3-14-50602/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50602 Haldusasi Kristina Krantsmani, Aive Kolsari, Maarit Gondiu, Kati Kongo, Anneki Madismäe, Terje Vaino, Ruth Raudsepa, Rauno Rammo, Marju Huuse, Irena Viitameesi, Karin Viljuse, Indrek Sarapuu, Eduard Parhomenko, Karita Lõbu, Tõnu Lõbu, Annely Meti, Tiia Johansoni, Kaisa Tammoja, Angela Ilmi, Maike Paabuti, Aili Vassili, Irina Puksoni, Monika Kurvitsa, Jaana Mägi, Tiia Keskküla, Anne Antonovi, Anu Käisi, Helin Potteri, Karin Laanevälja, Marika Nestori, Kaili Meekleri, Karin Klausi ja Seleri Koori kaebus Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristina Krantsmani ja Maarit Gondiu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitajad Kristina Krantsman ja Maarit Gondiu Vastustaja Põlva Vallavolikogu Kaasatud haldusorgan Põlva maavanem RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus. 2. Peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 punktide 1 (alapunktid 1.11.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 „Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamine“ (I kd, tl 25-25p) p-ga 1 korraldati ümber Mammaste Lasteaed ja Kool järgmiselt: 2014/2015. õppeaastal ei avata 5. ja 6. klasse (p 1.1); 2015/2016. õppeaastal

lõpetatakse koolitustegevus II kooliastmes (p 1.2); 5. ja 6. klasside õpilastele tagatakse võimalus jätkata õpinguid teistes Põlva valla munitsipaalkoolides (p 1.3). Otsuse p 2 kohaselt otsustati ümber korraldada Põlva Ühisgümnaasium ja Põlva Keskkool järgmiselt: 2014/2015. õppeaastal ei avata 1. klasse (p 2.1); 2015/2016. õppeaastal ei avata 1. ja 2. klasse (p 2.2); koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse 1. juulist 2016. a uus põhikoolina tegutsev kool, kus koolitustegevus toimub II ja III kooliastmes (p 2.3). Otsuse p 3 kohaselt tunnistati kehtetuks Põlva Linnavolikogu 10.04.2013. a otsus „Põlva linna koolivõrgu ümberkorraldamise ajakava“. Otsuse kohaselt on Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise otsustamisel kaalutud erinevaid koolide ümberkorraldamise võimalusi, avalikku huvi koolide nõuetekohase pidamise ja selleks olemasolevate vahendite osas ning õpilaste ja nende vanemate huvide riivet kooli ümberkorraldamisel. Otsuses on märgitud, et vastavalt põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lgle 1 on ära kuulatud koolide hoolekogude ja õpilasesinduste ning lastevanemate arvamus. Otsuse kohaselt on selle põhiseisukohad, kaasnevad muudatused, ülevaade mõjudest ning eelnenud menetluskäik esitatud otsuse eelnõu nr 1-4/34 seletuskirjas (I kd, tl 97-99) ja selle lisaks olevas koolivõrgu ümberkorraldamise analüüsis (I kd, tl 31-46). 2. 23.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Kristina Krantsmani, Aive Kolsari, Maarit Gondiu, Kati Kongo, Anneki Madismäe, Terje Vaino, Ruth Raudsepa, Rauno Rammo, Marju Huuse, Irena Viitameesi, Karin Viljuse, Indrek Sarapuu, Eduard Parhomenko, Karita Lõbu, Tõnu Lõbu, Annely Meti, Tiia Johansoni, Kaisa Tammoja, Angela Ilmi, Maike Paabuti, Aili Vassili, Irina Puksoni, Monika Kurvitsa, Jaana Mägi, Tiia Keskküla, Anne Antonovi, Anu Käisi, Helin Potteri, Karin Laanevälja, Marika Nestori, Kaili Meekleri, Karin Klausi ja Seleri Koori kaebus (I kd, tl 2-14), milles paluti tühistada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014 otsus nr 1-3/18. Kaebajad leidsid, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna Põlva Vallavolikogu on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid eirates kaalutlusõigust kasutanud vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga ja otsus sisaldab ilmselgeid kaalutlusvigu. Kaebajate hinnangul on otsus vastuolus nii Põlva linna kui Põlva valla arengukavaga ning otsuse menetlemisel on eiratud demokraatlikule ühiskonnale kohast hea halduse põhimõtet. Kaebajate arvates on Põlva Vallavolikogu rikkunud koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse kiirustades vastuvõtmisega õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet ning otsus on formaalselt õigusvastane ja ebaselge. Kaebajad leidsid, et otsus rikub nende kui lastevanemate ja valla elanike subjektiivseid õigusi saada oma lastele haridust. Läbiviidav menetlus ei olnud kaebajate arvates piisav ning Põlva Vallavalitsuse ja Põlva Vallavolikogu tegevuses esineb olulisi menetluslike õiguste rikkumisi, mis eelduslikult toovad kaasa otsuse tühistamise. 3. Kristina Krantsman ja Maarit Gondiu esitasid 23.04.2014 esialgse õiguskaitse taotluse (I kd, tl 1617p), milles palusid peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014 otsuse nr 13/18 punktide 1 (alapunktid 1.1-1.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine. Kaebajad leidsid, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmine toob kaasa pöördumatuid tagajärgi. Taotluse kohaselt on kaebajate hulgas lapsevanemad, kelle lapsed alustavad 01.09.2014 õpinguid 1. klassis (lähtuvalt 2007. a sündinud laste arvust on kokku 106 last) ning kuni vaidlustatud otsuse teatavakstegemiseni oli lastevanematele tagatud valik valla kolme munitsipaalkooli (Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium ja Mammaste Kool) vahel. Kaebajad märkisid, et vaidlustatud otsus puudutab kõigi perekonnaliikmete igapäevast elukorraldust, mis seondub eelkõige transpordi, koolivälisel ajal laste järelevalve, 2 2

huvitegevuse jms korraldusega ning eriti neid lastega peresid, kelle lapsed pidid kooliteed alustama Põlva Keskkooli teeninduspiirkonnas, kelle hulka kuulub ka Maarit Gondiu. Korraldamata on koolitransport Põlva Keskkooli teeninduspiirkonnast Mammaste Kooli. Kaebajate hulgas on ka vanemad, kelle lapsed õpivad Mammaste Koolis. Kaebajad leidsid, et koheselt avaldab vaidlustatud otsus mõju Mammaste Kooli II kooliastme õpilastele, kes peaksid sügisel jätkama õpinguid 5. ja 6. klassis, kuivõrd otsus katkestab nende õpingud ning kooliastme keskel muutub õppemetoodika ja kooli asukoht. Neid õpilasi on kokku 80, sealhulgas Kristina Krantsmani laps. Kaebajate arvates on tõenäoline, et kohtuotsus käesolevas asjas ei jõua jõustuda enne 31.08.2014, kuid eelnevalt välja toodud ligi 200-le lapsele toob vaidlustatud otsus pöördumatud muudatused ja kahju kaasa juba täna ning seda aitaks vältida vaidlustatud otsuse täitmise peatamine. Kaebajate arvates esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva avalikke huve, kuna avalikes huvides on, et õigusvastaselt ja läbimõtlemata ei muudeta koolivõrku, mis avaldab mõju pikkadeks aastateks ja puudutab väga suurt osa valla elanikest. 4. 05.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Põlva Vallavolikogu arvamus (II kd, tl 11-16), milles palus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et esitatud kaebuse eduväljavaateid ei saa käesolevas menetlusstaadiumis hinnata kõrgeks, mistõttu ei ole põhjendatud selle alusel oluliste tagajärgedega ja kolmandate isikute huve mõjutava esialgse õiguskaitse kohaldamine. Vastustaja hinnangul näitavad nii vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlus kui ka otsuse aluseks olnud alternatiivide analüüs ja kaalumine, et otsust ei ole tehtud meelevaldselt või ilma eelnevaid analüüse teostamata. Vastustaja arvates oli volikogu tegevus kooskõlas hea halduse põhimõtetega ning puudub kaebajate subjektiivsete õiguste riive ja sellest väidetavalt tulenev esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja leidis, et esialgse õiguskaitse põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata ainult kahe taotleja avalikke huvisid ületavaid subjektiivseid õigusi, mille väidetav rikkumine saaks hüpoteetiliselt esialgse õiguskaitse vajaduse kaasa tuua ja selliste subjektiivsete õiguste kaitse ei oleks kohtuotsusega võimalik. Vastustaja märkis, et taotlejatel puudub subjektiivne õigus nõuda oma lastele hariduse andmise jätkamist konkreetses valla koolis, kui selline võimalus on tagatud teiste valla koolide baasil. Vastustaja arvates ei saa taotlejad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaalukast pöördumatust tagajärjest rääkida. Vastustaja leidis, et koolide ümberkorraldamine ei saa olla õigusvastane põhjusel, et Põlva transpordikorralduses on taotlejate hinnangul vajakajäämisi. Lastevanematel ei saa vastustaja hinnangul olla subjektiivset õigust eeldada, et nende elukoha läheduses jätkab koolivõrgu ümberkorraldamisel tööd just nende lapse vanuserühma teenindav kool. 5. 05.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Põlva maavanema seisukoht (II kd, tl 7-8), milles maavanem leidis, et antud asjas võib osutuda otstarbekaks ja põhjendatuks peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse haldusakti kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Maavanema arvates on kaebuses välja toodud mitmed argumendid, mille põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus selles, kas vastustaja on otsuse vastuvõtmisel järginud haldusmenetluse reegleid (nt isikute kaasamine otsustusprotsessi), mistõttu ei saa välistada, et kaebus võib osutuda perspektiivikaks ning kohus võib selle rahuldada. Samuti on kaebajate hulgast nähtuvalt vaidlusel suur avalik huvi. Maavanem märkis, et teada ei ole asjaolusid, mille alusel saaks senise hariduskorralduse jätkamist kuni kohtuvaidluse lõpuni pidada võimatuks või raskendatuks ning pärast kohtuotsuse jõustumist otsuse tühistamata jätmise korral on vastustajal võimalik jätkata vastavate ümberkorralduste täideviimist. 3 3

6. Tartu Halduskohus 07.05.2014. a määrusega (II kd, tl 42-7) jättis Kristina Krantsmani ja Maarit Gondiu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. a) Kohus möönis, et käesoleval juhul on taotlejatel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusaluse otsuse täitmisel ning Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamisel oleks neil ka kaebuse rahuldamise korral keeruline oma eesmärki saavutada, sest varasema olukorra taastamine oleks ilmselgelt keerukas. Kohus nõustus kaebajatega, et käesoleval juhul on kaebajate subjektiivsed õigused puudutatud, kuivõrd lastevanematel on PS §-st 37 koosmõjus PS §-ga 14 tulenev subjektiivne õigus, mille kaitseks saab vaidlustada Põlva Vallavolikogu otsuse nr 1-3/18 valla koolivõrgu ümberkorraldamise kohta ning esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades senises menetluses esitatud asjaolusid ja hinnanguid, leidis kohus, et kaebuse eduväljavaated on pigem vähesed, kuna vaidlustatud otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, mille tegemisel on haldusorganil avar kaalutlusruum. Siinjuures nõustus kohus vastustajaga, et PS § 37 ei anna lastevanematele oma laste hariduse valikul subjektiivset õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt konkreetse kooli püsimajäämist, kui hariduse andmine on tagatud teiste valla koolide baasil. b) Kohus nõustus vastustajaga, et taotletav esialgne õiguskaitse mõjutaks väga paljude Põlva koolilaste huve ning ka avalikke huve koolivõrgu korrastamiseks ja omavalitsuse finantsressursside kasutamist. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel satuks ohtu koolivõrgu ümberkorraldamise eesmärgi tähtaegne saavutamine, kuivõrd ajalise aspekti osas tuleb arvestada, et koolide ümberkorraldusega seotud otsuseid saab teha vaid hiljemalt viis kuud enne kooliaasta algust (PGS § 80 lg 3). Samuti jätkaks koolid pikemalt tööd nn pooltühjana, millega raisatakse valla vahendeid. Kohus märkis, et juba 01.02.2014. a seisuga õpib 600 õpilasele mõeldud Põlva Keskkoolis ainult 224 õpilast, mis on väga ebaefektiivne ressursikasutus. Arvestades ehitusekspertiisi tulemusi, mille kohaselt on Põlva Keskkooli hoone täielikult amortiseerunud ja eeldab sisuliselt uue hoone ehitamist, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et selles koolis saaks pikaajaliselt õppetöö jätkuda ning samas võib mõne aasta pärast tekkida Põlva Ühisgümnaasiumis mahutavuse probleem. Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega halveneksid õppetingimused Mammaste Koolis, kuivõrd õpilasi ei ole võimalik kuhugi paigutada, mis mõjutaks negatiivselt kõigi Mammaste Koolis õppivate laste õpikeskkonda ning nende õigust nõuetekohasele haridusele. Kohus nõustus vastustajaga, et kuivõrd otsus on seotud väga paljude Põlva koolikorralduse aspektidega, põhjustaks esialgne õiguskaitse laiaulatuslikke negatiivseid tagajärgi nii avalike huvide, õppivate laste kui ka Mammaste Kooli 1. klassi astuda soovivate laste vaatepunktist, sest sel juhul ei ole võimalik 1. klassi vastuvõtt kavandatud mahus, linnas elavatel lastel võib tekkida eelis linnast väljaspool elavate laste ees ning kõik soovijad soovitud kooli ei mahu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 7. 21.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Kristina Kranstmani ja Maarit Gondiu määruskaebus, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 täitmine. a) Kaebajad märgivad, et kuna halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruses leidnud, et tegemist on kaebuse ilmselge perspektiivitusega, kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üldjuhul vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8), siis on kohus vääralt jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kaebajate väitel esinevad vaidlustatud otsuses olulised kaalumisja 4 4

põhjendamispuudused, mis võivad viia kaebuse rahuldamiseni, mistõttu on alust pidada kaebust perspektiivituks (Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014. a määrus nr 3-14-50409) ning kohus ei ole andnud hinnangut läbiviidud menetluses haldusorgani poolt menetlusnõuete järgimise kohta. Kaebajad märgivad, et vastustaja viidatud 2012. a koosolekute puhul oli tegemist toonase linnavalitsuse ettekannetega riigigümnaasiumi loomisest Põlvasse ja kõik arvamusavaldused oli suunatud selle võimalikule loomisele ja asukohale. Kaebajad märgivad, et Mammaste Lasteaia ja Kooli 3klassiliseks muutmise ja Põlva Keskkooli täieliku sulgemise kava sai esmakordselt teatavaks 07.03.2014 hoolekogudele ja õpilasesindustele saadetud kirjaga ning teavituskoosolekud, mitte arutelud võimalusega arvamust avaldada, toimusid lastevanematega 17.-21.03.2014, mis on 3-8 päeva enne otsuse vastuvõtmist, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. Kaebajad leiavad, et tegemist on sedavõrd olulise ärakuulamisõiguse rikkumisega, et see võib kaasa tuua otsuse tühistamise. Ka leiavad kaebajad, et HKMS § 249 lg-t 3 rikkudes ei ole kohus kaalunud kaebajate ja avalikku huvi, vaid on välja toonud üksnes vastustaja ja otsust täitvate isikute huvid ega ole määruses märkinud, kuidas on arvesse võetud maavanema arvamust esialgse õiguskaitse taotlusele. b) Kaebajad leiavad, et halduskohus on HKMS § 249 lg 1 nõudeid eirates jätnud tähelepanuta kaebajate väited esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevate pöördumatute kahjulike tagajärgede kohta, millisteks on asjaolud, et lapsed ei saa oma kooliteed Põlva Põhikoolis alustada, Mammaste Kooli 4. ja 5. klassi lõpetavatel lastel ei ole võimalik jätkata õpinguid „Hea Alguse“ õppemetoodika järgi ning otsuse tühistamisel ja Põlva Keskkooli tegevuse jätkamisel ei ole võimalik taastada koolitustegevust täies mahus. Kaebajad leiavad, et kohus on rikkunud HKMS § 59 lg-t 1, kuna ei ole vastustajale teinud ettepanekut tõendite esitamiseks, mis tema väiteid tõendavad ega ole neid nõudnud välja ka omal algatusel. Kaebajate hinnangul on väär vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks Mammaste Kooli vastu võtta üksnes ühe klassikomplekti jagu õpilasi, kuivõrd takistust kahe klassikomplekti 1. klassi vastuvõtmiseks ei ole, millega arvestas Mammaste Kool ka 2013/2014 õppeaastal, võttes vastu kolm klassikomplekti 1. klasse. Hoonete ülalpidamiskulud ei sõltu sellest, kui palju õpilasi ühes või teises koolihoones õpib, mistõttu ei too esialgse õiguskaitse kohaldamine Põlva vallale kaebajatele teadaolevalt kaasa mingeid kulutusi. Seega ei halveneks esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebajate arvates õppetingimused Mammaste Koolis ega mõjutaks see negatiivselt Mammaste Koolis õppivate laste õpikeskkonda ega nende õigust nõuetekohasele haridusele, mida aga mõjutab negatiivselt see, kui Põlva Vallavolikogu otsus koolivõrgu ümberkorraldamise kohta vastuvõetud kujul ellu viiakse, arvestades, et ei ole selgitatud, kuidas mahub koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse kohaselt Mammaste Kooli 340-350 õpilast, kui kohtule antud seisukoha kohaselt mahub kooli maksimaalselt 255 õpilast. Kaebajate arvates on asjakohatu vastustaja väide, et Mammaste Kool ei sobi II kooliastme õppeks, kuivõrd koolil on kehtiv koolitusluba, mis on väljastatud 27.06.2013 õppeks I ja II kooliastmes. Kaebajad märgivad, et renoveerimist vajab ka Põlva Ühisgümnaasiumi B-korpus. c) Kaebajate hinnangul näitab avaliku huvi ja puudutatud isikute huvide riivet toetusallkirjade hulk Põlva Põhikooli säilitamiseks ja Mammaste Kooli 6-klassilise koolina säilitamiseks. Kaebajad viitavad, et Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012. a määruses nr 3-11-2982 ja 14.04.2014. a määruses nr 3-14-50409 on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel avaliku huvina käsitletud omavalitsuse finantsressursside mõistlikku kasutamist, lastele parema hariduse kvaliteedi tagamist ja esialgse õiguskaitse mõju valla eelarvele, millest ükski esialgse õiguskaitse kohaldamisel riivatud ei saa. Kaebajate arvates kohus, HKMS § 249 lg 2 nõudeid eirates, on arvestanud üksnes vastustaja seisukohtadega ja jätnud tähelepanuta, et otsuse täitmise peatamine ei too avalikkuse jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi, kuna avalikes 5 5

huvides on, et õigusvastaselt ja läbimõtlematult ei suletaks ühte kooli ega korraldataks ümber Põlva piirkonna koolivõrku, mis avaldab mõju aastate pärast kogu Põlva koolide teeninduspiirkonnale. Kaebajad leiavad, et puudub ülekaalukas huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse mittekohaldamist ning kui kaevatava otsuse täitmist ei peatata, ei oleks enam võimalik kaebajatele soodsa kohtuotsuse korral kohtuotsuse täitmine. 8. 06.06.2014 saabus Põlva Vallavolikogu vastus, milles palutakse jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus muutmata. a) Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kaasa avalike huvide ja kümnete õpilaste subjektiivsete õiguste olulise riive, kuna 86 õpilase vanemad on teinud ettevalmistused eeldusel, et nende laps alustab õpinguid Mammaste Koolis ning vaidlustatud otsuse kehtivuse ning täitmise peatamine tooks kaasa ebaselguse selle osas, kus need lapsed oma kooliteed alustavad ning vastustajal jääks 1. klassi laste ümberpaigutamiseks vähem kui kolm kuud. Ka paneks määruskaebuse rahuldamine Mammaste Kooli 4. ja 5. klassi õpilaste vanemad olukorda, kus kevadel tehtud plaanid tuleb kahe isiku taotlusele tuginedes vähem kui kolm kuud enne kooliaasta algust ümber vaadata. Vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse ei ole vajalik kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks, kuivõrd vaidlustatud otsus ei piira kaebajate PS § 37 lg-s 3 sätestatud õigust osaleda oma laste hariduse valikul ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda oma lastele hariduse andmise jätkamist konkreetses valla koolis, kui selline võimalus on tagatud teiste valla koolide baasil. Vastustajate hinnangul ei ole asjakohane kaebajate argument avaliku huvi sisustamisena üksikisikute arvu ja toetusallkirjade pinnalt, kuivõrd määruskaebuse esitajatel puudub HKMS-st tulenevalt õigus populaarkaebuse esitamiseks ning määruskaebusest ei nähtu, kuidas rikub otsus määruskaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. b) Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamine omab olulist finantsmajanduslikku mõju, sest esialgse õiguskaitse mõjul peaks jääma rohkem klassikomplekte erinevates koolides, mis tähendab suuremat kulu, kui väiksema arvuga ruumides töötamine. Vastustaja leiab, et otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlus andis piisava võimaluse arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja märgib, et koolivõrgu ümberkorraldamist on ette valmistatud 2012. aastast, mil see seoti Põlva valla ja linna ühinemise tulemustega ning sellest lähtuti Mammaste Kooli edasise tegevuse kavandamisel. Vastustaja hinnangul ei ole asjakohased kaebajate viited kiirustades vastu võetud otsusele, kuna riigigümnaasiumi asutamine oli põhimõtteliselt otsustatud juba 04.12.2012 Põlva Linnavolikogu protokollilise otsusega. Vastustaja märgib, et otsuse eelnõu nr 1-4/34 koos seletuskirja ja koolivõrgu analüüsiga saadeti hoolekogudele ja õpilasesindustele 07.03.2014 ning 2014. a märtsis kohtusid vallavalitsuse liikmed kõigi kolme valla lasteaia lastevanematega, mille tulemusena muudeti eelnõud, lisades aastaks võimaluse jätkata õppetööd Mammaste Koolis 2014/2015 õppeaastal 1.-4. klassi õpilastel. Vastustaja hinnangul protokolli puudumine ei saanud kaasa tuua kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Vastustaja märgib, et otsuses sisalduv variant on olnud üks koolivõrgu korraldamise alternatiividest ning on olnud avalikkusele kättesaadav Põlva linna veebilehel alates 2012. a septembrist. Vastustaja leiab, et nii vahetult otsuse vastuvõtmisele eelnenud toimingud isikute kaasamiseks kui ka varasemad arutelud koolivõrgu üle on taganud avalikkusele piisavad võimalused oma seisukohtade esitamiseks ja avaldamiseks. Vastustaja viitab, et otsus on langetatud kehtivate arengukavade (Põlva linna arengukava aastani 2018 p 1.9 ja Põlva valla arengukava aastani 2018 p 4.2) alusel, millest nähtuvalt on neis arvestatud sellega, et haridusvaldkonnas järgnevad ümberkorraldused paralleelselt arengukavade kehtimisega. 6 6

c) Vastustaja leiab, et otsusega tagatakse hariduse kättesaadavus ja kvaliteet, samuti tagatakse hariduse andmine nõuetekohases keskkonnas. Vastustaja märgib, et otsusega on kavandatud Põlva valla koolivõrgu järk-järguline ümberkorraldamine, sealjuures ka remonttööd ning õppemetoodika muutumine ei too kaasa hariduse kvaliteedi langemist. Vastustaja toob välja, et lapsed, kes jätkavad 4.-5. klassis Põlva Ühisgümnaasiumis, ei ole selles vanusegrupis, millele programm „Hea algus“ on eeskätt suunatud. Vastustaja märgib, et Põlva Keskkooli ja Mammaste Kooli vahemaa on Maa-ameti kaardirakenduselt nähtuvalt ca 1,8 km, mitte 3,2 km ning koolide paiknemine iseenesest ei saa kaasa tuua kaebajate poolt väidetavaid drastilisi tagajärgi. Vastustaja leiab, et koolivõrgu ümberkorraldamisel on lähtutud õpilaste arvust ja koolide mahutavusest ning kaebajad on mahutavust käsitlenud lühiajaliselt ja mitte tulevikku vaadates. Vastustaja hinnangul tuleb arvestada ka õpirände mõju, kuid kaebajad ei ole seda teinud. 9. 06.06.2014 saabus Põlva maavanema vastus, milles ta on seisukohal, et määrusest ei nähtu selgeid motiive ja põhjendusi, mille alusel on kohus asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätnud. Maavanema hinnangul esineb antud juhul asjaolusid, mille alusel oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olnud põhjendatud ja vajalik. Maavanem leiab, et kuna kohus ei ole jõudnud järeldusele, et kaebuse eduväljavaated on täielikult välistatud, vaid on pidanud kaebust väheperspektiivikaks, siis ei oleks kohus tohtinud antud olukorras jätta esialgset õiguskaitset kohaldamata. Maavanem märgib, et määrusest ei nähtu, kas kohus on esialgse õiguskaitse taotlust lahendades kaalunud ka taotlejate poolt välja toodud argumente ning kui ei ole, siis millisel põhjendusel. Maavanem leiab, et halduskohus on jätnud määruses arvestamata selle avaliku huvi, mis saab riivatud juhul, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset. Kaebajate arvust, samuti määruskaebusele lisatud toetusallkirjade hulgast nähtuvalt on maavanema hinnangul märkimisväärselt suur avalik huvi selle suhtes, et vaidlusalune otsus saaks kaebuse lahendamise tagajärjel tühistatud ning selle tagamiseks tuleks esialgse õiguskaitse korras peatada otsuse täitmine. Maavanem märgib, et talle ei ole endiselt teada selliseid asjaolusid, mille alusel saaks senise hariduskorralduse jätkamist kuni kohtuvaidluse lõpuni pidada võimatuks või raskendatuks või mille alusel saaks järeldada, et koolivõrgu ümberkorraldustega jätkamine alles pärast kohtuvaidluse lõppu omaks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Maavanem on seisukohal, et antud asjas võib osutuda otstarbekaks ja põhjendatuks peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse haldusakti kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et Kristina Kranstmani ja Maarit Gondiu määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus tühistada. 11. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 13/18 punktide 1 (alapunktid 1.1-1.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine. Määruskaebuses paluvad kaebajad tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 täitmine. Ringkonnakohus märgib, et Põlva Vallavolikogu 25.03.2013. a otsuses nr 1-3/18 on kolm punkti, millest punktide 1 ja 2 osas on kaebajad esialgse õiguskaitse taotluses palunud täitmise ja kehtivuse peatamist, kuid määruskaebuses märgitud taotlusest nähtuvalt on nõude ulatust laiendatud ka punktile 3. HKMS § 203 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 182 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei 7 7

esitatud. Eeltoodust lähtuvalt tõlgendab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse taotlust sellisena, nagu on märgitud esialgse õiguskaitse taotluses. 12. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastustaja väitel ei hõlma PS § 37 lg-st 3 tulenev lapsevanema õigus, otsustada oma laste hariduse valiku üle, õigust nõuda lastele hariduse andmise jätkamist konkreetses koolis ehk kindla kooli püsimajäämist või senise kooli tegutsemisvormi püsimajäämist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et lastevanematel puudub PS §-le 37 tuginedes subjektiivne õigus nõuda, et laste haridust puudutavad kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused oleksid kaalutlusvigadeta ning puudutatud isikud oleksid otsustusprotsessi kaasatud. Maarit Gondiu laps õpib Põlva Keskkoolis ja Kristina Krantsmani laps õpib Mammaste Koolis. Mõlemas koolis korraldatakse vaidlustatud vallavolikogu otsusega õpe alates 2014/2015 õppeaastast ringi. Kaebajate subjektiivsed õigused võivad olla rikutud, kui selgub, et Põlva Vallavolikogu otsuses nimetatud haridusasutuste tegevuse ümberkorraldamine toimus õigusvastaselt ja menetlusnorme rikkudes. Seega on halduskohus määruses õigesti märkinud, et kaebajatel on subjektiivne õigus vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. 13. Halduskohus on möönnud, et käesoleval juhul esineb taotlejatel ka esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusaluse otsuse täitmisel ning Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamisel oleks neil ka kaebuse rahuldamise korral keeruline oma eesmärki saavutada, sest varasema olukorra taastamine oleks ilmselgelt keerukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et enne 2014/2015 õppeaasta algust kohtuotsus käesolevas asjas jõustuda ei jõua ning esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel käivitub sisuliselt pöördumatute sündmuste ahel. Seetõttu võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebajate õiguste kaitse olla oluliselt raskendatud või võimatu. 14. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006. a määrus nr 331306, p 8; 26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3316701, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 331-13-04, p 19). Seega tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajatel ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebajate jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate ja Põlva maavanemaga selles, et halduskohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kinnitaksid kaebuse ilmset perspektiivitust ning sellised asjaolud ei nähtu ka ringkonnakohtule. 8 8

15. Määruskaebuse esitajad märgivad muu hulgas, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetluse käigus on rikutud ärakuulamisõigust ja toimitud on kiirustades. Ka maavanem leiab, et kaebuses toodud argumentide põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus selles, kas vastustaja on otsuse vastuvõtmisel järginud haldusmenetluse reegleid, näiteks isikute kaasamist otsustusprotsessi. Asja materjalidest nähtuvalt on otsuse eelnõu tehtud esmakordselt teatavaks 07.03.2014 hoolekogudele ja õpilasesindustele saadetud kirjaga ning teavituskoosolekud lastevanematega toimusid vahetult enne vaidlustatud 25.03.2014. a otsuse vastuvõtmist, 17.21.03.2014. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu korraldamisele suunatud haldusakti eelnõu tutvustamist sedavõrd lühikese ajaperioodi jooksul enne haldusakti vastuvõtmist pidada suure tõenäosusega asjast puudutatud isikutele arvamuse ja vastuväidete esitamise reaalseks teostamiseks piisavaks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 6 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Nimetatud sätte kohaselt on asjaosaliste ärakuulamise läbiviimine või sellest loobumine menetluse läbiviija kaalutlusotsus, mis peab olema langetatud kaalutusvigadeta. Ringkonnakohus on seisukohal, et Põlva Vallavolikogu ei pruugi olla käesoleval juhul menetlusnõudeid piisaval määral järginud, mis võis mõjutada Põlva Vallavolikogu otsuse kui PGS § 10 lg 1 ls 1 alusel tehtud kaalutlusotsuse õiguspärasust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (Riigikohtu 02.06.2010. a otsus nr 3-3-1-33-10, p 15; 16.01.2008. a otsus nr 3-3-1-81-07, p 20). Tartu Ringkonnakohus on varasemalt haldusasjades nr 3-11-2982 ja nr 3-14-50409 sarnaste vaidluste lahendamisel selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust. Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et neid põhimõtteid tuleb kohaldada ka käesolevas asjas. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline reeglina enne haldusakti andmist ära kuulata. Kuivõrd asjas ei ole välistatud, et võimalikud menetlusvead võisid mõjutada volikogu otsust sisuliselt, siis ei saa halduskohtule esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Eeltoodut arvestades ei võta ringkonnakohus seisukohta ülejäänud määruskaebuses ja vastustes esitatud väidete osas, mis puudutavad vallavolikogu otsuse erinevate kaalutluste sisulist õiguspärasust. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kohtumenetluse ajaks status quo säilitamine võiks mõjuda avalikele huvidele ning otsustest puudutatud isikute õigustele enam koormavalt kui kavandatud ümberkorralduste kohene läbiviimine ning vaidlustatud haldusakti võimaliku tühistamise korral endise olukorra taastamine. Ringkonnakohus nõustub Põlva maavanemaga selles, et puuduvad asjaolud, mille alusel võiks järeldada, et koolivõrgu ümberkorraldustega jätkamine pärast kohtuvaidluse lõppu omaks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et HKMS § 249 lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 9 9

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 10 10