2-13-3591/59 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2014.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-3591

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

1722,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

Kostja esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (AB

Leonid Olovjanišnikov; asukoht: Tartu mnt 51-12, 10115

Tallinn; e-post nata@olab.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

Jätta hagi rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust

kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks. Käesolevas tsiviilasjas

on Harju Maakohus teinud kohtuotsuse 18.06.2013, millega jättis XXX hagi rahuldamata.

Hageja esitas Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse 09.10.2013 kohtuotsusega ning tühistas

Harju Maakohtu otsuse, ühtlasi tegi tsiviilasjas uue kohtuotsuse, millega mõistis XXX XXX

kasuks välja elatise 1722 eurot 92 senti. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013

kohtuotsusele kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus rahuldas osaliselt. Riigikohus tühistas

05.03.2014 kohtuotsusega (3-2-1-198-13) Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

17.03.2014 kohtumäärusega selgitas kohus pooltele, et lahendab tsiviilasja nr 2-13-3591 TsMS

§ 405 lg 1 alusel kirjalikus lihtmenetluses, ühtlasi andis kohus pooltele tähtaja

kompromisslepingu sõlmimiseks kuni 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas

pooltele, et juhul, kui pooled ei sõlmi kohtu poolt antud tähtaja jooksul kompromisskokkulepet

tuleb kohtule esitada ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata

jätmise põhjustest ning pooled kohustuvad esitama kohtule TsMS § 230 lg 4 ja TsMS § 230 lg

1-2 kohaselt kõik asjas tähtsust omavad seni esitamata seisukohad ja tõendid 20 päeva jooksul

alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud (II kd tl 180,

185-188, III kd tl 27, 29-30).

Hageja nõue ja põhjendused

XXX(hageja) esitas 21. jaanuaril 2013 Harju Maakohtule XXX(kostja) vastu hagi, milles palub

mõista kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg 1 alusel välja elatise 1722 eurot 92 senti.

Hageja nõuab kostjalt enda ülalpidamist perioodil 25.11.2011 kuni 25.04.2012.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis poolte kooselust 25. jaanuaril 2012 poolte ühine

laps, kelle suhtes neil on ühine hooldusõigus. Kostja ja hageja elasid koos kuni 2012 märtsini,

mil hageja oli sunnitud lapsega oma ema juures viibima. Juulis 2012 kolis hageja lõplikult ema

juurde, kes kandis osaliselt tema ja lapse ülalpidamiskulusid. Kostja ei ole hageja palvetest

hoolimata hagejat ega last lapse sündimise eel ega järel kuni maini 2012 toetanud. Alates maist

2012 tasub kostja lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus.

Hageja vajalikud kulud enne ja pärast lapse sündi olid järgmised: poolte ühise eluaseme

kommunaalkulud, pool hageja ema korteri kommunaalkuludest veebruarist aprillini, hageja

emalt lapse vajaduste rahuldamiseks võetud laen, hageja telefonikulud, kulud hageja ja lapse

toidule, riietele ja hügieenitarvetele. Kulude tõendamiseks esitas hageja enda ja oma ema konto

väljavõtted, kommunaalkulude tasumist tõendavad dokumendid ja ema kirjaliku kinnituse

laenu andmise kohta.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Pooled elasid koos aastatel 2010–2012. Kooselu lõppes 2012 juuli alguses. Kogu kooselu ajal

oli pooltel ühine majapidamine ning kostja kandis perekonna ülalpidamise kulusid, mida

tõendavad nii kostja konto väljavõte kui ka hagejalt saadud sõnumid. Hagejal ei ole õigust

nõuda endale ülalpidamist, sest hagejal oli ajal, mille eest ta ülalpidamist nõuab, piisavalt

sissetulekuid. Hageja sai 28. novembril 2011 rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu

töövõimetushüvitist 1683 eurot 33 senti. Pärast lapse sündi sai hageja lapse sünni tõttu ka muid

toetusi. Alates 4. aprillist 2012 hakkas hageja saama iga kuu vanemahüvitist. Õige ei ole hageja

arusaam, et ta ei pidanud oma vahendeid enda ega pere ülalpidamiseks kasutama ja et kostja

pidi sel ajal 100% kuludest kandma. Kaheldav on hageja väide, et ta võttis oma emalt laenu.

Konto väljavõtete järgi on küll hageja ema kandnud talle õppelaenu tagastamiseks kokku 300

eurot, kuid hageja on selle emale teises pangas asuvalt kontolt tagasi maksnud. Asjaolu, et

hageja ema ostis midagi lapselapsele, ei anna alust nõuda tehtud kulusid lapse isalt tagasi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude summas 1722, 92 eurot, perioodi eest 25.11.2011

kuni 25.04.2012.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on käesolevat tsiviilasja lahendades juhindunud TsMS §

405 lg 1 p 2, 5, 8 sätestatust.

Kohus on seisukohal, et alates 01.07.2010 on käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise

nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks PKS § 111 lg 1, mille kohaselt on lapse isa

kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.

Hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtuvalt sündis poolte laps XXX 25.01.2012 (I kd

tl 4), seega on PKS § 111 lg 1 kohaselt hageja nõude esitamiseks õigustatud isik ja

vaidlusaluseks perioodiks 30.11.2011 kuni 18.04.2012. Õigusliku aluse puudumise tõttu jätab

kohus rahuldamata hageja nõude perioodi eest 25.11.2011 kuni 29.11.2011 k.a ja 19.04.2012

kuni 25.04.2012.

Kohus juhib poolte tähelepanu, et tsiviilasja lahendamisel arvestab kohus PKS § 111 lg 1

kohaselt üksnes perioodi 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kohta esitatud ja hagejale elatise asjas

tähtsust omavate faktiliste asjaoludega ning tõenditega, seega 30.11.2011 eelnenud ja

18.04.2012 järgnenud perioodil kantud kulud ja esitatud informatsioon ei ole antud juhul

asjakohased, mistõttu jätab kohus eelnimetatud tõendid (I kd tl 14-15, 20-26, 48, 60-63) TsMS

§ 239 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata. Samuti jätab kohus arvestamata TsMS § 238

lg 1p 2 koosmõjus lg 5 alusel tsiviilasjas korduvalt esitatud tõenditega (I kd tl 27-28, 36-47, 50-

59).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13 asunud seisukohale, et antud tsiviilasja läbi vaadates

tuleb esmalt PKS § 99 kohaselt tuvastada lapse ema tavapärased vajadused ja nende

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul ning

seejärel, kas hageja selle ajavahemiku sissetulekutest piisas nende vajaduste rahuldamiseks.

Juhul, kui hageja osutub abivajavaks isikuks tuleb PKS § 102 lg 1 kohaselt lisaks eeltoodule

välja selgitada ülalpidamist andma kohustatud isiku võimalused ülalpidamiskohustuse

täitmisel.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse

ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kohus selgitab pooltele, et hindab hageja kulutuste suurust perioodil 30.11.2011 kuni

18.04.2012 hageja poolt esitatud tõendite alusel. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud

hageja vajadused ning nende katteks kuluva järgmiselt:

- kommunaalkulud, gaasikulud, elektrikulud aadressil XXX, Tallinn, perioodil november

2011– veebruar 2012. Kohus asub esitatud tõendite alusel seisukohale, et XXX, Tallinn

kommunaalkulud on põhjendatud kogusummas 250,70 eurot. Kuna kostja ülalpidamiskohustus

on piiratud ajavahemikuga 30.11.2011 kuni 18.04.2012, siis ei nõustu kohus hagejaga, et

novembrikuu 2011 kommunaalkulud tuleb arvestada terviksummana ülalpidamisperioodi sisse,

mistõttu arvestab kohus ülalpidamiskohustuse kommunaalkuluna üksnes novembrikuu 30-ndat

kuupäeva s.o 2,32 eurot ( tl 89, 16 31,23+ 24,21+ 14,17= 69,61 eurot/ 30= 2,32 eurot).

Perioodil detsember kuni veebruar 2012 on hageja tasunud kommunaalkulude eest kokku

248,38 eurot (I kd tl 85, 89, 91, 16-18).

- kommunaalkulud, elektrikulud aadressil XXX, Tallinn, perioodil märtsis 2012– aprillis 2012.

Hageja on oma kuludena kohtule esitanud XXX, Tallinn kommunaalkulude kohta tõendid,

kuna elas vahelduvalt peale lapse sündi, kuni poolte lõpliku kooselu lõppemiseni (I kd tl 31,

veebruari lõpp 2012 kuni mai 2012) nii elukaaslase juures aadressil XXX kui ka oma ema

juures aadressil XXX. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt peaks

ülalpidamiskulude hulka arvestama ka XXX elukohaga seotud kommunaalkulud. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja selgitanud, et poolte vahel esinesid erimeelsused (kostja oli

peale tööd ja reedest pühapäevani kodust ära ja ei tegelenud lapse kasvatamisega ning solvas

hagejat), mistõttu pidas ta vajalikuks kolida ema juurde elama. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on pooled kuni lapse sünnini elanud koos korteris asukohaga XXX, perspektiivis oli

pooltel kavatsus kolida korterisse asukohaga Laevastiku 10-6, poolte kooselu lõppes lõplikult

04.07.2012, nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. Perioodi 30.11.2011 kuni 18.04.2012 vältel

oli hagejale ja lapsele kostja poolt elukohana tagatud XXX korter, alates märts 2012 tasus

elukoha kommunaalkulusid kostja, kuid hageja on eelistanud kostja poolt pakutud elukohale

elamispinda oma ema juures XXX. Kostja on oma vastuväidetes korduvalt avaldanud, et poolte

ühine kooselu lõppes alates 04.07.2012, mitte varem. Kuigi hageja on kolimise põhjusena

kohtule avaldanud, et poolte vahel esines teravaid erimeelsusi, ei ole hageja eelnimetatu kohta

esitanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendeid, millest nähtuks vajadus elukoha vahetuse põhjuste

kohta. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kostja poolt oli tagatud elamispind, siis puudub

kostjal kohustus tasuda nii poolte ühise elamispinna kui ka sellele lisaks hageja poolt

elukohana eelistatud elamispinna kommunaalkulude eest, seega ei ole eeltoodud põhjendustel

perioodil märtsis 2012– aprillis 2012 aadressil XXX kantud kommunaalkulud kogusummas

217,82 eurot hageja elukohakuludena põhjendatud ning kohus jätab kulude kohta esitatud

tõendid (I kd tl 64-69, III kd tl 18-19) TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata.

- söögikulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud toidukulude tõendina

väljavõtte SEB pangakontost ning ostutšekid, lisaks on hageja koostanud selgitava ülevaate

toidukulude kohta I kd tl 89-90. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud

hageja toidukulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 286,05 eurot, s.o SEB

pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 89-90) 213,77 eurot ja ostutšekkidelt (I kd tl

70 17.04.2012 8,49 eurot, tl 71 08.04.2012 8,22 eurot, tl 72 05.04.2012 19,47 eurot, 01.04.2012

2,76 eurot +tl 74 02.03.2012 3,90 eurot + tl 75 09.02.2012 0,66 eurot + 20.03.2012 2,98 eurot +

tl 76 02.03.2012 3,49 eurot + tl 77 17.03.2012 22,31 eurot= 72,28 eurot). Kohtule toidukulude

tõendina esitatud XXX pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13) jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

arvestamata, kuna sellelt ei nähtu, et toidukulud on kantud seoses hagejaga.

- kulud tervishoiule. Tervishoiukulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja esitanud SEB

pangakonto väljavõtte ja ostutšekid, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt selgitava

ülevaate I kd tl 89-90, 86-88. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud

hageja tervishoiukulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 214,75 eurot, s.o

SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 86-87, 89-90) 123,43 eurot ja

ostutšekkidelt (I kd tl 70 17.04.2012 1,27 eurot + tl 71 09.04.2012 18,32 + tl 72 02.04.2012

10,52 eurot + tl 73 27.03.2012 5,26 eurot + tl 75 20.03.2012 0,95 eurot + tl 78 31.01.2012 55

eurot) 91,32 eurot. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tõendina esitatud XXX

pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13), kuna sellelt ei nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga.

- kulud sidevahenditele (mobiil ja internet). Sidekulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja

esitanud SEB pangakonto väljavõtte, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt selgitava

ülevaate I kd tl 89. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja

sidekulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 272,11 eurot, s.o SEB

pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 89). Kuivõrd kostja on tasunud 02.04.2012

kostja sidekulude katteks 27 eurot (I kd tl 84, 41), siis arvestab kohus sidekuludega summas

245,11 eurot.

- kulud õppimisele. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hageja õppimiskuludega

kogusummas 300 eurot, kuna kulu on kantud enne kostja ülalpidamiskohustuse tekkimist s.o I

kd tl 25 kohaselt on õppelaenu intresside katteks tasutud 31.10.2011 296,66 eurot ja 28.11.2011

2,72 eurot.

- kuigi hageja on nõudes toonud eraldi välja kulud riietusele, vaba aja veetmisele jms, peab

kohus mõistlikuks kõikide eelnimetatud kulude kokkuvõtvat arvestamist muude kulude all.

Kohus nõustub hagejaga, et kulud kosmeetikale, vaba aja veetmisele, riietusele aga ka

pangateenuste eest tasumine jms on tavapärane kulu ja nendega tuleb nõude suuruse

kindlaksmääramisel arvestada. Muude kulude kohta vaidlusalusel perioodil on hageja esitanud

SEB pangakonto väljavõtte ja ostutšekid, lisaks on hageja kohtule esitanud kokkuvõtvalt

selgitava ülevaate I kd tl 89-90, 86-88. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on

tõendatud hageja muud kulud perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 kogusummas 455,51

eurot, s.o SEB pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19, 86-87, 89-90) 438,83 eurot ja

ostutšekkidelt (I kd tl 71 08.04.2012 2,60 eurot + tl 72 05.04.2012 2,60 eurot + tl 72

01.04.2012 2,60 eurot + tl 74 01.03.2012 2,10 eurot + tl 75 20.03.2012 2,98 eurot + tl 76

02.03.2012 1,90 eurot + tl 77 17.03.2012 1,90 eurot) 16,68 eurot. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5

alusel arvestamata tõendina esitatud XXX pangakonto väljavõtte (I kd tl 9-13), kuna sellelt ei

nähtu, et kulud on kantud seoses hagejaga.

Kohus peab vajalikuks märkida, et ostutšekkidena esitatud tõendid I kd tl 70, 73 jätab kohus

osaliselt arvestamata, kuivõrd tegemist on loetamatute tõenditega; I kd tl 70, tl 72 02.03.2012,

03.03.2012 ja tl 79 kaardimakse kviitungid, sularahaautomaatidest võetud rahasummad (I kd tl

16-19) ja krediitkaardiga tasutud arved (I kd tl 16-19 s.o tl 16 - 30.11.2011 10 eurot, tl 18-

09.03.2012 30 eurot jt) jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna kohtule jääb

arusaamatuks, milliseid kulusid hageja nendega tõendada soovib, kohtu hinnangul on tegemist

ebausaldusväärsete tõenditega.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et tsiviilasjas esitatud tõendite hindamisel on välja

jäetud kõik lapsega seotud kulud. XXX ei arvesta kohus hageja kulude hulka neid kulusid, mis

on hageja enda poolt tsiviilasja materjalides märgitud lapse kuludeks (I kd tl 16 vrd tl 86-

01.12.2011 XXXOÜ 30,15 eurot, tl 17 vrd tl 86- 06.12.2011 ATM sularaha automaadist 50

eurot jt). Kulude liigitamisel oli kohtul võimalik juhinduda k.a pangakonto väljavõttest

nähtuvast informatsioonist, nii on selge, et lapse kulu on I kd tl 18- 11.03.2012 Huppa

lasteriided 26,09 eurot, tl 17- 06.12.2011 Cipollino Kristiine 25,31 eurot jt. Käesoleva

tsiviilasja lahendamisel ei oma tähendust lapsega seonduvad kulud (seda nii enne kui ka peale

lapse sündimist), lapsega seonduvad kulunõuded lahendatakse PKS § 96 ja PKS § 97 p 1

alusel.

Lisaks märgib kohus, et hageja ema poolt laenatud rahade eest on hageja sooritanud ostusid

oma vajaduste katteks, seega on kulutuste suuruse kindlakstegemisel kohus hageja emalt

laenatud rahasummasid juba arvestanud ja laenuraha suuruse eraldiseisev kindlaksmääramine

ei ole vajalik. Summad, mis pangakonto väljavõttest nähtuvalt (I kd tl 16-19) on hageja oma

emale kandnud jäävad osaliselt kuludena arvestamata ka seetõttu, et kohtul puudub selge

ülevaade, milliseks otstarbeks raha on kulutatud (I kd tl 16- 30.11.2011 „dolg-pervaja

polovina“ 150 eurot jt). Raha ülekanded ühelt pangakontolt teisele (emalt tütrele või

vastupidi) ei tähenda iseenesest kulutuste suurust ega ka olemasolu, kulude olemasolu ja

suuruse hindamiseks kohustus hageja esitama kohtule konkreetsed tõendid TsMS § 230 lg 1

alusel, antud juhul on hageja esitanud kulude tõendamiseks kohtule pangakonto väljavõtte koos

osaliselt täiendavate selgitustega, millele kostja on vastu vaielnud. Kohus nõustub siinjuures

kostjaga, et osaliselt ei ole hageja esitatud andmed kulude kohta kontrollitavad, tegelik kulude

kandmine ja eesmärk jäävad ilma ostutšekkideta arusaamatuks. Kohtul puudub võimalus

hageja poolt pangakonto väljavõttel nähtuvate kulude sisu kontrollimiseks, seega ei saa kohus

kujundada seisukohta kulude põhjendatuse kohta.

Kohus täitis 17.03.2014 kohtumääruses selgituskohustust ja andis hagejale tähtaja kuni 20

päeva kulutuste suuruse ja olemasolu kohta tõendite esitamiseks, hageja sai kohtumääruse kätte

18.03.2014, seega oli tõendite esitamise tähtajaks 07.04.2014. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt esitas hageja vastuse 17.03.2014 kohtumäärusele 07.04.2014, seega tähtaegselt.

Samas on hageja esitanud tähtaega ületades tsiviilasjas täiendava seisukoha koos lisadega

30.04.2014. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud

tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu

ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsMS § 66 kohaselt juhul, kui

menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut

hiljem teha. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

Kohus on seisukohal, et hageja 30.04.2014 seisukoht (III kd tl 40-49) tuleb TsMS § 66 alusel

jätta arvestamata, kuivõrd tegemist on hilinenult esitatud menetlusdokumendiga.

Kohus on hageja esitatud andmete (konkreetsed hageja viited kuludele koos selgitustega) ja

neid kinnitavate tõendite põhjal tuvastanud PKS § 99 kohaselt hageja tavapärased vajadused ja

nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 s.o 4

kuud ja 19 päeva kokku 1479,12 eurot.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-198-13 asunud seisukohale, et arvestades

ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet, tuleb PKS § 111 lg-t 1

tõlgendada selliselt, et lapse emal on viidatud sätte alusel õigus nõuda lapse isalt enda

ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada.

Seega järgmiseks selgitab kohus välja perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hageja sissetuleku

suuruse.

Hageja on esitanud kohtule tõendina SEB pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on hagejale

laekunud järgmised ülekanded: 28.11.2011 Eesti Haigekassa töövõimetushüvitist summas

1683,33 eurot (I kd tl 16), 09.02.2012 sünnitoetus Tallinna linnalt 160 eurot (I kd tl 18),

08.03.2012 Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 362,69 eurot (I kd tl 18), 04.04.2012

Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitis 194,65 eurot (I kd tl 19) ja 04.04.2012

Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 19,18 eurot (I kd tl 19).

Perioodi peale on kokku laekunud hageja sissetulekuna seega 2419,85 eurot.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-198-13 selgitanud, et lapse ema abivajadust PKS § 111 lg

1 kontekstis tuvastades on mh oluline arvestada asjaolu, et vanema ja lapse kaitseks on

vanemale ja lapsele seadustes jm õigusaktides ette nähtud erinevaid toetusi ja hüvitisi. Seetõttu

sõltub lapse ema abivajadus mh sellest, kas ja millises ulatuses makstakse talle lapse sünni

puhul riiklikke ja kohalikke toetusi või hüvitisi ning milline on nende eesmärk, sh kas makstav

toetus või hüvitis on mõeldud lapse või lapse ema vajaduste rahuldamiseks sünnile eelneval ja

järgneval perioodil.

Kuna sünnitushüvitis on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 lg 3 p 2 järgi ajutise

töövõimetuse hüvitise üks liik ning ajutise töövõimetuse hüvitis on RaKS § 50 lg 1 järgi

rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule,

kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse

tõttu tulu saamata, on kohtu hinnangul sünnitushüvitise eesmärk säilitada lapse emale

sissetulek ajal, mil lapse ema ei saa raseduse ja sünnituse tõttu töötada ega sissetulekut hankida.

Vanemahüvitise seaduse (VHS) § 1 esimese lause järgi on selle seaduse eesmärgiks säilitada

riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu,

ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes ei ole tulu saanud, tagatakse VHS § 1 teise

lause järgi sissetulek hüvitise määra ulatuses.

Sünnitushüvitise ja vanemahüvitise saamise tõttu ei pruugi lapse ema abi vajada ning lapse isal

võib tekkida PKS § 111 lg 1 järgi ülalpidamiskohustus eelkõige juhul, kui lapse ema ei saa

sünnitushüvitist või sünnitushüvitisest ja vanemahüvitisest ei piisa tema vajaduste

rahuldamiseks.

Kohus on seisukohal, et nii peretoetust kui ka sünnitoetust ei saa arvestada hageja sissetuleku

hulka tema enda vajaduste tarbeks, kuna nii riiklike peretoetuste 362,69 eurot + 19,18 eurot (I

kd tl 18-19) kui ka kohaliku omavalitsuse poolt makstud sünnitoetuse (160 eurot, I kd tl 18)

eesmärgiks on tagada vanemale lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste

hüvitamine.

Kohus on tuvastanud hageja sünnitushüvitise suuruse 1683,33 eurot (I kd tl 16) ja

vanemahüvitise suuruse 194,65 eurot (I kd tl 19). Kuna hageja kulud perioodil 30.11.2011 kuni

18.04.2012 olid kokku 1479,12 eurot, siis ei ületa hageja kulud eelnimetatud perioodil

sünnitushüvitise ja vanemahüvitise kogusuurust. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole

abivajavaks isikuks- hageja sissetulekust piisas, et end perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012

ise ülal pidada.

Kuivõrd kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel ei osutunud hageja abivajavaks isikuks, siis

puudub antud juhul vajadus kostja varaliste võimaluste väljaselgitamiseks PKS § 102 lg 1

kohaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel

arvestamata tsiviilasjas kostja maksevõimet tõendavate tõenditega (II kd tl 190-218, III kd tl 6,

9, 12, 15-16, 33-38), samuti ülalpidamiskohustuse täitmisega seoses esitatud tõendid (I kd tl

133-141, 191-201), kuna antud juhul ei ole tõendatavat asjaolu vaja tõendada. Kohus peab

vajalikuks märkida, et tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust ka hageja ema XXX poolt

perioodil 30.11.2011 kuni 18.04.2012 hagejale rahaliste ülekannete sooritamine/ ülalpidamise

andmine, kuna tegemist ei ole kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate summadega PKS §

111 lg-st 1 tuleneva kohustuse puudumise tõttu. Kohus jätab tsiviilasja lahendamisel

arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel hageja ema poolt hagejale laenuks

antud rahasummade/ ostude sooritamist tõendavate tõenditega (II 35, I kd tl 80-83).

07.04.2014 esitas hageja kohtule taotluse, milles palub uurida ja võrrelda kostja poolt

tõenditena esitatud bensiiniarveid kostja tööandja poolt esitatud aruandega. Kohus jätab

nimetatud taotluse rahuldamata ja tõendina esitatud kostja kütusearvete analüüsi III kd tl 20-21

TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg 5 alusel arvestamata, kuna tsiviilasja lahendamisel ei oma

kostja bensiiniarved tähtsust.

Kohus on seisukohal, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes tuleb eeltoodud põhjendustel

jätta rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 1722,92

eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik