1-13-9123/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-9123 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anatoli Malgini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu ANATOLI MALGIN, isikukood 38204240292, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 16.07.2013 ja lõpp 05.03.2015

RESOLUTSIOON: Jätta ANATOLI MALGIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 08.05.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid Anatoli Malgini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolev karistus on määratud suures koguses narkootilise aine omandamise eest Harju Maakohtu 07.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9123. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti kiitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust. Iseloomustuse kohaselt ei ole kuriteod muutunud raskemaks – soodusteguriks on olnud kindla sissetuleku puudumine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguste, avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise toime panemise eest. Tulenevalt asjaolust, et isik saab vanglas metadoonravi, ei ole isikul olnud võimalik täita individuaalsest täitmiskavast tulenevaid taasühiskonnastavaid tegevusi. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav ei oma eriala, kuid on omandanud ehitaja eriala oskused. Kinnipeetava pere majanduslik olukord oli problemaatiline, isiku majanduslikku toimetulekut mõjutas ka narkootikumide liigtarvitamine.

Tasumata nõudeid on ca 1000 euro ulatuses. Vabanedes isikul garanteeritud töökohta ei ole. Isiku pragune elukaaslane on ravil sõltuvusrehabilitatsioonikeskuses ravil. Suhted lähedastega on väidetavalt toetavad, kuid isikut on karistatud vanaema kehalise väärkohtlemise eest. Riskiks on mõjutatavus, kuna narkootikumide tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel on kaasfaktoriks olnud negatiivse suhtlusringkonna mõju, riskiv ja hoolimatu eluviis. Alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud kolmel korral. Isik mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust.

Alkoholi mõjul on esinenud vägivaldset käitumist. Kriminaalhooldusel olles on isik mitmel korral registreerimisele alkoholilõhnadega ilmunud. Kinnipeetava puhul on tegemist narkosõltlasega. Isik kannab karistust suures koguses narkootilise aine omandamise eest. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on varem kahel korral käitumiskontrolli all olnud. Registreerimiskohustuse täitmisega on olnud probleeme igal korral, isik on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud toime uue kuriteo.

Prokuratuuri seisukoht 30.05.2014 kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud varavastaste, avaliku rahu vastaste ja isikuvastaste kuritegude eest, viimasel korral aga narkokuriteo toimepanemise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemalt ei ole isik tähtaegselt ära teinud temale kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes enne ÜKT täitmist toime tahtliku rahvatervisevastase kuriteo. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Kuna A. Malgin kannab liitkaristust mh narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduma vangistuse täiel määral ära kandmises. Vaieldamatult on antud juhul tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteoga. Mõistetud karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole A. Malgini puhul täitnud eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Käesoleval hetkel oleks kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka ühiskonna ootusi arvestades. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav ühe aasta kestel suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Maakohtu istung 03.06.2014 toimunud maakohtu istungil märkis kinnipeetav, et on vanglas viibitud ajaga palju mõelnud ja tahab perekonna juurde tagasi. Kinnipeetav avaldas soovi minna tööle ja lubas end parandada.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Kuivõrd kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud kindla sissetuleku puudumine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning isikul on tasumata nõudeid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et sõltuvusainete tarvitamisel ja majanduslike raskuste tekkimisel võib isik jätkata kuritegude toimepanemist.

Kohus märgib, et alkoholijoobes olles on isik muutunud vägivaldseks. Kuna isikut on karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest, on kohtu hinnangul olemas risk, et isik jätkab alkoholi mõjul vägivallakuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguskuulekalt käituda. Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mh on isik kuriteo toime pannud katseajal. Eeltoodust tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus, et isiku sel korral suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja katseaja edukalt läbida. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiprotsendiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et Anatoli Malgini puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Anatoli Malginile Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp