3-11-2100/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2100 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. juuli 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tartu Vanglale ettekirjutus, et vangla lubaks helistada tal emale Venemaale vangla kulul, et talle võimaldataks advokaadile helistada puhkepäevadel ja võimaldataks helistada välismaale vastaja kulul. Kaebuse kohaselt pole kaebajal raha, et helistada emale enda kulul. Advokaadile puhkepäeval helistamine on vajalik seetõttu, et tööpäevadel on advokaat hõivatud kohtuistungitega ega saa kaebajaga suhelda. Tartu Vanglas sideteenust osutav operaatorfirma ei võimalda välismaale vastaja kulul helistada.

2. Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

2.1. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale helistamist vangla kulul.

2.2. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 seab telefonikõnede tegemise sõltuvusse tehniliste vahendite olemasolust. Tartu Vanglas operaatorfirma poolt pakutav sideteenus võimaldab helistada vastaja kulul Eesti riigi piires, kuid ei võimalda helistamist välismaale vastaja kulul.

2.3. Kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust advokaadile helistamiseks nädalavahetusel. Seega ei ole vangla keeldunud võimaldamast kaebajale advokaadile nädalavahetusel helistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3. N. Lilitškin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tal mingeid võimalusi suhelda vanglaseintest väljaspool. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja nõusoleku töötada, et osta marke ja ümbrikke ja helistada emale.

4. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.

6. Vaidluse põhisisu on lihtsustatult öeldes selles, et kaebaja soovib helistamist ilma, et ta selle eest maksma peaks. Kaebaja ei soovi arvestada sellega, et VangS § 28 lg 2 järgi toimub telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust tasuta helistamisele vangla kulul.

7. Ka välismaale helistamiseks vastaja kulul ei ole kaebajal subjektiivset õigust. Välismaale vastaja kulul helistamine on vastustaja kinnitusel Tartu Vanglas tehniliselt võimatu. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Seega ei ole kinnipeetava helistamise õigus absoluutne ning tagatud ei pea olema kõik helistamise võimalused lähtuvalt nende eest tasumise viisidest.

Ringkonnakohus osundab siinkohal, et kui kaebaja on veendunud, et isikud, kellele ta soovib välismaal helistada, on valmis tema kõnega seotud kulud kandma, siis on tal võimalik paluda neil isikutel kanda oma isikuarvele hoopis raha ning seejärel neile ise vanglast helistada. Kaebaja on ise märkinud, et ta ei soovi helistada mitte ainult Venemaale emale, keda tal ei õnnestu kirja teel kätte saada, vaid veel nelja välisriiki erinevatele isikutele.

8. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt viidatud VangS § 28 lg-t 1 ja 2 pole alust pidada põhiseadusevastaseks. See regulatsioon ei ole vastuolus ka rahvusvaheliste õigusaktidega. Kinnipeetavatele on selle regulatsiooniga tagatud võimalused vanglaväliseks suhtluseks piisaval viisil, tagamaks nende õigust suhtlemisele lähedastega, saamaks õigusabi ning valmistamaks neid ette tavaühiskonda naasmiseks.

9. Mis puudutab helistamise võimaldamist advokaadile puhkepäevadel, siis nagu halduskohus märkis, ei ole kaebaja seda ise eelnevalt taotlenudki. Apellatsioonkaebuses sellele kaebaja vastu ei vaidle.

10. Apellatsioonkaebuses rõhutatud asjaolu, et kaebajal ei ole vanglas tööd ega seega ka raha, et helistada, ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on töö andmisest keeldumisega rikutud, on tal võimalik seda vaidlustada.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene