2-12-18277/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-18277

Tsiviilasi

Õigusbüroo Aspekt OÜ hagi OÜ Bahreini Grupp (end.

OÜ Ramstam) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

47 666,01 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Õigusbüroo Aspekt OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2014

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Õigusbüroo Aspekt OÜ (registrikood:

10352355), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul;

Vastustaja (kostja): OÜ Bahreini Grupp (endine ärinimi

Ramstam

OÜ)

(registrikood:

11439513),

seaduslik

esindaja Eigo Grüner

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013.a otsus.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt Bahreini Grupp välja Õigusbüroo

Aspekt OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 31 065,85

eurot (kolmkümmend üks tuhat kuuskümmend viis

eurot ja kaheksakümmend viis senti), 11.06.2014.a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 836

(üksteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus)

eurot ning alates 12.06.2014.a lisanduv viivis lepingus

sätestatud

määras

0,05 %

kalendripäevas

kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui

14 545 eurot.

3. Rahuldada

Õigusbüroo

Aspekt

OÜ

apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud 80 % ulatuses OÜ Bahreini Grupp

kanda ja 20 % ulatuses Õigusbüroo Aspekt OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas 7. mail 2012 hagi OÜ Ramstam (uus ärinimi: OÜ Bahreini

Grupp) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus

töövõtulepingu alusel osutatud teenuste eest summas 38 337,85 eurot, viivis hagiavalduse

esitamise seisuga summas 2 425,73 eurot ning edaspidi jooksev viivis lepingus sätestatud

määras kuid mitte rohkem kui viivist kokku 14 545 eurot.

Kostja ja hageja õiguseellase UÜ Kadres vahel 19. augustil 2011 sõlmitud ehitustööde

töövõtulepingu nr 190811-1 kohaselt pidi UÜ Kadres teostama lepingu objektiks oleva

Porkuni Kooli intellekti- ja liikumispuuetega laste treeninguväljaku rekonstrueerimisega

seonduvad ehitustööd. Ehitustööde maht määrati lepingu p 2.1 kohaselt kindlaks tellija

esitatud rekonstrueerimise ja ehitustööde mahutabeliga ja lepingu p-s 8.1 lepiti kokku tööde

maksumuses 145 449,60 eurot koos käibemaksuga. UÜ Kadres esitas kostjale teostatud tööde

eest arved.

Ehitustööd võeti vastu puudustega, mida ilmastikutingimuste tõttu polnud võimalik

likvideerida enne kevade saabumist ning hiljemalt 21. mail 2012. UÜ Kadres esitas kostjale 8

200 euro suuruse summa võrra (s.o vaegtööde maksumuse võrra) väiksema lõpparve.

Vaatamata vaegtöödele on põhitellija (Porkuni Kool) kostjale kogu lepingusumma välja

maksnud kohustusega likvideerida puudujäägid, kuid kostja ei ole tasunud teostatud tööde eest

UÜ-le Kadres. Kuni kostja pole täitnud lepinguga võetud maksekohustust ja võlgneb lepingu

alusel alltöövõtjale 38 337,85 eurot, keeldub UÜ Kadres ka omapoolsest vaegtööde

likvideerimise kohustusest. 20. veebruaril 2012 loovutas UÜ Kadres vaidlusalusest lepingust

tuleneva

rahalise

nõude

PassiveHouse Solutions OÜ-le

ning

08.03.2012

loovutas

OÜ PassiveHouse Solutions omakorda nõude Õigusbüroo Aspekt OÜ-le. Kostja on jätnud

täitmata tellija põhikohustuse, s.o tasu maksmise kohustuse. Kostja tööde vastuvõtmist

kinnitab asjaolu, et kostja on tellijale tööd üle andnud.

2. OÜ Ramstam vaidles hagile vastu. Kostjale esitatud arvete nr 47, 59, 63 ja 144 alusel on

kostja tasunud UÜ-le Kadres kokku 98 902,80 eurot. Arvet nr 150 (04.01.2012) summas

22 989,20 eurot ei ole kostja saanud. Kuna UÜ Kadres ei ole oma kohustusi täitnud, on kostja

õigustatult keeldunud omapoolsete kohustuste täitmisest. UÜ Kadres ei ole esitanud kostjale

ühtegi teostatud tööde akti, mistõttu kostjal puudus võimalus töid vastu võtta ja aktsepteerida.

Kostja on teostanud maksed UÜ-le Kadres heas usus, ehkki kostjal oli õigus keelduda esitatud

arvete tasumisest juba põhjusel, et tööd olid üle andmata. Hageja ei saa käesoleval juhul

lugeda kostja poolt tööd vastuvõtnuks toetudes üksnes asjaolule, et tellijale on kostja ehitustöö

üle andnud. Kostja on hagis nõutavast summast suuremas summas kandnud kahju seoses UÜ

Kadres tegevusetusega ehitise puuduste likvideerimisel. Kostjale on esitatud arveid summas

114 260,40 eurot. 4. jaanuaril 2012 kostja poolt UÜ-le Kadres esitatud pretensioon on

käsitletav tasaarveldusena VÕS § 197 lg 1 mõttes, millega on tasaarvestatud 31 749,20 eurot.

Pärast tasaarvestust jäi võlgnetavaks summaks 82 511,2 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvete

tasumise aruandest nähtub, et kokku on kostja tasunud 98 902,80 eurot, seega 16 391,6 eurot

rohkem kui jäi võlgnetavaks summaks. Lisaks nähtub Ramstam OÜ ehitusjuhi poolt esitatud

varjatud puuduste ja vaegtööde maksumuse kalkulatsioonist, et kokku on nimetatud tööde

maksumuseks käesolevaks ajaks kujunenud hoopis 42 471,6 eurot.

Kuna ehitustööd olid oluliste puudustega, ei pidanud kostja neid vastu võtma. Kostja on ise

pidanud likvideerima töö puudused. Tellija ja peatöövõtja vaheline objekti üleandmine-

vastuvõtmine ei mõjuta peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisi lepingulisi suhteid. Seega ei oma

tähtsust asjaolu, et tellija poolt võeti ehitusobjekt vastu puudustega. Vaegtööde maksumuse

tegelikuks summaks oli 24 033 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks vaegtöödele esinesid

objektil ka ehitise ülevaatusel avastatud varjatud puudused. 21. mai 2012 aktist nähtub, et

osaliselt on kostja kõrvaldanud puudused ning teostanud vaegtööd, mis tegelikkuses oli UÜ

Kadres kohustus. Ramstam OÜ ehitusjuhi J.Tu koostatud raporti kohaselt oli tegemata tööd

võimalik lõpetada 13. detsembril 2011. Vaatamata meeldetuletustele ei kõrvaldanud UÜ

Kadres ilmnenud puudusi, mistõttu oli Ramstam OÜ sunnitud pooltevahelise lepingu lõpetama

10. mail 2012.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis oma 30. aprilli 2013 otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tõi oma otsuse põhjendustes esile, et Ramstam OÜ ja UÜ Kadres olid leppinud

kokku tehtud töö vastuvõtmise korra, mis nägi ette töö üleandmise ja vastuvõtmise vastava

akti allkirjastamisega. 2011. a sügisel võeti tööd vastu puudustega. Töö vastuvõtmisel täitis

Ramstam OÜ VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud kohustuse teatada lepingutingimustele

mittevastavast tööst. Tööl puuduste olemasolu ei takista töö vastuvõtmist, millega kaasneb ka

töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine, kuid tellija võib VÕS § 111 lg 1 kohaselt

keelduda töövõtjale puudustele vastavas osas tasu maksmisest (RKTKo 3-2-1-80-08).

Tunnistaja T.Ki, UÜ Kadres objektijuhi, sõnul tehti detsembris ettenähtud tööd ära, kuid

kevadeks jäetud tööd jäid tegemata. Objekti puudused nähtuvad ka 10.05.2012 lepingu

lõpetamise teatest (tl 98). 21.05.2012 ülevaatuse aktiga loeti vaegtööde likvideerimine

puudulikuks, kohustati töövõtjat esitama reaalse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja määrati

järgmise ülevaatuse ajaks 28.05.2012 (tl 89-91). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

UÜ Kadres oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja eelnimetatud ülevaatuse aktis

loetletud vaegtööd temale antud täiendava tähtaja jooksul likvideerinud. Vastavalt VÕS § 655

lg-le 1 võis kostja töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna hageja rikkus lepingut sellega, et

töö ei vastanud lepingutingimustele, siis ei kohaldu lepingu ülesütlemisele VÕS § 655 lg 1

teises lauses sätestatud piirang (VÕS § 655 lg 2). Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine

ei saanud olla sellises olukorras ebamõistlik või vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades

vaegtööde hulka (VÕS § 111 lg 3). Seega on kostja õigustatult keeldunud omapoolse tasu

maksmise kohustuse täitmisest olukorras, kus UÜ Kadres ei ole likvideerinud tehtud töö

puudusi. Kuna UÜ Kadres ei ole tehtud töö puudusi kõrvaldanud, siis ei ole hagejal UÜ

Kadres õigusjärglasena tasunõuet Ramstam OÜ vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

30. aprilli 2013 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti mõistnud puudustega töö vastuvõtmise tagajärgi. Töövõtja

UÜ Kadres andis tööd tellijale OÜ-le Ramstam üle, millega muutus tasunõue sissenõutavaks.

Kostja ei ole vaidlustanud puudustega tööde vastuvõtmist. Puudustega töö vastuvõtmisega

säilis töövõtjal ka kohustus töös esinenud puudused kõrvaldada kokkulepitud tähtajaks. 04.

jaanuari 2012 seisuga oli UÜ-l Kadres OÜ Ramstam vastu ühelt poolt sissenõutavaks

muutunud tasunõue summas 38 337,85 eurot ja teiselt poolt (mittesissenõutavaks muutunud)

kohustus kõrvaldada töös esinenud puudused hiljemalt mais 2012;

2) olukorras, kus OÜ Ramstam oli töövõtjale võlgu kolme arve eest tasunõudeid, oli tal õigus

VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda kuni arvete tasumiseni omapoolsete kohustuste täitmisele

asumisest. Kuna OÜ Ramstam oli jätnud tasumata 38 337, 85 eurot, mis lepingu üldmahtu

arvestades oli oluline summa, siis ei kohaldu VÕS § 111 lg 3. 08.12.2011 ehitise ülevaatuse

aktis fikseeritud vaegtööde maht (8 200 eurot) oli tasumata summadest üle 4 korra väiksem.

Hageja nõuab tasu, millest on maha lahutatud kogu vaegtööde arvestuslik maht. Maakohus on

lähtunud vastupidisest, leides, et hoopis OÜ Ramstam on õigustatult keeldunud omapoolse

tasu maksmise täitmisest olukorras, kus UÜ Kadres ei ole likvideerinud tehtud töös puudusi;

3) ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et UÜ Kadres tasunõue muutus OÜ Ramstam

suhtes sissenõutavaks tükk aega enne (jaanuaris 2012), kui UÜ Kadres pidanuks asuma

puuduste likvideerimisele (mais 2012). Seega tekkis VÕS § 111 tulenev õiguskaitsevahend

UÜ-l Kadres, mitte aga OÜ-l Ramstam. Kui OÜ Ramstam oleks maksnud sissenõutavaks

muutunud arved, oleks UÜ Kadres teostanud mais 2012 ettenähtud ja puudustena fikseeritud

tööd;

4) on maakohus jätnud tähelepanuta, et OÜ Ramstam on arvete osalise tasumisega nõuet

tunnistanud. Samuti on OÜ Ramstam tunnistanud võlgnevust 04. jaanuari 2012 teatises,

millega on teostatud tasaarvestus UÜ Kadres nõudega. Ka tasaarvestamine iseenesest näitab

seda, et OÜ Ramstam on tunnistanud tema vastu suunatud nõuet;

5) on põhjendamatu 04. jaanuari 2012 teatises näidatud OÜ Ramstam väidetav vastunõue, sest

selleks hetkeks puudusid mistahes vaegtööd, mida tasaarvestada, kuna need kohustuti

teostama alles mais 2012. Lepingu p-dest 11.2 ja 11.3 tulenevate leppetrahvide nõudeõiguse

oli OÜ Ramstam kaotanud, kuna ei teavitanud neist lepingu p 4 järgi 14 päeva jooksul. Kahju

hüvitamise nõue lepingu p 11.5 järgi on täiesti sisustamata.

6. Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige

kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus

asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 31 065,85 eurot, samuti viivise

ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga summas 11 836 eurot ning sellele jooksvalt

lisanduva viivise lepingus sätestatud määras 0,05 % kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam kui 14 545 eurot.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas kostja (peatöövõtja) on hagejalt (alltöövõtjalt) töö

vastu võtnud. Asjas on tuvastamist leidnud, et 19. augustil 2011.a sõlmitud ehitustööde

töövõtulepingu pooled ei järginud tegelikkuses lepingus sätestatud tööde vastuvõtmise korda.

Lepingu p 12.1 kohaselt pidanuks kogu objekti, samuti jooksvate ehitustööde vastuvõtt tellija

(kostja) poolt toimuma kahepoolsete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, millele annavad

oma allkirja mõlema poole esindajad. Punkti 12.5 kohaselt pidid pooled lepingule

mittevastavate või teostamata jäetud tööde kohta koostama akti. Punkti 12.6 kohaselt ei

pidanud töövõtja poolt tehtud ehitustööde üleandmist-vastuvõtmist toimuma enne, kui

ehitustöös esinevad puudused on töövõtja poolt ja kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud. Punkti

12.7 kohaselt kuulus ehitustööde lõpliku valmimise kohta koostamisele ehitustööde

üleandmise-vastuvõtmise lõppakt.

Tegelikkuses tööde üleandmise-vastuvõtmise akte poolte vahel ei koostatud ja selle asjaolu üle

vaidlus puudub. Kostja tasus hageja õiguseellasele kuni 2012. aasta alguseni osaliselt ka

arveid ilma, et teostatud tööd oleksid nõuetekohaselt akteeritud ja tellija poolt vormiliselt vastu

võetud.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamata jätmine ei välista iseenesest töövõtja

tasunõuet tellija vastu. Üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel on esmajoones tõenduslik

tähendus. Aktide puudumisel on lubatav tõendada tööde üleandmist ja tellijapoolset

vastuvõtmist ka muude tõenditega. Tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise peamiseks

õiguslikuks tagajärjeks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine.

9. Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et kostja (peatöövõtja) võttis temalt kõik tööd täies

mahus vastu vaatamata nendes esinenud puudustele. Hageja on tuginenud eelkõige asjaolule,

et põhitellija Porkuni Kool on võtnud kostjalt kui peatöövõtjalt ehitustööd täies ulatuses vastu

ja maksnud kostjale välja ka kogu lepingutasu. Hageja on viidanud asjaolule, et kostja

(peatöövõtja) ise faktiliselt ehitusobjektil töid ei teostanud ja kõik tööd telliti tervikuna

hagejalt, mistõttu tööde vastuvõtmine põhitellija poolt annab aluse lugeda tööd üleantuks ka

alltöövõtja-peatöövõtja vahelises suhtes. Samuti on hageja väljendanud seisukohta, et

konkreetsete kõrvaldamisele kuuluvate puuduste loetlemine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja

määramine (08. detsembri 2011.a valminud ehitise ülevaatuse aktis, mille koostamisel osalesid

põhitellija ja kostja/peatöövõtja esindajad) viitab asjaolule, et objekt tervikuna loeti vastu

võetuks.

Kostja vaidles tööde täiemahulisele vastuvõtmisele vastu leides, et töid tehti ebakvaliteetselt ja

neid ei antud üle, samuti jäi osa töödest hageja poolt üldse tegemata (vt maakohtu

11.04.2013.a istungiprotokoll, I kd lk 193).

10. Asja materjalidest nähtuvalt toimus pooltevahelise töövõtulepingu täitmine kuni 2011.

aasta lõpuni (2011.a detsembris teostati osaliselt veel töid ja 04. jaanuaril 2012.a tegi kostja

hagejale viimase makse summas 20 000 eurot).

Kogutud tõenditest (sh kostja ja põhitellija, s.o Porkuni Kooli, vahelises suhtes vormistatud

dokumentatsioonist) nähtuvalt ei saanud töid 08.12.2011.a seisuga lugeda täies ulatuses

teostatuks ega töövõtulepinguga silmas peetud eesmärki saavutatuks. 08. detsembri 2011.a

aktis nr 081211-1 (t I kd lk 24-25) loetleti ehitise ülevaatuse käigus avastatud puudused ning

lisaks vaegtööd. Ka Porkuni Kooli direktori 24.04.2012.a kirjas hageja õiguseellasele (t I kd

lk 23) viidatakse hulgalistele tegemata töödele või ümbertegemist vajavatele vaegtöödele.

Töös puuduste esinemine ei välista siiski töö üleandmist ja selle tellijapoolset vastuvõtmist.

Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral alternatiivselt õigus kas keelduda töö

vastuvõtmisest või võtta töö vastu puudustega.

11. Käesoleval juhul ei ole tellija (kostja) väljendanud üheselt mõistetavalt oma keeldumist töö

vastuvõtmisest. Kostja on tuginenud sellele, et formaalselt on tööd täies ulatuses üle andmata,

kuna üleandmise kohta ei ole koostatud ainsatki akti. Teisest küljest on kostja kaudselt siiski

aktsepteerinud, et tööd sai vastu võetuks lugeda osaliselt, kuna kostja on tööde eest tasunud

kokku 98 902,80 eurot ehk 68 % lepingu kogumahust ega tugine sellele, nagu oleks hagejale

raha välja makstud alusetult. Samuti on kostja möönnud tööde puudustega vastuvõtmist oma

tuginemisega töövõtja poolse lepingurikkumisega (s.o puudustega tööde teostamisega)

põhjustatud kahju hüvitamise nõudele. Selle nõude tasaarvestamisel hageja tasunõudega

vabaneks kostja veel väljamaksmata lepingusumma tasumise kohustusest. Kostja ei ole

tuginenud sellele, et tööd tulnuks lugeda puudustega vastuvõetuks mõnel hilisemal ajahetkel

kui hageja poolt väidetud 2011. aasta detsember.

Maakohus on oma otsuses (lk 5) tuvastanud, et „poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

2011.a sügisel võeti tööd vastu puudustega.“ Seda maakohtu seisukohta ei ole

menetlusosalised

apellatsiooniastmes

vaidlustanud

ning

ringkonnakohus

juhindub

apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest asjaolust kui vaidluse all mitteolevast. Tööd tuli

seega lugeda täies mahus puudustega vastu võetuks 2011.a lõpu (detsembri) seisuga.

12. Lähtudes eeltoodust saab lugeda põhjendatuks hageja seisukoha, et alates 2012.a jaanuarist

muutus hageja töötasunõue täies ulatuses sissenõutavaks. Samas tulenesid pooltele lepingust

vastastikku täitmata nõuded. Hageja nõudis lepingu järgi väljamaksmisele kuuluvat tasu.

Kostja tugines hageja töös esinenud puudustele ja eeldas nende kõrvaldamist hageja

(õiguseellase – alltöövõtja) poolt. Kohtumenetluses tuginesid mõlemad pooled sellele, et neil

oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest, kuna teine

pool oli jätnud oma kohustused täitmata.

Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et enne 2012.a maikuud oli kostja veel

seisukohal, et hageja viib tööd lõpule ja kõrvaldab töös esinenud puudused. Alles kostja poolt

10. mail 2012.a hagejale adresseeritud lepingu lõpetamise avalduses väljendas kostja selgelt

oma tahet pooltevaheline lepingusuhe lõpetada, sh ka loobuda nõudest, et hageja kõrvaldaks

töös esinenud puudused (lepingu täitmise nõue). Selle asemel viitas kostja soovile tugineda

muudele õiguskaitsevahenditele. Avalduses väljendab kostja seisukohta, et loeb kogu hagejale

võlgnetava ja sissenõutavaks muutunud osa hageja tasunõudest tasutuks ja keeldub ülejäänud

osas tasu maksmisest.

13. Seega puudus pooltevahelises suhtes enne 2012.a maikuud selgus tööde täies ulatuses

lõpetatuks ja kostja poolt vastuvõetuks lugemise osas. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja

oleks teinud kostjale 2012.a omapoolseid avaldusi tööde üleandmise vormistamiseks ja veel

väljamaksmata tasu saamiseks või vaielnud vastu kostjapoolsetele tasaarveldus- ning kahju

hüvitamise avaldustele.

Ringkonnakohtu arvates ei oma aga käesolevas asjas põhinõude lahendamisel tähtsust, kas ja

kumb pooltest oli ajavahemikul jaanuar – mai 2012.a õigustatud VÕS § 111 lg 1 alusel oma

lepinguliste kohustuste täitmisest keelduma. VÕS § 111 lg-st 1 tuleneb ajutine vastuväide teise

poole täitmisnõudele, kuid käesolevaks ajaks on pooltevaheline lepingusuhe vaieldamatult

lõppenud. Seega kohtumenetluses ei takista VÕS § 111 lg 1 iseenesest kummagi poole

võimalike vastastikuste nõuete (töövõtja tasunõue, tellija kahjuhüvitise nõue) lahendamist.

14. Ringkonnakohus nõustub apellandiga osaliselt selles, et kostja OÜ Ramstam on oma UÜ-

le Kadres adresseeritud avaldustes põhimõtteliselt tunnistanud, et lepingu järgi oli kostjal

kohustus tasuda töövõtjale kokku 145 449,60 eurot. See ei välistanud siiski kostja poolt

õiguskaitsevahendite kasutamist, mille tulemusena võis väheneda hagejale võlgnetav lõplik

summa.

4. jaanuari 2012.a teatises (pretensioonis) on kostja tunnistanud hageja nõuet summas

113 700,40 eurot, millest selle aja seisuga oli tasutud 78 902,80 eurot ning samal kuupäeval

(04.01.2012.a) tasus kostja hagejale täiendavalt 20 000 eurot. Vastavalt kostja poolt nõude

tunnustamise ulatusele jäänuks seega tasuda veel 14 797,60 eurot. Teatisest nähtub, et kostja

on lähtunud pooltevahelises töövõtulepingus kindlaksmääratud töötasu kogusummast, tehes

sellest omapoolsed mahaarvestused. Seega on kostja nimetatud teatises väljendanud tahet

tugineda õiguskaitsevahenditele. 04. jaanuari 2012.a teatis ei anna alust väiteks, et kostja

tunnistas hageja nõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumist.

10. mai 2012.a lepingu lõpetamise teates tunnistas kostja hageja nõuet sisuliselt samuti

4. jaanuari 2012.a pretensioonis märgitud ulatuses (teatel näidatud summa 14 797,16 eurot)

märkides, et kostja keeldub hagejale nimetatud summa tasumisest seoses varjatud puuduste

esilekerkimisega ja lepingu rikkumisega.

15. Eelnimetatud kostja avaldustega ei saabunud siiski õigusselgust poolte vastastikuste

rahaliste nõuete osas.

Kostja väljendas oma 10. mail 2012.a hagejale adresseeritud avalduses lepingu lõpetamise

kohta tahet loobuda hagejapoolsest lepingu täitmise (puuduste kõrvaldamise) nõudest ja asus

ühtlasi seisukohale, et pooltevahelised rahalised nõuded tuleks lugeda lõppenuks.

Kohtumenetluses tugines kostja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudele hageja vastu,

mis tulenes hageja poolsest lepingu rikkumisest. Kostja soovis selle nõude tasaarveldada

hageja nõudega enda vastu. Kostja ei ole tuginenud nõudele hüvitada kahju tervikuna lepingu

täitmise asemel. Seega on kostja kahjunõue kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi nõudena

hüvitada kahju koos kohustuse täitmisega (nn väike kahju hüvitamise nõue), millega ei

kaasnenud tervikuna kogu lepingust taganemist. Asjas tuleb kindlaks teha, kas ja missuguses

suuruses oli kostjal hageja vastu nõue, mille ta sai hageja tasunõudega tasaarvestada.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud otsuse põhjendamise kohustust

ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi, asudes seisukohale, et kostja poolt VÕS § 111

lg 1 alusel kohustuse täitmisest (tasu maksmisest) keeldumine välistas jäädavalt hageja

tasunõude maksmapaneku. Tööde täies mahus vastuvõetuks lugemise korral muutub

põhimõtteliselt täies ulatuses sissenõutavaks ka töövõtja tasunõue. Tasunõue ei vähene

automaatselt juhul, kui on alust asuda seisukohale, et tööd teostati puudustega. Tasu suuruse

vähendamine eeldab tellija poolt õiguskaitsevahendite kasutamist, milleks võivad olla nii

lepingust kui ka seadusest tulenevad abinõud. Tellijal on võimalik kokkulepitud hinda

alandada VÕS § 112 alusel (esitades töövõtjale sellekohase tahteavalduse) või nõuda töövõtja

poolt puudustega töö tegemisest tingitud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.

Kostja ei ole menetluses ega sellele eelnevalt esitanud hinna alandamisena käsitatavat avaldust

VÕS § 112 tähenduses (lepingu punktis 11.5 sätestatud abinõu kohaldamise kohta vt allpool

p 21). Hinna alandamise aluseks ei ole ainuüksi väited ja tõendid selle kohta, missugused

konkreetsed tööd jäid UÜ Kadres poolt tegemata ja missugused teostati puudustega.

17. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjas esitatud materjalidele tuginedes võimalik kindlaks

teha, missugused konkreetsed tööd teostas hageja täiemahuliselt ja nõuetekohaselt ning

milliste tööde eest on kostja konkreetselt tasunud.

Lepingu järgi tegemisele kuuluvaid töid on võimalik küll n-ö alamobjektide lõikes grupeerida

(vastavalt lepingu lisaks olevale töövõtja pakkumusele koos hinnatabeliga, I kd lk 15-16), kuid

asja materjalidest nähtuvalt ei toimunud tööde teostamine ega üleandmine üksikute

alamobjektide (nt abihoone rekonstrueerimine ja selle juurde kuuluva kanalisatsiooni- ja

ventilatsioonisüsteemi rajamine; mänguväljakute rajamine jne) kaupa.

Vastuseks ringkonnakohtu päringule esitas hageja 13. mail 2014.a omapoolsed arvestused

selle kohta, millised konkreetsed tööd on hageja õiguseellase poolt teostatud ja mille eest on

kostja tasunud. Hageja selgitas, et jääb seisukohale, et teostatud on kõik hagi lisaks olevas

hinnapakkumises loetletud tööd, milles esinesid väheolulised puudused kogumaksumusega

8200 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda hageja esitatud arvestused siiski konkreetsete

tööde üleandmist töövõtulepingu poolte vahelises suhtes ega asjaolu, et kostja on tasunud just

nimelt loetletud tööde eest. Hagejaks ei ole käesolevas menetluses mitte vahetult alltöövõtjana

tegutsenud äriühing, vaid hageja on omandanud nõude mitmekordse loovutamise teel, millest

järelduvalt ei ole hageja ega tema seaduslik esindaja vahetult lepingu täitmises osalenud.

Kostja on perioodil september 2011 – jaanuar 2012 tasunud (osaliselt) hageja poolt esitatud

arveid, kusjuures arvetel puudub spetsifikatsioon, missuguste tööde eest on tasu arvestatud. Ka

arvete tasumine kostja poolt ei ole seega käsitatav tahteavaldusena, mis võimaldaks tuvastada

kostja tahte lugeda lõpetatuks ja vastuvõetuks konkreetsed tööd.

Samas tuli vastavalt maakohtu otsusele lugeda tööd 2011.a lõpu seisuga kogu mahus vastu

võetuks ja hageja tasunõue ei põhine konkreetsete tööde eest saamata jäänud tasul, vaid hageja

nõue põhineb kogu lepingujärgse tasu sissenõutavaks muutumisel. Seega ei oma konkreetsete

tööde teostatuks lugemine või mittelugemine asja lahendamisel määravat tähtsust.

18. Õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud täielikult analüüsimata ja sisustamata

kostja kahjuhüvitise nõude.

Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt luua võlausaldajale võimalikult lähedane

positsioon võrreldes sellega, milles ta oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral.

Hüvitamisele kuuluva kahju suurusena saab käsitada eelkõige puudusteta ja puudustega

töövõtulepingu eseme väärtuste vahet, mille suurus võrdub eelduslikult puuduse kõrvaldamise

kuludega. Kahju suuruse arvestamine on võimalik ka VÕS § 135 kohaselt, s.o tellijal on

võimalik töövõtja poolt teostamata jäänud töö tellida kolmandalt isikult ja nõuda töövõtjalt

hinnavahe kompenseerimist.

19. Kostja tugines käesoleval juhul kahju hüvitamise nõudele, soovides selle tasaarvestada

hageja kui UÜ Kadres õigusjärglase töövõtulepingust tulenenud tasunõudega kogusummas

145 449,60. Hageja esitas nõude 8 200 euro võrra väiksemas summas, arvestades ühtlasi

kostja poolt tasutud summat 98 902,80 eurot (145 449,60 – 98 902,80 – 8 200 = 38 346,80

eurot). Seega tulnuks kostjal tõendada, et tal on UÜ Kadres ebakvaliteetse töö tõttu tekkinud

kahju vähemalt summas 38 346,80 eurot.

Vaidlust ei ole iseenesest selles, et tööd loeti üleantuks puudustega ning iseenesest saab pidada

usutavaks, et puuduste kõrvaldamisega, s.o tööde lõpuleviimisega, kaasnesid kulutused.

20. Kostja tugines tekkinud kahju tõendamisel UÜ-le Kadres 04.01.2012.a esitatud

tasaarveldusavaldusele (maakohtu 11.04.2013.a istungi protokoll, toimik I kd lk 197).

Nimetatud 4. jaanuari 2012.a avalduses (pretensioonis) on kostja puuduste kõrvaldamise

kuludena esile toonud järgmised summad: vaegtööde (hinnanguline) maksumus 16 400 eurot,

nõuetekohaste rajakatete paigaldamise kulud 13 000 eurot, lisatööd (600 + 224) 824 eurot,

mulla tarne 1200 eurot ja geodeesiatööd 856,80 eurot.

Lisaks on kostja oma 4. jaanuari 2012.a pretensioonis tuginenud mitmetele lepingus sätestatud

rahalistele sanktsioonidele: trahv viivitamise eest 3 120 eurot, ühekordne trahv (lepingu

p 11.3) 2 900 eurot ja kahjuhüvitis 7 272 eurot. Kahjuhüvitise summas 7 272 eurot märkimisel

on kostja viitega lepingu punktile 11.5 soovinud vähendada lepingu hinda 5 % võrra, s.o

summas 7 272 eurot (145 449,60 eurost moodustab 7 272 eurot 5 %).

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele

kuuluvat summat 7 272 euro võrra. Pooltevahelise töövõtulepingu p 11.5 kohaselt oli tellijal

õigus nõuda töövõtjalt tekitatud kahju hüvitamist. Juhul, kui teostatud töö ei vasta lepingu

tingimustele, võis tellija vähendada lepingu hinda kuni 5 % võrra. Lähtudes lepingu hinnast

145 449,60 eurot, võis tellija (kostja) seega vähendada lepingu hinda kuni 7 272,48 euro võrra.

Pooltevahelise lepingu kohaselt oli tegemist tellijale kuuluva ühepoolse kujundusõigusega

ning tellija sellekohase tahteavalduse on töövõtja (UÜ Kadres) kätte saanud. Lepingust ei

tulene, et punktile 11.5 tuginemiseks tuleks tellijal tõendada konkreetsete puuduste suurust.

Lepingus sätestatud õiguskaitsevahend ei ole samastatav VÕS §-s 112 sätestatud hinna

alandamisega ning käesoleval juhul ei ole tellija sellekohane õigus seotud kohase ja

mittekohase täitmise väärtuste võrdlemisega. Ringkonnakohtu arvates puudub alus pidada

kostja poolt lepingust tuleneva õiguskaitsevahendina hinna alandamist 5 % võrra lepingu

kogumaksumusest käesoleval juhul ebaproportsionaalseks. Seega tuleb hageja nõudest

38 346,80 maha arvata lepinguga kindlaksmääratud kahjuhüvitis summas 7 272 eurot.

22. Ülejäänud osas ei ole kostja ringkonnakohtu arvates tõendanud endal kahju tekkimise

asjaolusid ega selle suurust.

Puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustena on 04.01.2012.a akti puhul võimalik käsitada

vaegtööde hinnangulist maksumust 16 400 eurot, lisatöid summas 824 eurot ning mullatarne ja

geodeesiatöödega seotud kulutusi kokku summas 2 056,80 eurot (kokku 19 280,80 eurot).

10. mai 2012.a lepingu lõpetamise avalduses viitas kostja lisaks hiljem ilmnenud varjatud

puudustele. Avalduses on loetletud 07.05.2012.a seisuga teostamata ja nõuetele mittevastavad

tööd, toomata välja nende puuduste kõrvaldamise täpset arvestust.

23. Lisaks esitas kostja tekkinud kahju tõendamiseks OÜ Ramstam ehitusjuhi J.Tu poolt

koostatud hinnangu varjatud puuduste ja vaegtööde maksumusele 02.05.2012.a seisuga (I kd

lk 113), mille kohta J.T on andnud ütlusi ka tunnistajana (I kd lk 196 jj). Puudustega või

teostamata tööde loetelu 08.12.2011.a aktis ja 02.05.2012.a hinnangus kattuvad küll teatud

ulatuses, kuid mitte täielikult. Maakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et 10.05.2012.a

lepingu lõpetamise teatises esitatud nõuetele mittevastavate tööde loetelu ja maksumused ei

kattu 02.05.2012.a J.Tu hinnanguga (11.04.2013.a istungi protokoll, I kd lk 197 pöördel).

J.Tu hinnangu puhul on lähtutud tööde planeeritud hindadest (vastavalt UÜ Kadres

hinnapakkumisele) ja nende täitmise või täitmatajätmise määrast. Ringkonnakohus on aga

seisukohal, et need arvestuslikud hinnangud ei ole käsitatavad tõenditena kostjal tekkinud

kahju kohta. Arvestused ei võimalda lugeda tuvastatuks, et kostjal saabusid vastavas ulatuses

negatiivsed rahalised tagajärjed (s.o tema vara vähenes selles ulatuses või jäi tal selles ulatuses

tulu saamata).

24. Ringkonnakohtu arvates ei ole esitatud tõenditega võimalik lugeda tõendatuks kostjal

kahju tekkimine summas (38 337,85 – 7 272) 31 065,85 eurot. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud, missuguses ulatuses vähenes tema vara UÜ Kadres poolsete lepingurikkumiste

(ebakvaliteetse töö) tagajärjel. Muuhulgas ei ole tõendeid esitatud nende lisakulude suuruse

kohta, mida kostja pidi tööde lõpetamise eesmärgil kandma. Näiteks teostas tunnistaja T.Ti (I

kd lk 194) ütluste kohaselt vaegtööd hageja õiguseellase asemel uus alltöövõtja, kuid kostja ei

ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suurt tasu tuli tal uuele alltöövõtjale maksta ja

missugused täiendavad kulutused sellega kaasnesid.

25. Täiendavate kulutuste kohta esitas kostja tõenditena Geodeesia SAR OÜ arved nr 79,102

ja 78 summas kokku 857,28 eurot ning OÜ Tõnu Eiki Transport arve nr 11241 summas 3 360

eurot (t I kd lk 92-95). Arved on koostatud ajavahemikul august – september 2011, s.o ajal,

mil kestis veel UÜ Kadres ja OÜ Ramstam vaheline töövõtusuhe. Nimetatud arved ei tõenda

hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel kostjal kahju tekkimist, kuna kostja ei ole esile

toonud asjaolusid, et hageja jättis juba augustis-septembris 2011.a konkreetsed tööd tegemata

ja selle tõttu tuli kostjal kui peatöövõtjal teha lisakulutusi.

Kostjal väidetavalt tekkinud kahju suurus ei ole võrdsustatav tegemata jäänud või puudustega

teostatud tööde hinnangulise maksumusega. Samuti ei ole kahju suurus ringkonnakohtu

arvates tuletatav hindadest, milliste eest pidi UÜ Kadres oma hinnapakkumise kohaselt tööd

vastavalt poolte kokkuleppele teostama.

Maakohtu 11.04.2013.a istungi protokollist nähtuvalt ei suutnud kostja anda selgitusi tema

poolt esiletoodud kahjusummade kujunemise kohta.

26. Ringkonnakohtu arvates puudub alus vähendamaks hageja tasunõuet ka proportsionaalselt

vastavalt teostatud/teostamata tööde osakaalule, kuna kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole

võimalik kindlaks teha, kui suures osas tööd UÜ Kadres poolt tegelikkuses teostati ja

missugune proportsionaalne osa töödest jäi tegemata või tehti puudustega. Kolleegium jääb

eelpool (p 17) väljendatud seisukohale, et teostatud tööde osakaalu ja konkreetsete tööde

üleandmist või üleandmata jäämist ei ole asjas esitatud materjalide põhjal võimalik piisava

selgusega eristada.

Eeltooduga seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida täiendavalt, kas 08. detsembri

2011.a aktis loetletud puuduseid tuli lugeda olulisteks või väheolulisteks. Puuduste n-ö

olulisuse määr ei anna iseenesest alust vähendada lepinguga kokkulepitud tasu suurust.

Ringkonnakohus piirdub sellega, et loeb puudustega tööde tõendatud väärtuseks 8 200 eurot,

millises osas hageja on puuduste olemasolu möönnud ja millises osas ei ole hageja ka

tasunõuet esitanud.

27. Kostja tugines oma 04.01.2012.a pretensioonis lisaks töövõtulepingu punktis 11.4

märgitud rahalistele sanktsioonidele, s.o töödega viivitamise puhuks ettenähtud leppetrahvi ja

ühekordse trahvi nõuetele (trahv viivitamise eest 3 120 eurot, ühekordne trahv vastavalt

lepingu p-le 11.3 2 900 eurot). Lepingu punkti 11.4 kohaselt oli tellijal kohustus teatada

vastavate nõuete esitamisest töövõtjale 14 päeva jooksul arvates leppetrahvi nõude õiguse

tekkimisest. Ringkonnakohus nõustub apellandi (hageja) seisukohaga, et kostja ei ole

sellekohaste nõuete esitamisest tähtaegselt teatanud (tõendanud töövõtja teavitamist

leppetrahvi nõuete esitamisest). Kui lugeda, et kostja sai UÜ Kadres poolt teostatud tööde

puudulikkusest teada 08.12.2011.a (s.o vastava ülevaatusakti koostamisel), siis tulnuks tellijal

lepingu p 11.4 järgi teavitada töövõtjat leppetrahvide nõudest 22. detsembriks 2011.a. Kostja

tugines leppetrahvi nõudele oma 04.01.2012.a pretensioonis ega ole tuginenud sellele, nagu

oleks tal leppetrahvide nõudmise õigus tekkinud hilisemal ajahetkel kui 08.12.2011.a. Seega

tuleb kostja tuginemist leppetrahvide nõudele lugeda hilinenuks.

28. Seega ei ole kostja tõendanud endal UÜ Kadres vastu tasaarvestatava nõude ega

kahjuhüvitisnõude olemasolu suuremas ulatuses kui 7 272 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hageja nõue rahuldamisele summas 31 065,85 eurot.

29. Lisaks põhinõudele palus hageja välja mõista ka viivise. Ringkonnakohtu arvates ei ole

käesoleval juhul põhjendatud lähtuda hagejapoolsest viivisearvestusest, mis põhineb hageja

õiguseellase poolt kostjale esitatud arvetel (hagiavalduse lk 5). Ringkonnakohus leidis eelpool,

et tööde üleandmine ei toimunud vastavalt pooltevahelises lepingus kokkulepitule, tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, vaid tööd sai üleantuks lugeda üksnes järelduslikult ja

sedagi tagantjärele. Seega ei põhinenud ka hageja nõude sissenõutavaks muutumine töövõtja

poolt esitatud arvetel.

Vastavalt eelmärgitule (p 12-13) keeldusid ajavahemikul jaanuar – mai 2012.a sisuliselt

mõlemad lepingupooled omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisest. Ringkonnakohus asub

TsMS

§

lg

alusel

seisukohale,

et

kuigi

töövõtja

tasunõue

muutus

apellatsioonimenetluses vaidlustamata asjaolude kohaselt sissenõutavaks alates 2011.a lõpust

(2012.a algusest), siis VÕS § 113 lg 4 alusel ei ole kostjal kohustust tasuda viivist selle aja

eest, mil tal oli õigus kohustuse täitmisest keelduda.

30. Ringkonnakohtu arvates oli kostjal kuni 2012.a maikuuni õigus keelduda tasu maksmisest,

kuna pooltevahelises suhtes puudus selgus tööde täies ulatuses lõpetatuks ja kostja poolt

vastuvõetuks lugemise osas ning kostja eeldas, et UÜ Kadres asub töös esinenud puudusi

kõrvaldama. VÕS § 111 lg 1 näeb ette õiguskaitsevahendi sellele lepingupoolele, kellel on

õigus täita oma lepinguline kohustus pärast teist lepingupoolt või sellega samaaegselt.

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja pidanuks oma tasu maksmise kohustuse täies

ulatuses täitma enne seda, kui UÜ Kadres asunuks puudusi likvideerima.

Viivise nõude sai seega esitada alates 11. maist 2012.a, arvestades, et oma 10. mai 2012.a

avaldusega väljendas kostja üheselt mõistetavat tahet lepingusuhte lõpetamiseks.

Hageja tugines viivise arvestuses pooltevahelisele töövõtulepingule, mille p 11.2 kohaselt on

töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva

eest, kuid mitte enam kui 10 % lepingu kogusummast (s.o 14 545 eurot).

Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 11.06.2014.a on seega sissenõutavaks muutunud

viivis võlgnevuse 31 065,85 euro tasumisel 762 päeva eest (31 065,85 × 0,0005 × 762) 11 836

eurot.

31. Maakohtu otsuse tühistamise ja hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotust.

Lähtudes põhinõude rahuldamise ulatusest tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta asjas kantud

menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult

30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/