2-13-49241/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-13-49241 Tsiviilasi Juri Nesterenko kaebus Narva kohtutäituri Andrei Kreki 11.oktoobri 2013 otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. märtsi 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Nestrenko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Juri Nesterenko (isikukood XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Puudutatud isikud: 1) Andrei Krek 2) AS Swedbank, esindaja Külli Reinfeld RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

19. märtsi 2014 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Juri Nesterenko kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Juri Nesterenko esitas 18.10.2013 kaebuse Narva kohtutäituri Andrei Kreki 11.10.2013 otsuse peale. Kaebuses märgitu kohaselt on kohtutäituri Andrei Kreki menetluses täiteasi nr 066/2012/102, milles on võlgnikuks Juri Nesterenko ja sissenõudjaks Swedbank AS. Sissenõue on pööratud võlgniku kinnisasjale. 06.09.2011 on kohtumääruse alusel kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Võlgnik esitas 24.09.2013 taotluse täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäituri 01.10.2013 vastuse kohaselt ei takista 06.09.2011 keelumärke sissekanne 19.05.2006 sisse kantud hüpoteegi realiseerimist. Võlgnik esitas 09.10.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna kohtutäitur ei tegutsenud vastavalt TMS nõuetele (ei vaadanud avaldust läbi sisuliselt ja ei teinud otsust). Kohtutäitur tegi 11.10.2013 otsuse, millega otsustas täitemenetlust mitte peatada. Kaebuse esitaja ei nõustu otsuse põhjendustega. Keelumärge oli kantud 06.09.2011, täitemenetlus on algatatud jaanuaris 2012. Täitemenetluses esinevad asjaolud, mis on aluseks TMS § 46 lg 1 p 7 kohaldamiseks. Kohtutäituri keeldumine täitemenetluse peatamisest on ebaseaduslik ja põhjendamatu.

2. Kohtutäitur Andrei Krek vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtutäitur 11.10.2013 võlgnikule selgitanud, et kinnisasja käsutamise keelumärge on kantud Viru Maakohtu 08.07.2011 määruse alusel pärast hüpoteegi seadmist. Kinnisasja omaniku suhtes käsutuskeelu seadmine ja kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmine ei takista hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse korraldamist ega tulemusena toimunud omaniku vahetuse kinnistusraamatusse kandmist, kui täitemenetlus toimub enne käsutuskeelu seadmist kinnisasjale seatud asjaõiguse realiseerimiseks. Kohtutäitur viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 ja TsÜS § 88 lg-le 2. Täitemenetluse alustamise kuupäev ei oma tähtsust. Oluline on see, et hüpoteegikanne oleks tehtud enne käsutamise keelumärke sissekandmist.

3. Swedbank AS vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt nõustub Swedbank AS kohtutäituri seisukohaga. MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 19. märtsi 2014 määrusega Juri Nesterenko kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri Andrei Kreki 11. oktoobri 2013 otsuse muutmata. Menetluskulud jättis maakohus Juri Nesterenko kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt seisneb õiguslik vaidlus selles, kas kohtutäituril on õigus menetleda täiteasja nr 066/2012/102, mille aluseks on 19.05.2006 hüpoteegi seadmise leping ja Swedbank AS avaldus, või on kohtutäitur kohustatud käsutuskeelu seadmise tõttu täitemenetluse peatama. Maakohus kontrollis täitetoimikus olevaid dokumente ja tuvastas, et kohtutäituri poolt ei ole rikutud TMS sätteid täitemenetluse korraldamisel. Swedbank AS poolt esitatud täitedokument vastas formaalselt TMS nõuetele, mille tõttu alustas kohtutäitur täitemenetluse õigesti. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtutäiturile aluse TMS § 46 lg 1 p 7 alusel peatada täitemenetlus. Kinnistusraamatusse kantud õigus (käsutuskeeld) täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes ei välista kinnisasja müümist. Kohus luges tõendatuks, et Juri Nesterenko kaebus on põhjendamata. TsMS § 172 lg-de 1 ja 10 alusel jättis maakohus menetluskulud Juri Nesterenko kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Juri Nesterenko esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. märtsi 2014 määruse tühistamist ja asja saatmist uuele arutamisele maakohtule. Määruskaebuses toodud väidete kohaselt: 1) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu TsÜS, AÕS, KRS normide tõlgendustega. Määruskaebuse esitaja nõustub maakohtuga, et eelkõige tuleb juhinduda TsÜS §-st 88; 2) välistab keelumärge edasist menetlust, samuti mistahes kannete tegemist kinnistusraamatus kuni keelumärke kustutamiseni; 3) on otsustav see, millal oli keelumärge sisse kantud – kas enne või pärast täitemenetluse algatamist. Keelumärge on kinnistusraamatusse kantud 06.09.2011, täitemenetlus on algatatud jaanuaris 2012; 4) esinevad asjaolud, mis on aluseks TMS § 46 lg 1 p 7 kohaldamiseks.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT

6. Kohtutäitur Andrei Krek vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb kohtutäitur 12.11.2013 maakohtule esitatud arvamuse juurde. Määruskaebuses ei ole esitatud uusi põhjendusi.

7. Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb Swedbank AS 03.03.2014 esitatud seisukohtade juurde. Swedbank AS nõustub maakohtu seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. märtsi 2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

9. Nähtuvalt asja materjalides on võlgnikule J. Nesterenkole kuuluv hoonestusõigus, asukohaga Ida Virumaa Narva Jõesuu linn Eduard Vilde tn 16, koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks (sisse kantud 08.06.2006). Samuti on kinnistusraamatusse kantud 06.09.2011 keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna täitemenetlus algas jaanuaris 2012, s.o pärast seda, kui oli sisse kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, siis on alus TMS § 46 lg 1 p 7 kohaldamiseks ning kohtutäitur peab peatama täitemenetluse. TMS § 46 lg 1 p 7 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole ilmnenud sellist kinnistusraamatusse kantud õigust, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-79-06 punktis 23 asunud seisukohale, et „/…/ käsutuskeeld saab puudutada üksnes neid õigusi, mille kohta on keeld antud. Kui kinnisasja omanikul on keelatud kinnisasja käsutada, st teha kinnisasja suhtes kehtivalt käsutustehinguid, ei saa see puudutada kolmandaid isikuid, kellel on kinnisasjale mõni piiratud asjaõigus, mis on seatud kinnisasjale enne käsutuskeelu andmist. See on põhjendatud, kuna need õigused on juba tekkinud ja nende käsutamise keelamiseks tuleb saavutada käsutuskeeld õiguste omajate suhtes. Hüpoteegi kui asjaõiguse põhisisu on ette nähtud AÕS § 325 lg-s 1, mille kohaselt annab hüpoteek hüpoteegipidajale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kui tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal AÕS § 352 lg 1 järgi õigus nõuda sundtäitmist. Hüpoteegipidajal on AÕS § 353 kohaselt õigus saada oma nõue rahuldatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast. Hüpoteegiga tagatud nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist, tuleb kolleegiumi arvates lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses. Pandiga tagatud nõue on AÕS § 280 kohaselt eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Samuti võib hüpoteegipidaja hüpoteeki AÕS § 338 järgi nt loovutada või pantida. Kui asuda seisukohale, et kinnisasja omaniku suhtes seatud kinnisasja käsutamise keeld tähendaks ka hüpoteegipidaja jaoks keeldu hüpoteeki sisse nõuda, vähendaks see oluliselt ja põhjendamatult hüpoteegi tagatisväärtust.“ Lähtudes Riigikohtu viidatud seisukohast ei ole tähtsust sel asjaolul, millal algas kinnisasja suhtes täitemenetlus, vaid sellel, millal on seatud kinnisasjale hüpoteek. Antud juhul on hüpoteek seatud enne käsutuskeelu sissekandmist ning hüpoteegiga tagatud nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson