3-14-126/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-126 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava toitlustamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusele rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus muutmata. 2. Tagastada Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele esitatud määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Maksimov esitas 25. novembril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis 200 000 euro suurust hüvitist, kuna Tartu Vangla on talle üksluise toitlustamisega põhjustanud kannatusi ning selle tagajärjel on tal tekkinud tervisekahjustus. Tartu Vangla jättis 6. veebruaril 2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 2. A. Maksimov esitas 6. veebruaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Tartu Vangla tekitatud kahju, kuna 1,30 euro eest ei ole võimalik saada täisväärtuslikku toitu. Koos kaebusega esitas A. Maskimov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. 3. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi hüvitamiskaebus käiguta ning paluti täpsustada kahju hüvitamise nõude suurust ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. 4. A. Maksimovi vastusest kaebuse käiguta jätmisele määrusele nähtuvalt soovib kaebaja õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebaja esitatud asjaoludest järeldub, et ta nõuab hüvitist tervise kahjustamise tõttu.

5. Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusega jäeti Aleksei Maksimovi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt: 5.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks halduskohtumenetluses kogenematu. A. Maksimov on halduskohtule esitanud mitmeid kaebusi ning saavutanud ka nende menetlusse võtmise. Haldusasjas nr 3-14-50692 esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajat nõustutud 2010. aastal tööle võtma juristi abina OÜ-sse Darnova. Käesolevat haldusasja ei saa keerukaks pidada, mistõttu on kaebaja võimeline end ise esindama. 5.2. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesoleval juhul on esitatud hüvitamiskaebus, mille osas ei esine tungivat avalikku huvi, mistõttu ei kuulu ka sel alusel riigi õigusabi taotlus rahuldamisele. 5.3. Halduskohtule on käesoleval juhul esitatud hüvitamisnõue, milles soovitakse, et kohus määraks ise õiglase hüvitise. RLS § 571 lg 3 kohaselt tasutakse sel juhul riigilõivu 250 eurot. 5.4. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 5,29 eurot [(35,26-24,68):4x2]. Seega tuleb kaebajat pidada käesolevas asjas maksejõuetuks, kuid sellele vaatamata ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tõendaksid tervisekahju tekkimist. Tartu Vangla 6. veebruari 2014. a haldusaktist, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, nähtub, et tervisekaardi andmetel ei ole A. Maksimovil viimase kolme aasta jooksul tuvastatud ühtegi tervisekahjustust või diagnoositud haigust, mis oleks tingitud kehvast toidust või vitamiinivaegusest. Samuti ei nähtu ühestki sissekandest probleeme maoga. Kaebusest nähtub pigem, et kaebaja ei ole rahul pakutavate toitudega. Vangla on kohustatud jälgima, et kinnipeetavatele pakutav toit vastaks sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ sätestatud nõuetele. Määruse § 1 lg 2 sätestab, et päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega ei ole vangla kohustatud pakkuma kaebajale konkreetset toitu ning toidu maksumusest ühe kinnipeetava kohta ei saa järeldada, et sotsiaalministri määruses sätestatust ei ole kinni peetud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole 1,30 euro eest võimalik korralikku toitu saada. 7. Tartu Halduskohus edastas 6. juunil 2014 Tartu Ringkonnakohtule A. Maksimovi 1. juunil 2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

8. Määruskaebuse rahuldamiseks Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusele ei ole alust. Määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele tuleb tagastada. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 19. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 19. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. 10. A. Maksimov esitas 1. juunil 2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles vaidlustas 28. mai 2014. a määruse, millega halduskohus oli menetlusse võtnud Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse käesolevas haldusasjas. Nimetatud määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja asi edastati läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 11. HKMS § 206 lg 1 ls-d 1 ja 2 sätestavad, et halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta selle osas, kas määruskaebuse esitamine Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele on lubatav või mitte. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole otstarbekas saata määruskaebust tagasi halduskohtule, et viimane otsustaks määruskaebuse menetlusse võtmise või tagastamise. Määruskaebus on esitatud määrusele, mis ei ole edasikaevatav, mistõttu on tegemist lubamatu määruskaebusega, mis tuleb A. Maksimovile seetõttu tagastada. 12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus tagastab A. Maksimovi esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3