3-14-50559/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50559

Haldusasi

Aleksei Savva kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas

10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Savva määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Savva

Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Savva esitas 29.03.2014 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise

taotluse, milles soovis saada mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et viibides perioodidel

08.02.2007 – 28.02.2007 ja 28.04.2010 – 20.05.2010 Põhja prefektuuri arestimajas, koheldi

teda seal ebainimlikult ja hoiti alandavates tingimustes.

10.04.2014. a vastusega nr 2.3-2/58353-2 (tl 10) jäeti taotlus riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 17 lg-le 3 tuginedes läbi vaatamata ja tagastati.

2. 21.04.2014 jõudis Tartu Halduskohtusse Aleksei Savva kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt viibis

A. Savva perioodidel 08.02.2007 – 28.02.2007 ja 28.04.2010 – 20.05.2010 Põhja prefektuuri

arestimajas, kus teda koheldi ebainimlikult ja hoiti alandavates tingimustes. Kaebaja õigusi

rikuti sellega, et teda hoiti ülerahvastatud kambrites (puudus piisav vaba põrandapind);

kambri valgustus ei vastanud nõuetele; riiete pesemise ja kuivatamise tõttu oli kambris niiske

ja rõske; suitsetajaid ja mittesuitsetajaid hoiti ühes kambris; talle ei võimaldatud jalutuskäike;

ebapiisava ventilatsiooni tõttu oli kambris raske hingata; magada tuli kõval voodil ning tualett

ei olnud kambrist eraldatud.

Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt on olukord, kus

kinnipeetaval on vähem kui 3 m2 põrandapinda, juba iseenesest EIÕK art 3 rikkumine.

Kaebaja leidis, et ta on kaebuse esitanud tähtaegselt, kuid taotles samas kaebetähtaja

ennistamist, sest ta sai alles 19.12.2013 teada endale tekkinud kahjust, kuna sellel päeval tegi

EIK otsuse asjas Tunis vs Eesti.

3. Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest, võeti kaebus menetlusse ja jäeti rahuldamata A. Savva taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks ning lõpetati asja menetlus.

Halduskohus märkis, et tegemist ei ole tähtaegselt esitatud kaebusega, kuna käesoleval juhul

ei saa lähtuda HKMS § 47 lg-st 2, mis sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei

sätesta teisiti.

Kaebaja ei ole kahjunõudega PPA poole pöördunud tähtaegselt. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et

taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-93-13 tehtud otsuse p-s 14 selgitanud, et jätkuva

haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks

üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib

tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi

saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama

talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba arestimajas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust

tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 20.05.2010, kui ta arestimajast viimase perioodi lõpus

vabanes. Kaebetähtaja järgimise hindamisel ei ole oluline see, millal kaebaja sai teada EIK

seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga

väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades RVastS § 17 lg-

s 3 sätestatud taotluse esitamise 3-aastast tähtaega, oli kaebaja kahjunõude esitamise

viimaseks päevaks 20.05.2013.

Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tähtaja

ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist

takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast,

kui nimetatud takistus ära langes.

Halduskohus ei pidanud käesolevas asjas menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt

vajalikuks küsida PPA-lt arvamust A. Savva kaebetähtaja ennistamise taotluse osas

(HKMS § 124 lg 1), kuna asjas ei ole vaidlust väidetava kahju tekitamise perioodi ega kahju

ennistamise taotluses esile toodu asjaolude osas ja vastustaja seisukoht ei mõjutaks

kaebetähtaja ennistamise otsustamist. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei oleks

kaebetähtaja ennistamine käesolevas asjas ilmselgelt põhjendatud. Seega ei saa vastustaja

seisukoha väljaselgitamata jätmine rikkuda kaebaja ega ka vastustaja menetluslikke õigusi.

Halduskohus selgitas, et kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui

subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja märkis

kaebetähtaja ennistamise taotluses, et ta ei olnud enne EIK-i 19.12.2013. a lahendit teadlik

sellest, et talle on tekitatud mittevaralist kahju.

Eelpooltoodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt pidi kaebaja olema aga talle tekkinud kahjust

teadlik hiljemalt 20.05.2010. Lisaks viitas kaebaja sellele, et ta ei näinud mingit mõtet esitada

kahjunõuet enne EIK-i 19.12.2013. a lahendit, sest ta arvas enne, et rikkumist ei ole

toimunud. Kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole aga selliseks

objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

Muid põhjusi, miks A. Savva kahjunõude esitamiseks ettenähtud tähtaja ületas, ei ole kaebaja

esile toonud. Isegi kui EIK-i 19.12.2013. a lahendist teadasaamist saaks pidada kaebuse

esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemiseks HKMS § 71 lg 2 tähenduses, oleks

tulnud kahjunõue koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega esitada 14 päeva jooksul selle

takistuse äralangemisest, mida aga tehtud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebajal puuduvad mõjuvad põhjused

kaebetähtaja ületamiseks. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega peaaegu aasta

jagu ning selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise, ei esine.

Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Savva esitas 08.05.2014 määruskaebuse (tl 22-24), milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 06.05.2014. a määrus ja teha uus määrus, millega kaebuse esitamise tähtaeg

ennistada ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt sai kaebaja talle PPA poolt tekitatud kahjust teada pärast EIK

19.12.2013. a lahendit või siis pärast seda, kui ta sai PPA-lt kätte 24.03.2014. a tõendi selle

kohta, mitme inimesega ta koos Põhja prefektuuri arestimaja kambrites viibis ja kui suur oli

kambrite pindala. 29.03.2014 esitaski ta juba PPA-le kahju hüvitamise taotluse. Seega järgis ta

RVastS § 17 lg-st 3 tulenevat tähtaega ja HKMS § 46 lg 4 järgi võib selles asjas olla kaebuse

esitamise tähtaeg 10 aastat.

5. Vastustaja nõustus oma vastuses määruskaebusele (tl 31-32) täielikult halduskohtu

06.05.2014. a määruses toodud seisukohtadega ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et A. Savva pidi nii võimaliku kahju olemasolust, sh õigusvastastest

kinnipidamistingimustest (kambri valgustuse väidetav nõuetele mittevastavus, kambris

valitsenud väidetav niiskus ja rõskus, suitsetajate ja mittesuitsetajate ühes kambris hoidmine,

jalutuskäikude mittevõimaldamine jne) kui ka selle tekitajast teada saama juba siis, kui ta

Põhja prefektuuri arestimajas viibis, kuid hiljemalt 20.05.2010, kui ta sellistest väidetavalt

õigusvastastest kinnipidamistingimustest vabanes arestimajast väljasaamise tõttu.

Väidetavast õiguste rikkumisest ja mittevaralise kahju tekkimisest ning kahju tekitajast

teadasaamist ei saa seostada EIK lahendi tegemise ajaga ega ka PPA hilisema vastusega isiku

päringule selle kohta, mitmekesi ta 2007 ja 2010. a arestimaja kambris oli ja kui suur see

kamber oli.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Savva esitatud määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu

Halduskohtu 06.05.2014. a määruse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud seisukohtadega ja pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ka määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 06.05.2014. a määruses esitatud

seisukohtade ümbervaatamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga,

et A. Savva pidi nii võimaliku kahju olemasolust, sh õigusvastastest kinnipidamistingimustest

kui ka selle tekitajast teada saama juba siis, kui ta Põhja prefektuuri arestimajas viibis, kuid

hiljemalt 20.05.2010, kui ta sellistest väidetavalt õigusvastastest kinnipidamistingimustest

vabanes arestimajast väljasaamise tõttu. Väidetavast õiguste rikkumisest ja mittevaralise

kahju tekkimisest ning kahju tekitajast teadasaamist ei saa seostada EIK lahendi tegemise

ajaga ega ka PPA hilisema vastusega isiku päringule selle kohta, mitmekesi ta 2007 ja 2010. a

arestimaja kambris oli ja kui suur see kamber oli, sest see, mitmekesi kaebaja arestimaja

kambris viibis ja kui palju seal kambris ruumi oli ning kas kamber oli ülerahvastatud, pidi

talle arusaadav olema juba arestimajas viibimise ajal.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 06.05.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/