3-13-1016/122 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1016 Haldusasi OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 tühistamise nõuetes, AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes; alternatiivselt keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebuse muutmise taotlus.

2. Lõpetada OÜ Insmerk kaebuse menetlus.

3. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 13.05.2013 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 tühistamise nõuetes, AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes; alternatiivselt keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2. 25.03.2014 teatas vastustaja, et keskkonnaministri 06.03.2014 käskkirjaga nr 174 on kehtetuks tunnistatud asjas vaidlustatud 26.11.2008 käskkiri nr 1719.

3. 29.04.2014 teatas vastustaja, et kinnistusraamatust on kustutatud kanne AS Elveso kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta, mis oli tehtud AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingu alusel. Ka teatas vastustaja, et keskkonnaministri 08.04.2014 käskkirjaga nr 268 on muudetud asjas vaidlustatud 03.09.2008 käskkirja nr 1188 selliselt, et isiklike kasutusõiguse objektideks on üksnes madalpingekaabel ja veetorustik.

4. 02.06.2014 teatas vastustaja, et AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingut muudeti 25.04.2014 Tallinna notar Aivar Mesikäpa juures ning vastavalt sellele muudeti ka kinnistusraamatu kannet. Vastustaja leiab, et sellega on kaebuse nõuded kohtuväliselt lahendatud.

5. 03.06.2014 kohtunõudega palus kohus kaebajal ja kolmandal isikul teatada, kas nad on nõus asjas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel ning palus edastada menetluskulude hüvitamise taotlused. Ka tuli kaebajal esitada põhistatud seisukoht, kui ta peaks soovima jätkata asja menetlemist käskkirjade õigusvastasuse tuvastamisnõuetega.

6. 09.06.2014 saabus kohtule kolmanda isiku seisukoht, milles ta teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega, kuna kaebuse nõuded on kohtuväliselt lahendatud.

7. 09.06.2014 esitas kaebaja kohtule oma seisukoha, milles ta teatas, et soovib jätkata asja menetlemist vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamine. Lisaks esitas kaebaja uue nõude 25.04.2014 sõlmitud lepingu tühisuse kindlaks tegemiseks.

Kohus leiab

Kaebuse muutmise taotlus

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Seega on nõude muutmiseks ka kaebusele täiendava nõude lisamine. Kaebuse muutmise taotluse korral tuleb kohtul kontrollida, kas kaebus oleks muudetud kujul lubatav ning hinnata, kas muutmine on otstarbekas.

Kaebaja on 09.06.2014 menetlusdokumendiga esitanud kohtule täiendava nõude 25.04.2014 Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ja AS Elveso vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et sellise nõude esitamine pole lubatav, kuivõrd keskkonnaministri 08.04.2014 käskkiri nr 268, mille alusel see leping on sõlmitud, pole käesoleva vaidluse esemeks. Lepingu tühisuse kindlakstegemist saab nõuda üksnes koos tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 4). Seega tuleb jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata. Isegi kui kaebaja oleks esitanud taotluse ka asjakohase käskkirja tühistamiseks, poleks kaebuse muutmine võimalik, kuna selle menetlemine poleks liitkaebusena võimalik (HKMS § 19 lg 1).

Menetluse lõpetamine

9. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

10. Keskkonnaministri 26.10.2008 käskkirjaga nr 1719 (tl 14-16, kd I) otsustati sõlmida AS- ga Elveso asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale. Käskkirja kohaselt on isikliku kasutusõigusega koormatav ala 644 m2 ning kasutusõiguse objektideks on ühisveevärgi torustik, kanalisatsioonitorustik ja survekanalisatsioonitorustik. Keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirjaga nr 1188 (tl 11-13, kd I) otsustati sõlmida AS-ga Elveso asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale. Käskkirja kohaselt on isikliku kasutusõigusega koormatav ala 54 m2 ning kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel, veetorustik ja tuletõrje veehüdrant. 10.12.2008 sõlmisid AS Elveso ja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kinnistu isiklike kasutusõigustega koormamise lepingud ja asjaõiguslepingud Põõsa transpordimaa eelnevalt viidatud objektide osas (lepingu p-d 3.1. ja 4.1.) (tl 17-28, kd I).

13.05.2014 saabunud kaebuses esitas kaebaja nõuded keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 tühistamiseks (tl 9, kd I). 16.05.2013 kaebuse täienduses esitas kaebaja alternatiivsed nõuded tuvastada keskkonnaministri käskkirjade õigusvastasus (tl 94, kd I). 02.12.2013 esitas kaebaja kohtule täiendavad nõuded AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamiseks (tl 8 pöördel, kd II). 10.12.2013 määrusega võttis kohus nimetatud nõuded menetlusse (tl 48-49, kd II). 12.02.2014 toimunud eelistungil täpsustas kaebaja oma nõuet käskkirja nr 1188 osas, mille kohaselt puudutab vaidlus üksnes asjaõiguslepingu skeemi lõigus 3 (tl 171, kd I) nähtuvat objekti, so tuletõrjehüdranti (tl 185, kd II).

Keskkonnaministri 06.03.2014 käskkirjaga nr (tl 196, kd II) tunnistati keskkonnaministri 26.11.2008 käskkiri nr 1719 kehtetuks (p 1) ning Maa-ametile pandi kohustus korraldada kande kustutamine kinnistusraamatust (p 2). Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 15, kd III) nähtuvalt on registriosa nr 12686102 III jao kanne nr 3, AS Elveso kasuks seatud isiklik kasutusõigus vastavalt 10.12.2008 sõlmitud lepingule, kustutatud.

Keskkonnaministri 08.04.2014 käskkirjaga nr 268 (tl 17-19, kd III) muudeti keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 selliselt, et otsustati sõlmida AS-ga Elveso asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale ning isikliku kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel ning veetorustik. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 26 m2 ning selle asukoht on märgitud käskkirja lisaks oleval asendiplaanil lõigus 2. 25.04.2014 sõlmisid AS Elveso ja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu (tl 20-25, kd III). Selle lepinguga muudeti varasemalt 10.12.2008 lepingut ning lepingu p-i 3.3.1. kohaselt on uueks isikliku kasutusõiguse objektideks madalpingekaabel ja veetorustik. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 32, kd III) nähtuvalt on registriosa nr 12686102 III jao kannet nr 2 muudetud ning kehtiva kande kohaselt on AS-l Elveso isiklik kasutusõigus madalpingekaabli ning veetorustiku osas vastavalt 10.12.2008 sõlmitud lepingule, mida on muudetud 25.04.2014 lepinguga.

11. Kohus on seisukohal, et eelöeldust nähtub, et kaebaja nõuded on käskkirja nr 1719 kehtetuks tunnistamisega ning käskkirja nr 1188 muutmisega lahenenud kohtuväliselt. Nii on käskkiri nr 1719 kehtetuks tunnistatud ning selle alusel seatud kinnistusraamatu kanne on kustutatud. Ka on käskkirja nr 1188 muudetud vastavalt kaebaja poolt soovitule ja 12.02.2014 kohtuistungil täpsustatule – AS Elveso isiklik kasutusõigus on seatud üksnes skeemi lõigu 2 osas, mitte lõigu 3 (so tuletõrjehüdrandi) osas ning vastavat kannet on kinnistusraamatus muudetud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et asjaolu, et 25.04.2014 lepingu lisaks olev skeem on sama, mis 10.12.2008 sõlmitud lepingul, tähendaks, et AS Elveso isiklik kasutusõigus on ka skeemi teiste lõikude osas kehtiv. Seda seetõttu, et 25.04.2014 lepingus on selgelt öeldud, et isiklik kasutusõigus seatakse üksnes lepingu lisa skeemi lõigu 2 osas (lepingu p 3.1.2) ning et kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel ja veetorustik. Uue lepingu kohaselt puudub AS-l Elveso isiklik kasutusõigus tuletõrjehüdrandi suhtes. Ka kanne kinnistusraamatus kinnitab seda.

Seega, kuna kaebuse esemeks olnud nõuded on vastustaja poolt täidetud, tuleb kaebuse menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

12. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on kohtule teatanud, et soovib käskkirjade nr 1719 ning 1188 õigusvastasuse tuvastamist nende kehtetuks tunnistatud osas, kuna kaebaja leiab, et tema on vaidlusaluste tehnorajatiste omanik ning need on välja ehitanud detailplaneeringu realiseerimise käigus. Kaebaja märgib, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et nõuda detailplaneeringu realiseerimiseks tehtud kulude hüvitamist.

13. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et asjas vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise tulemusel ei ole võimalik kaebaja kahjunõude edukas realiseerimine, st tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kahjunõudega. Seda seetõttu, et kohus ei lahendaks vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse nõude raames küsimust, kas kaebuse esitaja on vaidlusaluste tehnorajatiste omanik, vaid õigusvastasuse saab tingida asjaolu, et eeldused kasutusõiguse seadmiseks AS Elveso kasuks polnud täidetud, st et pole tõendatud, et AS Elveso oleks olnud nende rajatiste omanik. Ehk teisisõnu ei tuvasta kohus vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse korral seda, et kaebajal on vaidlusaluste tehnorajatiste omandiõigus, mis oleks aga kahjunõude esitamise eelduseks.

Eelöeldu tõttu leiab kohus, et asja menetlust ei saa jätkata vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kuna see pole vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

14. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Et kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, on kaebajal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. Taotlus peab vastama riigilõivu seaduse (RLS) § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik