1-13-1215/170 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-1215 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Tallinna Vangla materjalid Rene SUSI

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Rene SUSI sünd. 02.06.1975, isikukood 37506020359, xxx

Karistuse kandmise algus 04.09.2012 ja 04.01.2017 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta

Rene

SUSI

elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus,

määrata tema poolt Rene SUSILE kohtulikus

menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. tutvumine materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, käibemaks 12 €).

Välja

mõista

Rene

SUSILT

kaitsjale

(vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Tallinna Vangla esitas 17.03.2014 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetav Rene

Susi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 18.03.2014 määrusega edastati materjalid menetlemiseks Viru Maakohtule.

Rene Susi on otsusega

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.04.2013

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §199 lg.2 p.6, 7, 8, 9 ja §202 lg.2 p.2 järgi ning KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud alates 04.09.2012.

Tallinna Vangla iseloomustuses

t nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaark istused ar

puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, väärteokorras

kolm korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Kinnipeetav ei ole osalenud resotsialiseeriva iseloomuga tegevustes. Kinnipeetavaga on läbi viidud motiveerivad vestlused ja nõustamised. Kinnipeetav on orienteeritud kiirele suurele tulule. Trahvid ja kohtunõuded on tasumata, ei ole märke ka nende tasumise kavatsusest. Kinnipeetava sotsiaalse tugivõrgustiku moodustavad ema, isa ja

elukaaslane, viimase sõnade kohaselt on tema suhted kinnipeetavaga head.

Kinnipeetaval on tuttavate hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid, sõpru

kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav leiab õigustusi ja vabandusi oma kuritegelikule

käitumisele, ametnikega teeb koostööd omakasu eesmärgil. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolm korda, sel ajal ei täitnud kinnipeetav kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele ning lahkus kindlaksmääratud elukohast, viimase katseaja

jooksul pani toime väärtegusid. Kui kinnipeetav tajub teise isiku käitumist

provokatiivsena, võib ta reageerida vägivallaga. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Oht seisneb võimalikus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ja vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kinnipeetava materiaalsete raskuste korral, riski

suurendab orienteeritus kiirele ja võimalikult suurele kasule. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%, uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Tallinna Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava sotsiaalse

märgib, et

tugivõrgustiku moodustavad ema, isa ja elukaaslane. Kinnipeetava elukaaslane on

valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt toetama. Elukoha kontrolli käigus selgus, et

tegemist on munitsipaaleluruumiga, elutingimused on head. Korteris elavad täiskasvanud isikud on nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andnud. Korter

kuulub Tallinna linnale, kuid linn ei saa anda nõusolekut elektroonilise valve paigaldamiseks, kuna üürileping on sõlmitud kinnipeetava elukaaslasega, kinnipeetav

ei ole lepingusse kantud ning kinnipeetav ei ole elukaaslasega seaduslikus abielus.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda xxx ripplagede paigaldajana, seda

infot on telefonivestluses kinnitanud OÜ juhatuse liige. Kinnipeetaval on mitmeid tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolmel korral.

Esimene katseaeg kulges negatiivselt, kinnipeetav ei täitnud registreerimiskohustust

ning lahkus kindlaksmääratud elukohast luba taotlemata. Teisel katseajal järgis kinnipeetav nõudeid ja kohustusi, kuid pani toime väärtegusid. Kolmandal katseajal

oli kinnipeetaval probleeme kontrollnõuete täitmisega, kinnipeetav ei täitnud registreerimiskohustust ja käitus kriminaalhooldust takistavalt.

3

Maakohtu istung

Kinnipeetav Rene Susi taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et asub

õiguskuulekale teele ja et linn on lubanud tal suusõnaliselt elada elukaaslase juures.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, o i abi ma kirjalikus

seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et korteri omaniku

nõusoleku puudumine ei saa olla takistuseks kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Justiitsministri 05.01.2011 määrusega nr.2 kinnitatud Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalvekord muutmine

(edaspidi tekstis Kord) §5 1 lg.2 p.1 peab süüdimõistetul olema seaduslik - alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx Nimetatud aadressil teostas kriminaalhooldusametnik 18.02.2014 kodukülastuse, mille käigus selgus, et tegemist on munitsipaaleluruumiga ja korteri omanik on Tallinna

linn. Korteri omanik ei ole andnud Korras ettenähtud kirjalikku nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kuna kinnipeetav ei ole sisse kantud

antud korteri üürilepingusse, siis puudub kinnipeetaval ka seaduslik alus elukoha kasutamiseks.

Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik ja seadusekohane.

Maakohus ei pea vajalikuks käesolevas asjas hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle kirjaliku taotluse kohaselt kulus õigusabi

osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

4

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik