1-14-4379/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-4379

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi D.B süüdistuses karistusseadustiku ( KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.B isikukood: XXX; elukoht: XXXX kriminaalkorras karistatud viiel korral, väärteokorras karistatud üheksal korral;

kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.05.2014. a

Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.B KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui D.B

ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st

• elab määratud alalises elukohas, s.o XXX

2

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata D.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata D.B

katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

D.B-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista D.B-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool- 266(kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti, kaitsjatasu 72( seitsekümmend kaks) eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada D.B-le menetluskude tasumine ühele aastale kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele

EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, kohtuasja numbri ning selgituse, kelle eest menetluskulud tasuti.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Asitõend- CD plaat turvakaamerate salvestusega jätta kriminaaltoimiku juurde

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus

D.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

01.04.2014. a kella 11.05 paiku võttis Elva linnas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi

algkoolimaja küljel oleva sissepääsu kõrvalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära M.M. kuuluva ja tema alaealise poja M.M. kasutuses oleva maastikujalgratta Classic väärtusega 250 eurot.

Sellega pani D.B toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et D.B tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörataks täielikult täitmisele, kui D.B ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil 11.06.2014 avaldas prokurör Jüri Vissak kokkuleppe ning jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav D.B kinnitas, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle kokkuleppe juurde; kokkulepe vastab tema tahtele. D.B taotles menetluskulude

ajatamist aastale, sest tema kindlaks sissetulekuks kuus on vaid 136 € invaliidsuspension; juhutöödest saadav sissetulek on vähene.

Kaitsja Anne Vissak jäi sõlmitud kokkulepe juurde. Kaitsja taotles menetluskulude nõude vähendamist ja ajatamist aastale tulenevalt D.B ainelisest olukorrast.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav D.B väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb D.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4

Tsiviilhagi käesolevas asjas esitatud ei ole.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 72 eurot, postikulu 2, 61 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvesse võttes D.B ainelist olukorda ja väga vähest sissetulekut ,milleks igakuine pension 136 eurot, samuti muude sissetulekute juhuslikkust, vähendab kohus KrMS 180 lg. 3 alusel D.B-lt väljamõistetavate menetluskulude suurustvähendab sundraha poolele, s.o. 266, 25 eurot, jättes teise sundraha poole riigi kanda. Eeltoodud põhjustel ajatab kohus vähendatud menetluskulu nõude D.B-le ühele aastale.

Asitõend- CD plaat turvakaamerate salvestusega jätta kriminaaltoimiku juurde

Kohtunik