1-12-6520/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.06.2014.a. Kohtuasja number 1-12-6520 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi S.U enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S.U, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.04.2012 08.05.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.Ult menetluskuluna riigituludesse 187,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 187,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.Ule, tema kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 28. .2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

04 S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 11.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1 6520 tunnistati S.U -12- süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 alusel, suurendades raskeimat karistust, usel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 al liideti karistusele 16.02.2012 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa

2 – 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Seega lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 27 päeva

vangistust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas

viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab röövi eest, kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastase

id kuritegusid grupis, hiljem on lisandunud vägivald.

Kinnipeetav on kinnipidamis

asutuses omandanud põhihariduse ja jätkab kutsehariduse omandamist. Samuti on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava puhul on olemas risk, et vabanedes asub ta taas tarvitama sõltuvusaineid. Kinnipeetaval on 9 distsiplinaarkaristust. Vabanedes on isikul olemas elukoht. Samas isiklikku sissetulekuallikat ta ei oma ning tema

vastu on rahalisi kohustusi 4802,17 euro ulatuses. Isik on pannud kuritegusid toime

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, mille mõjul

muutub agressiivseks. Varasemad kuriteod on pannud toime alkoholijoobes olles, ühe isikuvastase kuriteo pani toime kanepiuimas. Isik on katseajal pannud toime uue kuriteo. Täheldatud on ükskõikset suhtumist ühiskonnas

kehtivatesse normidesse. Tema motivatsioon õiguskuulekalt käituda on väike. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks hindab vangla kuni 68% ega toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub muu hulgas asjaolu, et kinnipeetavat on väärteokorras karistatud 17-l korral.

Prokuratuuri seisukoht. 30.05 kinnipeetava .2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör

ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S.U varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati astme I

vägivaldsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistatu eelnevat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Kuna S.U kannab karistust röövimise

ja väljapressimise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral sa tugevalt riivata, kuna karistuse aks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne

üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimine ja väljapressimine ei ole

tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse s

anktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole on kuus kehtivat ning kolm lõppenud seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust kohtuotsusega

oma karistust vabaduses kanda, pannes toime vahetult pärast katseaja algust uusi vägivaldseid varavastaseid kuritegusid. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle

po

sitiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest

vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema aristuse kandmist käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata k vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist,

3 et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68%. S.U käesoleval

hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne

oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Maakohtu istung. 03.06.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et oleks hea välja saada, kuna ta on äkilise loomuga ja vanglas istuda on raske. Ta kinnitas, et on õppinud, et välja saades ei hakka tarvitama alkoholi ega narkootikume. Kinnipeetav märkis, et suhtleb lähedastega, tema ema on tema pärst väga mures. Diststiplinaarkaristuste osas märkis , et saab aru, et on valesti ta käitunud.

Kinnipeetava kaitsja selgitas, et tegemist on noore inimesega, kelle peres on esinenud

probleeme ja kelle lapsepõlv oli raske. Kaitsja leidis, et kinnipeetav võib saada seaduskuulekaks. Tal on olnud distsiplinaarkaristusi, kuid need pole märkimisväärsed. Kaitsja palus kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, kes on olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid ja talle mõistetud karistus on täitmisele pööratud. Seega kohtu hinnangul poleks

kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks seaduskuulekale teele ja

kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik. On tõenäoline, et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid kohustusi täita ega katseaega edukalt läbida. Samuti on kinnipeetav pannud toime uue kuriteo KarS § 275 alusel, mille osas menetlus veel kestab.

Isikul puudub vabanedes töökoht. Kuna ta on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on olemas oht, et rahaliste raskuste esinemisel paneb isik toime uue varavastase kuriteo.

Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kuritegusid on toime pannud nii alkoholikui narkojoobes olles. Seega on olemas arvestatav risk, et vabanedes ja mõnuainete tarvitamise jätkamisel, paneb kinnipeetav toime uue õigusvastase teo. Asjaolu, et isikut on lisaks kriminaalkorras karistamisele karistatud 17-l korral , väärteokorras näitab isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Distsiplinaarkaristuste

olemasolu näitab, et isik ei ole ka vangistuses viibides käitumist parandanud ja tema vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik.

4

Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – kuni 68% - ning kinnipeetava vabastamist ei toeta prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. S.U Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu S.U vabastamisega vangistuse kandmisest

enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 12. juuni

muutmata ning s 2014 määrus jätta üüdimõistetu S.U kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 18. juulil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne