3-12-1755/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1755 Haldusasi Olar Järvloo kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 22.05.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 osaliselt tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Olar Järvloo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Olar Järvloo, esindaja advokaat Meelis Krautmann Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA) RESOLUTSIOON 1. Jätta taotlus tunnistaja Taisto Leeri ülekuulamiseks rahuldamata. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsus muutmata ja Olar Järvloo apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 11. juulil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTA Lõuna maksuja tollikeskuse 22.05.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/4486-4 kohustati FIE-d Olar Järvloo tasuma perioodi 01.03.2011 - 31.05.2011 eest täiendavalt käibemaksu summas 41 812,58 eurot. 21.06.2012 esitas O. Järvloo MTA 22.05.2012. a maksuotsusele vaide. MTA 16.07.2012. a vaideotsusega nr 6-1/910-2 jäeti O. Järvloo vaie rahuldamata. 2. 17.08.2012 esitas O. Järvloo Tartu Halduskohtule kaebuse MTA Lõuna maksuja tollikeskuse 22.05.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 osaliselt tühistamiseks. Kaebuse kohaselt soovib O. Järvloo maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 tühistamist osas, millega määrati O. Järvloole tasumiseks käibemaks summas 520 eurot, seonduvalt OÜ ProStrong 16.03.2011. a arvega nr 20110316. OÜ-lt ProStrong saadud teenus on seotud Vana-Ristimäe kinnistult pärineva metsamaterjali ning selle võõrandamisega. Kuna kaebajal puuduvad töötajad, siis ostab ta vajalikud teenused sisse. OÜ ProStrong aitas korraldada Vana-Ristimäe kinnistu metsamaterjali võõrandamise, leidis metsamaterjalile ostja, selgitas välja ostuhinna, nõustas kaebajat likviidse puidu osas ja viis läbi takseerimise - väärtuse hindamise. Nimetatud teenus oli seotud kaebaja ettevõtlusega ning tehtud maksustatava käibe tarbeks. Maksuhalduri väide, et kaebajale OÜ ProStrong poolt teenuse osutamine ei olnud võimalik, on paljasõnaline ega põhine ühelgi maksuhalduri poolt kogutud tõendil. Maksuhaldur eksis uurimispõhimõtte vastu ja jättis välja selgitamata maksustamise aluseks olevad asjaolud. 3. Tartu Halduskohus jättis 18.12.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kas kaebaja ostis OÜ-lt ProStrong 16.03.2011. a arvel nr 20110316 osutatud teenust või mitte. Vaidlusalusel arvel on märgitud ühikuks komplekt (kmpl) ja koguseks 1, millest nähtuvalt on see esitatud kompleksse vahendusteenuse eest, mis on iseloomulik nö kinnistu ostmise ettevalmistamisele. Kaebaja võtab väitega, et vahendusteenuse kasutamisel ostetud informatsioon on ettevõtja ärisaladus ja ta jätab seetõttu tehingute kohta täpsema teabe maksuhaldurile avaldamata, endale riski, et võimalikud tema maksukohustust vähendavad asjaolud jäävad maksuhalduril välja selgitamata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et maksuhaldur on eksinud uurimispõhimõtte nõuete vastu ja jätnud välja selgitamata maksustamise aluseks olevad asjaolud. Maksuhaldur võttis O. Järvloolt 22.11.2011 ja 07.12.2011 seletuse. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja OÜ ProStrong arve 11.01.2012. a e-kirjaga, seega alles pärast seletuste andmist. Põhjendatud on asjaolu, et maksuhaldur ei saanud kaebajat seoses OÜ ProStrong arvega küsitleda seletuste andmise ajal, kuid maksukohustuslasel oli võimalik selgitada tehingut nii kontrollaktile esitatud vastuväidetes kui ka vaides, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks. Nii maksuhaldurile kui ka kohtule esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet OÜ-lt ProStrong teenuse ostmise kohta. Puuduvad tõendid nii tehingu sõlmimisele suunatud kokkulepetest (hinnapakkumised jne), kui ka OÜ ProStrong reaalse töö tagajärgedest (hindamisja takseerimisaktid, memod, kokkuvõtted vms kinnistu või raieõiguse või metsamaterjali hindade kohta, fotomaterjal jne), mis kinnitaks, et arvel näidatud vahendamine toimus. Kaebaja esitas kohtule täiendavate tõenditena 28.11.2010. a ja 30.12.2012. a arved metsamaterjali müügi kohta Forestex Tartu OÜ-le, metsamaterjali Forestex Tartu OÜ-le üleandmise-vastuvõtmise kohta ning 19.04.2011. a arve-saatelehe metsamaterjali müügi kohta Lemeks Põlva AS-le, kuid need ei kinnita OÜ-lt ProStrong teenuse ostmist. Nimetatud arvetest nähtuvalt on O. Järvloo müünud OÜ-le Forestex Tartu metsamaterjali mitu kuud enne OÜ ProStrong arve väljastamist. Samas ei nähtu ei arvetest ega metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktidest viiteid OÜ-le ProStrong või tema poolt väidetavalt osutatud teenustele. On väheusutav, et arve vahendusteenuse kohta oleks esitatud nii pika aja möödumisel teenuse 2

osutamise tulemusel tehtud müügitehingutest, mistõttu on alust arvata, et kaebaja võõrandas metsamaterjali iseseisvalt, kõrvalist abi kasutamata ning OÜ ProStrong arve ei ole seotud metsamaterjali võõrandamisega OÜ-le Forestex Tartu. Ka Lemeks Põlva AS-le väljastatud arvest ei nähtu viiteid OÜ-le ProStong või tema poolt väidetavalt osutatud teenusele. Lemeks Põlva AS tasus metsamaterjali eest 1420,18 eurot, millele lisandus käibemaks 284,04 eurot (kokku 1704,22 eurot), kuid OÜ ProStrong arve kohaselt on teenuse eest tasumisele kuuluv summa 2600 eurot, millele lisandub käibemaks 520 eurot, seega kokku 3120 eurot. Kui võtta arvutuse juurde kinnistu soetamishind, muutub igasugune tulu koosmõjus vahendusteenuse eest tasutud summadega olematuks või lausa negatiivseks. Selline majanduslikult ebamõistliku teenuse soetamine, kus kaebaja ostis metsamaterjali võõrandamiseks teenust oluliselt suurema summa eest, kui ise materjali müügist sai, ei ole usutav ja toetab järeldust, et kaebaja ei ole vaidlusalusel arvel näidatud teenust saanud. Ka maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud metsamaterjali võõrandamist, mida tõendavad kaebaja poolt esitatud nimetatud dokumendid, kuid sellist teenust, nagu on näidatud OÜ ProStrong arvel, O. Järvloo oma varasemate metsamaterjali müügikogemuste tõttu ei vajanud ega kasutanud. Kaebaja väited tehingu toimumisest ja teenuse seotusest tema maksustatava käibega ei ole veenvad ja usutavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. O. Järvloo esitas Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid, rikkus uurimisja selgitamiskohustust ning kohaldas ebaõigesti maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-t 1. Maksuhaldur ei ole osutanud tõenditele, millele tema järeldus, et OÜ-lt ProStrong teenuse osutamine kaebajale ei olnud võimalik, põhineks ega ole tehtud järeldust haldusaktis põhjendanud. Maksuhaldur ei ole OÜ ProStrong 16.03.2011. a arve nr 20110316 suhtes kontrollitoiminguid läbi viinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet (MKS § 11). Maksuotsus OÜ ProStrong 16.03.2011. a arve nr 20110316 osas ei vasta MKS § 95 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui maksuotsus on motiveerimata, ei lähe tõendamiskoormus maksuotsuse vaidlustamise korral kaebajale üle. Sellest tulenevalt on halduskohus tõendamiskoormuse jagunemisel ebaõigesti lähtunud MKS § 150 lg-s 1 sätestatust. Arusaamatu on kohtu väide, et nimetatud teenuse osutamise kohta peaks kaebajal olema esitada hinnapakkumised, hindamisja takseerimisaktid, memod, kokkuvõtted, fotomaterjal. Osutatud teenuse puhul ei ole nõutav nimetatud dokumentide vormistamine ning neid ei ole ka vormistatud. OÜ ProStrong ülesandeks oli leida parima hinnaga metsamaterjali ostja ning anda konsultatsiooni ning selline teenus osutatakse tavaliselt suuliselt. OÜ ProStrong täitis oma ülesande. Samas jääb ebaselgeks kohtu eeldus, et OÜ ProStrong oleks pidanud olema märgitud metsamaterjali ostjatele esitatud arvetel või metsamaterjali üleandmise kohta vormistatud dokumentides. Asjakohane ei ole kohtu väide, et ei ole usutav, et arve teenuse eest oleks esitatud nii pika aja möödumisel teenuse osutamise tulemusel tehtud müügitehingutest. Arve väljastas teenuse osutaja pärast seda, kui kinnistult oli metsamaterjal müüdud. Arve väljastamise aeg ei saa mõjutada teenuse saamist. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et teenuse hind oli majanduslikult ebamõistlik, kuna kohus tegi ebaõige arvutuse tuginedes vastustaja eksimusele. Teenuse maksumust tuleb hinnata kõigi kaebaja poolt esitatud kolme metsamaterjali müügi kohta esitatud arve alusel, kuid kohus sellega ei arvestanud. Kohus ei teatanud, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt. Kohtuotsuse põhjendustest aga järeldub, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja kas tõendeid esitanud või on esitanud neid ebapiisavalt. Kohus neid asjaolusid kaebajale ei selgitanud, millega rikkus HKMS § 2 lg-t 4 ja 5. 3

Kaebaja taotleb tunnistajana üle kuulata OÜ ProStrong endine juhatuse liige Taisto Leer. Maksuhaldur OÜ-lt ProStrong teavet ei küsinud. 5. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on kaebaja väited jäänud paljasõnalisteks, kuna ühtki tõendit, millest nähtuks OÜ ProStrong tegevus väidetava teenuse osutajana, ei ole kaebaja esitanud. Kaebaja ei pidanud vajalikuks avaldada maksuhaldurile vahendusteenuste kasutamisel ostetud informatsiooni, väites, et see on ettevõtja ärisaladus. OÜ ProStrong arve esitas kaebaja 11.01.2012. a e-kirjaga, seega puudus maksuhalduril O. Järvloolt 22.11.2011 ja 07.12.2011 seletuste võtmise ajal info sellest tehingust. Seega jäi O. Järvloo nimetatud tehingu osas küsitlemata temast endast tulenevatel põhjustel. Siiski oli O. Järvlool võimalik selgitada tehingut OÜ-ga ProStrong kontrollaktile esitatud vastuväidetes ja/või vaides, kuid ka siis ei esitanud ta vaidlusaluse tehingu kohta väiteid, mis oleksid erinenud teiste (kuni 21.11.2012 vaidluse all olnud) vahendustehingute kohta esitatud väidetest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja täitnud kaasaaitamiskohustust ning tema etteheited maksuhaldurile uurimiskohustuse ja põhjendamiskohustuse rikkumise osas on asjakohatud. Kaebaja väited teenuse soetamise kohta on paljasõnalised ning kaebaja poolt väidetaval viisil käitumine ei ole eluliselt usutav. Oma varasemate metsamaterjali müügikogemuste tõttu ei vajanud O. Järvloo kui kinnistu kauaaegne omanik ja haldaja sellist teenust, nagu OÜ ProStrong talle väidetavalt osutas ning sellise teenuse soetamine kaebaja poolt oleks ülimalt ebatõenäoline. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et selline teenus, nagu on kirjeldatud OÜ ProStrong arvel, osutatakse tavaliselt suuliselt. Üksnes metsamaterjali müümise faktist ei saa järeldada, et nende müügitehingutega seoses osutas O. Järvloole teenust OÜ ProStrong. O. Järvloo võõrandas metsamaterjali. Täiendavate tõenditena esitatud 28.11.2010. a ja 30.12.2010. a arved metsamaterjali müügi ja üleandmise-vastuvõtmise kohta Forestex Tartu OÜ-le ning 19.04.2011. a arve-saateleht metsamaterjali müügi kohta Lemeks Põlva AS-le ei kinnita kaebaja väidet OÜ-lt ProStrong teenuse ostmise kohta. Seega on nimetatud dokumendid asjassepuutumatud. Kohus ei leidnud vaidlusaluses otsuses, et esitatud ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid, vaid on teinud järelduse, et esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid. Seega on alusetu kaebaja väide, et kohus rikkus selgitamiskohustust. Kaebaja etteheide, et halduskohus rikkus HKMS § 2 lg-t 5, on põhjendamatu, kuna nimetatud säte kaitseb ennekõike õiguslikult kogenematu menetlusosalise huve. Kaebajat esindas aga advokaat, kellel on pikaajalised kogemused maksuvaidlustes. Kaebaja taotlus OÜ ProStrong juhatuse liikme T. Leeri tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud põhjendusi, miks ei saanud T. Leeri tunnistajana ülekuulamist taotleda halduskohtus. Samuti ei olnud T. Leer vaidlusaluse arve väljastamise ajal enam OÜ ProStrong juhatuse liige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et O. Järvloo apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 7. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud OÜ ProStrong endise juhatuse liikme T. Leeri ülekuulamist, kes suudaks anda ütlusi osutatud teenuse ja esitatud arve kohta. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab 4

menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaiks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ei olnud selle tunnistaja ülekuulamine võimalik juba halduskohtus. Kaebaja on esitanud halduskohtule 20.11.2012 taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 51), kusjuures on seal märkinud, et olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Seega ei ole ta ise varem pidanud tunnistaja ülekuulamist vajalikuks. Peale selle on vastustaja märkinud, et kuna T. Leer ei olnud arve väljastamise momendil enam OÜ ProStrong juhatuse liige, siis ei ole ta võimeline andma ütlusi arve väljastamisega seotud asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tunnistaja T. Leeri ülekuulamiseks ringkonnakohtus tuleb jätta rahuldamata. 8. OÜ ProStrong 16.03.2011. a esitatud arve nr 20110316 alusel (tl 23 pöördel) on kaebajale osutatud teenust: metsa otsimine, konsultatsioon ja takseerimine kokku 3120 euro suuruses summas. Arvele on käsitsi juurde kirjutatud Vana- Ristimäe ning selle on allkirjastanud M. Roos. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on Vana-Ristimäe kinnistu omandanud 11.06.2002 ja on sellel raie teostamiseks võtnud 3 metsateatist, esimese 24.10.2007 ja teised kaks 08.10.2010. Seega ei saanud OÜ ProStrong osutada kaebajale arvel näidatud teenust, kuna ta ei saanud kaebajale otsida metsa, mis oli kaebaja omanduses juba varem. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja esitanud peale arve ühtki tõendit, mis tõendaksid teenuse ostmist OÜ-lt ProStrong. Pealegi on maksuhaldur õigustatult leidnud, et kaebaja oma pikaajalise metsamaterjali müügikogemuse tõttu ei vajanud teenust, et leida parema hinnaga metsamaterjali ostja, kuna seda oli kaebajal võimalik ka ise teha. Samuti oli ta teadlik ka kinnistul oleva metsa olukorrast ja võimaliku raie suurusest, kuna esitas andmed metsateatiste saamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajale määrati täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu väidetavalt 5 erinevalt äriühingult saadud vahendusteenuse eest, mis maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja on nendest vaidlustanud halduskohtus ainult OÜ-lt ProStrong saadud väidetava teenuse, kuigi kõik need teenused on samasisulised. Ringkonnakohus leiab, et kuna kõikide vahenduste puhul on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja sellist teenust ei ole soetanud, siis on eeltoodu alusel tõendamist leidnud ka asjaolu, et OÜ ProStrong ei ole kaebajale samuti arvel märgitud teenust osutanud. 9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega nagu oleks halduskohus ebaõigesti leidnud, et teenuse osutamise eest palju hiljem esitatud arve viitab selle fiktiivsusele. Kaebaja on maksuhaldurile andnud seletusi 22.11.2011 ja 07.12.2011 (tl 16 pöördel – 22). Antud seletustes ei ole kaebaja midagi rääkinud teenuse ostmisest OÜ-lt ProStrong ja arve on ta esitanud hiljem. Maksuhaldur ei ole saanud kaebajaga läbi viia lõppvestlust, kuna kaebaja ei võtnud maksuhalduriga ühendust. Kaebaja ei ole vastuväidetes kontrollaktile esitanud seoses OÜ ProStrong käest soetatud teenusega teistsuguseid väited, mis erineksid teiste vahendustehingute kohta esitatud väidetest. Arvestades, et Vana-Ristimäe kinnistult saadud metsamaterjali müüs kaebaja juba 2011. a lõpus, siis on ebaloogiline, et väidetava teenuse osutaja nõuab oma tasu ca 3 kuud hiljem. Pigem viitab see teenuse mitteosutamisele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et vahendusteenuse eest tasutud hind on võrreldes materjali müügist saadud tasuga ülemäära suur. Halduskohus ei ole sellisele järeldusele jõudmisel arvestanud kogu kinnistult realiseeritud metsamaterjali maksumusega, kuid ka selline eksimus ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Alusetu on halduskohtu süüdistamine selles, et kohus ei nõudnud kaebajalt kohaste tõendite esitamist. Arvestades seda, et kaebajat esindas kohtumenetluses maksuasjades kompetentne 5

jurist, siis ei saa kohut süüdistada selles, et viimane ei nõudnud mingeid tõendeid välja. 10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 6