1-05-394/47 · 1-05-394/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.06.2014.a. Kohtuasja number 1-05-394 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr B.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR B.S, isikukood 38512223718, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 20.01.2010 22.01.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. ALEKSANDR B.S

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. Aleksandr B.S-ile ja

Asjaolud. Viru Vangla esitas 12.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr B.S-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud; KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 2 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr B.S-ile mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka Aleksandr B.S-i vahi all viibimise aeg alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005 ja alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005. kandmisest KarS § 74 lg 1,3 alusel vabastati Aleksandr B.S täies vangistuse

tingimisi 3-aastase katseajaga ja allutati ta käitumiskontrollile. Katseaja kulgemise algust arvestati alates 28.12.2005. Kohtuotsus jõustus 05.01.2006.

2 Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel vabastati Aleksandr B.S karistati 5-

vangistusest tingimisi 2-aastase katseajaga ja allutati käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandi Aleksandr B.S-ile kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Katseaja algust arvestati alates 26.01.2007. 07. Kohtuotsus jõustus 03.02.20

Harju Maakohtu 05.03.2007 kohtum -07-2606 vastavalt äärusega nr 1 KrMS § 431 liideti

Aleksandr B.S-ile Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu

26.01.2007 kohtuotsusega määratud katseajad. A. B.S-ile määrati 3-aastane katseaeg, mille kulgemise algust arvestati alates Narva Linnakohtu 28.12.2005 otsuse kuulutamisest, s.o

alates 28.12.2005 ning katseaja l

õpukuupäevaks loeti 27.12.2008. Kohtumäärus jõustus 16.03.2007.

Viru Maakohtu 25.01.2010 kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel Aleksandr B.S-ile Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-394 mõistetud karistus,

5 aastat vangistus, täitmisele. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka Aleksandr B.S-i vahi all viibimise aeg alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005 ning alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005 ja lõplikuks karistuseks loeti 4

aastat 7 kuud 2 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati Aleksandr B.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja

26.01.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-03-5 5 kuud vangistust, 4 mõistetud karistus täitmisele. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Aleksandr B.S-ile liitkaristusek

s 5 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse algus 22.01.2015. eks loeti 20.01.2010 ja lõpuks

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Kuritegude laad on sarnane, kõik toimepandud kuriteod on varavastased.

Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Ta on omandanud keevitaja eriala, kuid peale vabanemist kindel töökoht puudub. Uue kuriteo toimepanemise risk on vabanedes olemas, kuna tema poolt toime pandud kuriteod on varavastased. Suhted lähedastega on normaalsed, samas on ka kinnipeetava vennad korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kinnipeetav on mõjutatav ja sõltub teistest inimestest, samuti on ta mitmel korral pannud kuritegusid toime grupis. Isikut on alkoholiseaduse alusel karistatud kaks korda, ka kuriteod pani ta toime alkoholijoobes olles. Isik on varasemalt süstinud amfetamiini. Juhul kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, on uue kuriteo risk olemas. Isikul on diagnoositud sõltuvus.

Isik ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppida. Probleemide lahendamiseks paneb toime uusi õigusrikkumisi. Isik on varasemalt kahel korral kriminaalhoolduse all olnud ning rikkunud mõlemal juhul kriminaalhoolduse nõudeid, s.o pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus talle määratud kohustusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 70%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht.

3 30.05 kinnipeetava .2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör

ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistatu eelnevat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. isik kannab karistust mh väljapressimise eest, saaks tema ennetähtaegse Kuna

vabastamise korral riivata ühiskonna ja kannatanute õiglustunne, kuna karistuse

üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et väljapressimine ei ole tolereeritav ning toob kaasa riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetav ei ole osanud hinnata temale korduvalt antud õigustanud kohtu usaldust ega ole võimalust karistust vabaduses kanda, rikkud lisakohustusi. es käitumiskontrolli nõudeid ja

Varasemad karistused ning sitiivset käitumiskontrollile allutamine ei ole talle po eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vaba

nedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole

võimalik korrigeerida tema käitumist ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, skifaktoriks. mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise ri Väärib märkimist, et

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%. Isiku varasem

käitumine, toimepandud kuritegude raskus, arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele ning korduva kuriteo toimepanemise kõrgele riskile.

Maakohtu istung. 03.06.2014 toimunud videokohtuistungil ei soovinud. süüdimõistetu midagi öelda

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Kahel korral on ta olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt on , et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid tõenäoline kohustusi täita edukalt läbida. ega katseaega

Isikut on korduvalt karistatud varavastaste Korduv karistatus samalaadsete süütegude eest.

kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab

kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isikul puudub töökoht, on kohtu hinnangul olemas

4

arvestatav risk, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel varavastaste kuritegude toimepanemis t.

Kohtu hinnangul poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks

seaduskuulekale teele ja kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik.

Kohus märgib, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge –

70% - ning kinnipeetava vabastamist ei toeta prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr B.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Aleksandr B.S-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp