3-14-51088/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m i t t e v õ i m a l d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-51088 Määruse kuupäev 11.06.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.K. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses

Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta K.K. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtu-menetluses rahuldamata; 2. Määrus saata taotluse esitajale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest.

Asjaolud

1. 09.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust K.K. riigi õigusabi taotlus. Tartu Maakohus oli 04.06.2014 määrusega lahendanud K. K. riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Ülejäänud osas ehk õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, edastati taotlus menetlemiseks Tartu Halduskohtule.

Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et K. K. soovib riigipoolset õigusabi seoses sellega, et talle ei võimaldatud Tallinna Vanglasse saabudes pesemist, kuigi vangla oli teadlik sellest, et ta põeb kroonilist nahahaigust. K. K. soovib seetõttu esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude halduskohtule ja vajab esindajat ka kohtumenetluses.

2

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 alused, mil riigi õigusabi ei anta.

3. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kuna kaebaja soovib riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, siis ei ole antud juhul riigi õigusabi andmine lubatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi K. K. kaebuse menetlemisel.

4. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 6 leiab kohus, et K. K. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ei kuulu rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik