3-13-2064/73 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2064 Haldusasi A.H.i kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.H.i avaldus kaebusest loobumiseks osas, milles A.H. taotles Politseija Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning lõpetada selles osas haldusasja nr 3-13-2064 menetlus.

2. Võtta vastu A.H.i avaldus kaebusest loobumiseks osas, milles A.H. taotles Politseija Piirivalveameti tekitatud varalise kahju hüvitamist, mis seisnes Politseija Piirivalveametile tasutud riiglõivus, ning lõpetada selles osas haldusasja nr 3-13-2064 menetlus.

3. Kinnitada haldusasjas nr 3-13-2064 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev kompromiss:

3.1. Politseija Piirivalveamet kohustub hüvitama A.H.ile (isikukood XXXXXXXXX) tekitatud varalise kahju, mis seisnes saamata jäänud töötasus summas 2 803 (kaks tuhat kaheksasada kolm) eurot.

4. Lõpetada haldusasjas nr 3-13-2064 A.H.i kaebuses Politseija Piirivalveameti poolt tekitatud varalise kahju nõude osas, mis seisnes saamata jäänud töötasu hüvitamises, menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.

5. Jätta kaebuselt tasutav riigilõiv ja istungi tõlkekulud riigi kanda. Jätta menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.H.i kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Varaline kahju seisneb saamata jäänud töötasus summas 2803 eurot ja haldusmenetluses tasutud riigilõivust summas 63,91 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot on kaebaja nõudnud: väärikuse alandamise eest, kuna ametnikud oleks pidanud kaebaja kodakondsuse äravõtmise järgselt taastama sellele eelnenud olukorra, s.o võimaldama kaebajale taotleda pikaajalise elaniku elamisluba; kuna vastustaja tegevuse tagajärjel on kaebajale tekkinud terviseprobleemid; kuna töö ja sissetuleku kaotuse tõttu ei saanud kaebaja abielluda. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale kahju, kuna Politseija Piirivalveamet suunas kaebajat taotlema tähtajalist elamisluba, samas kui kaebajal oli õigus saada pikaealise elaniku elamisluba.

2(3)

2. 03.03.2014 vastuses teatas kaebaja, et loobub 63,91 euro suuruse riigilõivu hüvitamise nõudest ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudest osas, mis seondub perekonnaelu rikkumisega.

28.04.2014 toimunud istungil selgitas kohus nende nõuete osas kaebusest loobumise tagajärgi ning kaebaja kinnitas, et jääb oma vastavasisulise avalduse juurde. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda asja lõpetamist kompromissiga ning andis pooltele läbirääkimiste pidamiseks aega kuni 30.05.2014.

3. 27.05.2014 esitas Politseija Piirivalveamet kohtule kompromissina pealkirjastatud dokumendi, mis oli allkirjastatud nii kaebaja kui ka vastustaja esindaja poolt.

Poolte allkirjastatud kompromiss on sõnastud järgmiselt: 1) Haldusorgan kohustub hüvitama A.H.ile tekitatud kahju summas 2 803 eurot. 2) HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad menetlusosalised kompromissi ning taotlevad haldusasja nr 3-13-2064 lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 152 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. 3) HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tallinna Halduskohtu 30.05.2014 kohtunõudega palus kohus kaebajal teavitada, kas ta on nõus vastustaja poolt 27.05.2014 edastatud kompromissiga ning kas see hõlmab endas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, või soovib kaebaja selles osas kaebusest loobuda. Ühtlasi pidi kaebaja teatama, kas talle on kaebusest loobumise ja kompromissi tagajärjed arusaadavad.

5. 10.06.2014 teatas kaebaja, et ta nõustub kompromissiga ning soovib, et kohus selle kinnitaks. Ühtlasi soovis kaebaja loobuda mittevaralise kahju hüvitamise nõudest menetluse kiiremaks lõpetamiseks. Kaebaja peab õiglaseks ning taotleb, et kõik menetluskulud kannaks vastustaja. Kaebaja teatas, et talle on kaebusest loobumise ja kompromissi tagajärjed arusaadavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on soovinud loobuda kaebusest osas, milles ta taotles 63,91 euro suuruse riigilõivu hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudest on kaebaja osaliselt loobunud 03.03.2014 vastuses ja täielikult 10.06.2014 seisukohas. Kohus on kaebajale 28.04.2014 istungil ja 30.05.2014 kohtunõudes selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

HKMS § 153 lg 1 esimene lause sätestab, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu loobumise määrusega, millega ühtlasi lõpetab ka asja menetluse.

Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid nimetatud nõuete osas kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumise. Kuna vastustaja õigusi ei saa kaebusest loobumine rikkuda ning arvestades asjaolu, et vastustajat on esindanud kohtumenetluses koosseisuline jurist, ei saa olla vastustajal tekkinud käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks küsida vastustajalt seisukohta kaebusest loobumise avaldusele. Ka võib eeldada lähtuvalt 27.05.2014 kompromissilepingu tingimustele eelnevast tekstist, et vastustaja on kaebajapoolse avaldusega sisuliselt nõus.

3(3)

7. Menetlusosalised on sõlminud kompromissi kaebaja varalise kahju hüvitamise nõudes, mis seisnes saamata jäänud töötasus.

HKMS § 154 lg 1 esimene lause sätestab, et pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Sama lõike kolmas lause sätestab, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 154 lg 2 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HKMS § 155 lg 5 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale õigus esitada määruskaebus.

Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega ning kompromissi sisuga, leiab, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega. Kompromiss ei riku avalikku huvi ega piira kolmandate isikute õigusi. Kohus on kaebajale selgitanud 30.05.2014 kohtunõudes kompromissi tagajärgi. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kompromissileping on selles sätestatud tingimusi ning poolte kinnitusi arvestades täidetav. Seega kinnitab kohus kompromissi määrusega ja lõpetab HKMS § 154 lg-st 1 lähtudes menetluse kaebaja varalise kahju hüvitamise nõudes, mis seisnes saamata jäänud töötasus.

8. Seega on käesolevas asjas otsustatud kõigi nõuete lahendus ja menetlus on tervikuna lõpetatud kõigi nõuete osas.

9. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotust kokku leppinud, v.a viitena seadusele, et kui pooled ei ole kokku leppinud, jäävad kulud poolte endi kanda.

Kohus vabastas kaebaja 03.12.2013 määrusega kaebuselt tasutava riigilõivu tasumisest. Kohtu 01.04.2014 määrusega andis kohus kaebajale menetlusabi istungi tõlkekulude kandmiseks. Kuna kompromissi tulemusel jääksid reeglina kulud kaebaja kanda, kuid kohus on andnud kaebajale menetlusabi, jäävad riigilõiv ja tõlkekulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kaebaja ei ole avaldanud, et tal oleks muid menetluskulusid. Kaebajal ei ole menetluses olnud esindajat, kes oleks kaebaja nimel teinud õigustoiminguid, seega puuduvad kaebajal õigusabikulud. Muude menetluskulude hüvitamist ei ole kaebaja kohtult taotlenud. Kohus rõhutab, et loobumise või kompromissi korral ei näe HKMS võimalust mõista kaebaja menetluskulusid välja vastustajalt.

Kuna vastustajat esindab kohtumenetluses koosseisuline jurist, kes on koostanud kaebusele esitatud vastuse, ei saa vastustajal olla käesoleva haldusasjaga seonduvaid menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt taotleda. Ka ei ole vastustaja viidanud sellele, et tal oleks üleüldse käesoleva asjaga seoses tekkinud selliseid menetluskulusid, mille hüvitamist kaebajalt saaks nõuda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kohtult taotlenud.

Pooled ei ole kohtule avaldanud, et tal on seoses käesoleva haldusasjaga tekkinud veel mingisuguseid muid menetluskulusid, mille väljamõistmist ta sooviks. Seega jäävad võimalikud muud kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos