest EIK lahenditest tuleneb, et kinnipeetava isikliku ruumi pindala arvutamisel tuleb kambri üldpindalast maha arvutada tualetialune pind ja ka mööbli alla jääv pind. Kaebaja mõõtmistulemuste järgi on igal vaidlusalusel päeval tema isiklik pind olnud alla 3 m2. EIK on lahendites leidnud, et olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks on vähem kui 3 m2, on iseenesest EIÕK art 3 rikkumine. Sellistes tingimustes isiku hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb isikule maksta rahaline hüvitis. Lisaks eelnevale kohtleb Tartu Vangla kaebajat ebainimlikult järgmiste asjaoludega: -jalutuskäikudel ja kambris tuleb kuulata valju muusikat, mis on muutunud talumatuks müraks; - öösiti tuleb magada põleva tulega, mistõttu ei saa välja puhata; - kambri ventilatsioonisüsteem ei rahulda hapnikuvajadusi, seda eriti suvel, kui temperatuur nii sees kui väljas ühtlustub. Lisaks on Tartu Vanglas omavoliliselt keevitatud vanglatrellidele lisaks metallplaadid ja võred, mis omakorda takistavad värske õhu juurdevoolu. Eeltoodu alusel taotleb kaebaja õiglast kahjutasu alandava ja piinava kohtlemise eest, mis oleks proportsioonis EIK poolt määratud kahjutasuga.

Vastustaja seisukoht

3. Tartu vangla märgib, et jääb Tartu Vangla direktori 11.03.2014 otsuses nr 1-13/12-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ja ei pea avajalikuks neid korrata. Kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus.

4. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud taotluses avaldanud, et kahju on tekkinud ka vanglas mängivast muusikast või kambris põlevast öötulest, siis on kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbimata ja need väited tuleb jätta tähelepanuta.

5. Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses esitanud vastuväiteid Tartu vangla 11.03.2014 otsuses toodud põhjendustele ja selgitustele ega esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et temale jääb kambris kasutamiseks ruum alla 2,5 m2. Kaebaja on lihtsalt võtnud kahjunõude aluseks blanketse väite, et temale kambris olev isiklik ruum on väike. Samas ei ole kaebaja kordagi avaldanud, mille jaoks ta rohkemat ruumi vajab või mis on tal ruumi puudumise tõttu tegemata jäänud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta ei kasuta kambris temale mõeldud sisustust või, et ta ei saa teha endale vajalikke toiminguid ka väljaspool kambrit. Ainult olukorda, kus kinnipeetaval on kambris, kus on mitu kinnipeetavat, põrandapinda vähem kui 3 m2 saab EIK senise praktika kohaselt pidada iseenesest konventsiooni art 3 rikkumise tuvastamise aluseks. Kuna Tartu Vanglas on ühe kinnipeetava jaoks põrandapinda rohkem kui 3 m3, siis ei ole kaebajal ainult sellele väitele tuginedes alust mittevaralise kahju hüvitamist nõuda.

6. Mittevaralist kahju ei saa tekitada ka kambri akendele keevitatud metallplaadid ja võred. Kambrites on sundventilatsioon, mille eesmärgiks on õhuvahetuse tagamine ning aknast tuleval õhul ei ole seetõttu piisava õhuhulga osas kambris määravat tähendust. Sellele viitab ka kaebaja poolt avaldatu, et just suvekuudel on kambris õhku vähe. Seega soovib kaebaja, et suvel oleks kambris jahedam, mitte ei ole puudust värskest õhust. Ventilatsiooni eesmärk ei ole õhu jahutamine vaid õhuvahetuse tagamine.

Kohtu põhjendused

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil.

3 Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1 ).

8. Kaebuse järgi on kaebajale Tartu Vangla põhjustanud mittevaralist kahju tulenevalt ebainimlikest tingimustest Tartu Vanglas: kambri pindala on ebapiisav (2,46 m2 kinnipeetava kohta kambris), vali muusika jalutuskäikudel ja kambris, ebarahuldav ventilatsioon kambris. Kahju summat kaebaja ise määranud ei ole, vaid taotleb kohase hüvitise määramist juhindudes Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast. Sisuliselt taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

9.Kohus jätab tähelepanuta kaebajale kahju tekkimise tulenevalt sellest, et kinnipeetavad peavad jalutuskäikudel ja ka kambris pidevalt kuulama valju muusikat ning et magada tuleb kambris põleva tulega. Kahju nõude puhul näeb vangistusseadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse, seega saab kohus hinnata vangla otsuse õiguspärasust ulatuses, milles on kinnipeetav esitanud eelnevalt hüvitamisnõude vanglale. Kuna A. Kaldre ei ole Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes (tlk.17-18) kahju tekkimist tulenevalt valjust muusikast vanglas ja magamist segavast öötulest märkinud, puudub ka kohtul alus nimetatud asjaolusid käsitleda.

10. Kaebaja seostab esmalt mittevaralise kahju tekkimise inimväärikuse alandamisega seoses ebapiisava isikliku ruumiga kambris. Kaebaja märgib, et Euroopa Liidu standardite järgi on kinnipeetaval õigus isiklikule ruumile kambris 4 m2, Tartu Vanglas on aga kaebaja mõõtmiste tulemusel isiklikku ruumi alla 3 m2. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et EIK praktika kohaselt on soovitav kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi minimaalseks põrandapinna suuruseks vähemalt 4 m2 inimese kohta. EIK hinnangul on olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks kinnipidamisasutuses on vähem kui 3 m2, iseenesest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikkel 3 rikkumine (kohtuasjad Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145, Tunis vs Eesti (2013) p 43-49). Kaebaja väitel on ta kogu vaidlusaluse perioodi viibinud ruumis, kus tema isiklik ruum ehk kambris olev pind oli alla 3 m2. Kaebaja väitel on ta saanud sellise tulemuse (2,47 m2) enda mõõtmise tulemusena.

11. Kohus ei nõustu kaebaja sellekohase väitega. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. EIK 05.04.2012 otsusest Jirsak vs Tšehhi Vabariik nähtub, et EIK arvestab isikliku ruumina kambri pindala ning seal viibivate kinnipeetavate jagatist. Seega vastab VSkE § 6 lõikes 6 sätestatud põrandapinna mõiste EIK lahendites märgitud isikliku ruumi mõistega. VSkE § 6 lg 6 näeb ette, et kinnipeetavale on ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda, selle normi sõnastuses ei ole sätestatud, et mõeldud on vaba põrandapinda. Tartu Vangla 11.03.2014 otsuse kohaselt on Tartu Vangla kambrite suurus umbes 10 m2 ning kambris on kaks voodikohta, ehk kamber on sisuliselt ettenähtud kahele kinnipeetavale. Sellest tulenevalt vastas kaebaja isiklik ruum Tartu Vanglas EIK poolt soovitatud vähemalt 4 m2-le. EIK kohtulahendis Tunis vs Eesti on p-s 46 peetud põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Haldusasjas nr 3-14-50427 saadud teabe kohaselt on Tartu Vangla kambrite pindalad ilma tualettruumita S-hoones 8 m2 ja E-hoones 7,9 või 8 m2. Seega on minimaalsel juhul Tartu Vanglas kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Kaebaja enda poolt saadetud plaani järgi on WC pindalaks 1,685 m2 ehk on üldiselt arvestatud vangla WC alusest pinnast (2 m2) veel väiksem. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kambri põrandapinnast tuleb maha arvata kambris asuva mööbli alune pind. EIK on kaebaja poolt märgitud lahendites osundanud kambris

4 mööbli alla jäävale põrandapinnale olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum kambris on olnud alla 3 m2, sisaldades seejuures ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi. Üldteadaolevalt lähtutakse eluruumi pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud alasid. Seega eelnevalt välja toodud faktilisi andmeid arvestades asub kohus seisukohale, et kaebajale on olnud kogu vaidlusaluse perioodi tagatud kambris isiklik ruum (4 m2) vastavalt EIK lahendites märgitud soovitavale suurusele. Kaebaja väiteid, et isiklik ruum kambris on olnud alla 3 m2, mida saaks lugeda ebainimlikeks tingimusteks, ei saa lugeda põhjendatuks. Kuna kaebaja on viibinud kambris koos ühe kinnipeetavaga, siis puudub sisuline vaidlus ka selles, et neile on kahepeale tagatud 8 m2 põrandapinda ehk 4 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. Seega pole vastustaja poolt kaebaja inimväärikust alandatud ning kaebajal puudub õigus sellele väitele tuginedes mittevaralise kahju hüvitamist nõuda.

12. Kohus nõustab vastustajaga, et mittevaralist kahju ei saanud kaebajale tekitada ka õhuakendele keevitatud metallplaadid ja võred. Akendele pandud metallplaadid ja võred ei sule õhuaknaid täielikult. Vastustaja väitel ei muuda metallplaatide olemasolu värske õhu juurdevoolu kambrisse, kuna lisaks õhuakendele on kambrites olemas sundventilatsioon, mis peab tagama vajaliku õhuvahetuse kambrites. Aknast tuleval õhul ei ole piisava õhuhulga saamisel olulist tähtsust. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja etteheide selles, et kambris on vähe õhku just suvekuudel, kui õues on samuti soe, ehk et kaebaja soovib, et suvekuudel oleks kambris jahedam, mitte ei ole õhust puudus. Olukorras, kus õues on palav, ei taga akende avamine kambrites madalamat temperatuuri, vaid vastupidi, võib kambrite temperatuuri veel kõrgemale tõsta. Kohus ei pea tõenäoliseks, et õhuakende kaudu esemete edasiandmise takistamiseks meetmete rakendamine on kaasa toonud kaebaja hoidmise sellistes kinnipidamistingimustes, mis oleks käitatavad inimväärikuse alandamisena.

Eelpooltoodut arvestades jätab kohus A.Kaldre kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik