1-12-6668/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-12-6668

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2014. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6668 Kohtunik Istungisekretär

Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline E.Barndõk

ettekanne taotlusega

(ik pöörata P.P-le

XXX, elukoht *, kodakondsus *, emakeel * keel,

valdab * keelt, *) Harju Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega nr 1-12-6668

mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele

Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg

9. juuni 2014. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus Harju E.Barndõk

– tühistada Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega ja P.P suhtes üldkasuliku töö kohaldamine pöörata P.P-le aasta 10

mõistetud ärak

andmata ( ) ühe (kümne) kuu ( ) üheksateist päevane vangistus täitmisele.

P.P .1-aasta 10-kuu 19 vangistuse kandmise alguseks lugeda –päevase poolt vangistusele kandmise aeg peale kohtumääruse jõustumist. 3. lahkumi k Kohaldada P.P suhtes Jalaka 3-12 Haapsalu, tõkend elukohast se eeld, mis

seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tühistada peale

P.P poolt vangistuse kandmisele asumist.

. ada kriminaalhooldusametnikule E.Barnd k, P.P-le. Määruse ärakiri edast õ Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

1-12-6668

Harju Maakohtu 30.08.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6668 P.P

mõistis kohus süüdi

KarS § järgi aasta. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel

209 lg 2 p 1, 4 ning karistas vangistusega 1 suurendas kohus mõistetud kar stust Pärnu Ma kohtu 04.02.2010 otsuse järgi mõistetud ärkandmata i a

1-aastase v Kohus asendas angistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat vangistust.

vangistuse 1460 tunni üldkasuliku tööga, määrates, et ÜKT tegemise ajal on P.P kohustatud järgima kontrollnõudeid. Kohus määras üldkasuliku töö tegemsie tähtajaks 2 a astat. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 26.05.2014 saabus kohtule alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD Rikkumised: , - . kontrollnõuete mittejärgimine ÜKT st kõrvalehoidumine

Kriminaalhooldusalune P.P ei järgi kontrollnõudeid ning alates 23.10.2012 kuni 19.02.2013 ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. Samuti ei ilmunud ta ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ka alates 25.juunist 2013 kuni 12.septembrini 2013 ja seejärel veel ka alates 28.oktoobrist 2013 kuni 07.märtsini 2014. Ta ei ole ilmunud registreerimisele ka alates 2014.a märtsikuust kuni käesoleva ajani, rikkudes sellega jämedalt kontrollnõudeid.

Lisaks sellele lahkus P.P ilma kriminaalhooldaja eelneva loata 14.12.2013 Eesti Vabariigi territooriumilt Venemaale, kus viibis kuni 05.01.2014. Seega P.P rikkus ja rikub jätkuvalt KarS § 75 lõikest 1 punktidest 2 ja 6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Lisaks sellele kriminaalhooldusalune P.P, keda Harju Maakohtu 30.08.2012 otsusega nr 1- 12-6668 mõisteti KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest süüdi ning keda KarS § 65 lg 2 KarS § 69 lg 1 alusel asendati alusel karistati 2 aastase vangistusega, milline üldkasuliku tööga koguma 1460 tundi, hoidub kõrvale ÜKT tegemisest ja alates 05.04.2013 kuni hus käesoleva ajani ei ilmu temale määratud üldkasuliku töö tegemise kohale, milleks on Samaaria Eesti

Misjoni Haapsalu turvakodu aadressil Aida 3 Haapsalu. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldajale 19.veebruaril ja 19.septembril 2013 ning 07.03.2014 antud seletustes tunnistab P.P oma süüd selles, et ei ole ilmunud registreerimisele ja et ilma kriminaalhooldaja loata sõitis Eesist välja ab, et tema käitumine polnud kohusetundlik ja ta ei ole Venemaale ning kinnit

mõelnud taolise käitumise tagajärgedele. P.P väidab, et ta saab aru, et kontrollnõuete mittetäitmise eest võib kohus saata teda vangistust kandma, kuid palub anda veel ühe võimaluse, et ta saaks

end muuta ja edaspidi käituda korralikult. P.P seletusest tulenevalt käis ta Venemaal Võshnii Volochokis asuvate sugulaste juures külas eesmärgiga olla eemal oma probleemidest, kuigi oli teadlik, et ta rikub sellega seadust ja ei tohi selliselt käituda. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST P.P kui kriminaalhooldusaluse arvelevõtmine Haapsalu kriminaalhooldustalituses toimus

25.09.2012, -st kui asenduskaristusest, samuti temale allkirja vastu mil toimus vestlus ÜKT kriminaalhooldusaluse õi kohustuste tutvustamine. Esialgseks ÜKT täitmiskohaks oli valitud guste ja Haapsalu Linnavalitsus, kus ÜKT juhendajaks oli Triin Tarv. Kaks päeva (16. ja 19. oktoober 2012)

P.P ka pesi selle asutuse aknaid ja

tegi tööd korralikult, kuid seejärel tööle ei ilmunud. Ei ilmunud ta ka registreerimisele 23.10.2012. Pärast seda kui kriminaalhooldaja oli korduvalt külastanud tema vanemaid ja ka vanaema, kelle juures ta faktiliselt elab ning vesteldud nende isikutega, ilmus Natalja 19.02.2013 kriminaalhooldaja juurde kirjaliku seletuse andmiseks. Ta väga kahetses oma sellist vastutustundetut käitumist ja lubas enam mitte rikkuda kontrollnõudeid. Seejärel tegi ta Linnavalitsuse korraldusel veel ühe päeva tööd, millega kokku töötas Linnavalitsuse korraldusel seega 13 tundi ning tema enda palvel valiti uus ÜKT täitmiskoht, milleks sai Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodu, kus ta edaspidi tegi abikoka tööd ja oli selle tööga väga rahul, sest omab koka elukutset. Seda tööd tegi ta 20.märtsist kuni 05.aprillini 2013 ning sai veel tehtud kokku

69 tundi. Rohkem P.P tööle ei ilmunud ning edaspidise tööle mitteilmumise põhjuseks oli tema enda sõnade järgi vahepealne haigestumine ning seejärel alalise töö , kus ta töötas leidmine *

alates 01.maist kuni 2013.a septembrikuuni. 25.juunil 2013 ei ilmunud P.P jällegi

1-12-6668 määratud registreerimisele ja kriminaalhooldaja pidi uuesti teda otsima hakkama nii telefoni teel kui ka lähedaste kaudu ning kohtus seejuures tema lähedastega, et nende kaudu mõjutada

Nataljat

kontrollnõudeid rohkem mitte rikkuma, vaid ilmuda registreerimisele. 06.septembril 2013 kriminaalhooldusalusele väljastatud kutse peale ta siiski ilmus kriminaalhooldustalitusse, kus kontrollnõuete rikkumise ja ÜKT täitmisest kõrvalehoidumise eest oli võetud seletus ning tehtud ametlik hoiatus. P.P järjekordselt tunnistas oma süüd ja mitteilmumise põhjuseks ütles lihtsalt, et kartis, selgitamata mida ta kartis. * Ta jätkas töötamist oma põhitöökohas , kus töövahetus kestis ühe nädala, misjärel oli tal üks nädal vaba ning lubas kriminaalhooldajale, et jätkab põhitööst vabadel nädalatel ka ÜKT teostamist. Pärast seda käis ta registreerimisel 30.septembril 2013 ja 09.oktoobril 2013, kuid juba 28.oktoobril

2013 ta enam registreerimisele ei ilmunud. 19.12.2013 väljastasin P.P-le uue korduva kutse ilmumiseks kriminaalhooldaja juurde 23.12.2013, kuid kohale ta ei tulnud. Kodukülastuse ajal selgus, et Natalja on sõitnud Venemaale oma sugulaste juurde. Järgmise kodukülastuse ajal aga selgus, et Natalja on juba kodus ja on teadlik, et kriminaalhooldaja on teda otsimas käinud ja palunud ilmuda registreerimisele ja järjekordse seletuse andmisele. 04.03.2014 oli P.P-le saadetud veel üks kutse, mille peale ta ilmus alitusse 07.03.2014 ja andis põhjaliku seletuse kriminaalhooldust

rikkumiste kohta. Antud seletuses ta jällegi kahetseb oma rikkumisi ja annab uusi lubadusi, kuid sellele vaatamata jätkuvalt rikub kontrollnõudeid ja hoidub kõrvale ÜKT tegemisest. Lisaks sellele on kriminaal Haapsalu linnas jalutamas hooldaja korduvalt pöördunud tema poole kui on näinud teda ja nõudnud tema kriminaalhooldustalitusse ilmumist. Iga kord on Natalja ka lubanud kohale tulla, kuid on siiski tulemata jätnud. P.P lähedastega läbiviidud vestluste käigus selgus, et

Natalja siiani kusagil ei tööta, oma vaba aega veedab väljaspool kodu ning tema e tütre *

kasvatamisega tegeleb põhiliselt tema *. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Kuna kriminaalhooldusalune P.P ei järgi kontrollnõudeid ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning kriminaalhooldusaluse käitumist ei ole kõigele vaatamata siiani õnnestunud muuta, on kriminaalhoolduse võimalused ammendunud, mistõttu juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest teen ettepaneku saata kriminaalhooldusalune P.P temale Harju Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega nr 1-12-

6668 mõistetud ja ärakandmata 1 aasta 10 kuu ja 24 päeva pikkust vangistust kandma (1460-st tunnist on tehtud 82 tundi, -d, mis on seega tegemata 1378 tundi ÜKT

689 päeva vangistust ehk 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust).

P.P

andis kohtuistungil ütlusi, et viimati käis registreerimas märtsis või aprillis. Üks kord kuus pidi registreerimas käima. Võis olla, et käis viimati 07 märtsil r . egistreerimas. Enne on ka

olnud, et ei käinud registreerimas. Aga miks registreerimas ei käinud seda ei oska öelda. Pärast

- põhjuseks oli juba see, et ei tea, kuidas tulla. Viimasel ajal oli nii jah, et näg i kriminaalhooldajat linna vahel, kes palus r

egistreerima minna, aga ei läinud. Möödunud aastal sõit s Venemaale luba küsimata ei oska öelda miks. Kui oli õiguste ja kohustuste i - tutvustamine, siis oli teadlik, et ilma loata ei tohi ära sõita. Eelmise aasta aprillis käis ÜKT–d tegemas. Pargi tänaval käis ÜKT – d tegemas. Peale seda ei ole käinudki. 80 tundi millegagi tegi ÜKT-d, 1300 on tegemata. Turvakodus kokaabi töö oli enda valitud. -sse minema, siis * oli insult, siis oli kodus . * Kui pidi ÜKT sai haiglast välja ja siis läks *haiglasse Tallinnasse ja kui *koju sai, siis pidi temaga koos olema. Tuleb välja, et ei ole takistusi, et ei teinud ÜKT – d. Välja arvatud see, et * oli haige ja *. Enam ei ole

mingeid takistusi. Kriminaalhooldaja otsis sobivama töö, mis igapäeva tööga kokku läheks. Oli ükskõik, mis tööd teeb s need tunnid lihtsalt ära teha. i tea, miks seda ei teinud. Pärast läks , tahti E

tööle ja siis oli tööl, tegi ületunde. Sai aru, et pidi karistuse ära kandma. Novembrist ei 1.maist

käinud enam tööl ja ÜKT d ka ei teinud. ÜKT mitte tegemise põhjus ei oska öelda, lihtsalt ei -

- läinud ja kõik.

1-12-6668 Võib olla saaks veel ühe võimaluse, et teha ÜKT d. Tahab ÜKT d teha ära, tahtis enne ka teha, aga - - - oli nagu laiskus vist. ÜKT tegemise tähtaeg on augustini. Saab aru, et see kõik on tema süü. Teab, et kui ÜKT–d ei tee, et siis tuleb vangistus ära kanda. On nõus minema seda vangistust kandma. Eks siis nii peab jah. Ei tea, kuhu *

- * koos. Vanavanaema on S K * Tahaks jääb kui läheb vangi järelevalveta ei jää. ise viia ja * *last kah. * saab septembris * . On * aastaseks ja läheb . Arstitõendit ei ole esitada. 31 juuni läheb arstile. Sooviks Tuksi laagrisse sõita, et tööle minna ja raha teenida.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettekandes esitatud taotluse juurde.

Kohtu seisukoht

KarS § sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

69 lg 6 kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et P.P on kohtuistungi avaldanud selgelt, et teab, milline karistus talle kohtu poolt mõisteti ja talle on olnud arusaadavad ka rikkumiste tagajärjed.

Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et P.P on karistuse kandmise ajal süstemaatiliselt rikkunud nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. P.P esmakohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus 25.09.2012. Alates 23.10.2012-19.02.2013 s.o nelja kuu jooksul ei käinud ta registreerimas. Samuti ei käinud P.P end kriminaalhooldusosakonnas registreerimas 25.06-12.09.2013 s.o 2, 5 kuu jooksul ja 28.10.2013-07.03.2014 s.o 4,5 kuu jooksul. 07.03 käis P.P registreerimas ja sellest ajast kuni käesoleva ajani ei ole registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ilmunud. P.P ei esitanud kohtus ühtki põhjust, miks ta registreerimas ei käinud. Kohus leiab, et P.P on tahtlikult rikkunud . registreerimisnõuet Samuti on P.P ütlustega tõendamist leidnud, et P.P on ilma kriminaalhooldusametniku laota

14.12.2013 lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt Venemaale, kus oli kuni 05.01.2014. P.P ütles kohtus, et oli teadlik, et Eestist lahkumiseks peab olema kriminaalhooldusametniku luba, ei tea, miks ei küsinud. Kohus leiab, et P.P ta on aasta ja 8 kuu on tahtlikult hoidunud kõrvale karistuse kandmisest – jooksul teinud 82 tundi üldkasulikku tööd 15 päeva jooksul. P.P kinnitas ise kohtuistungil, et ta tahtis neid töötunde ära teha, kuid ei tea, miks ei teinud. P.P selgitas kohtuistungil, et kuna vahepeal (alates maist- * novembrini 2013) käis tööl, siis tegi ka ületunde. Vahepeal oli haige ja käis * -d teha ei saanud, ei olnud. haiglas. Aga mingit muud põhjust, et ÜKT P.P-le

on kohtuotsusega määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tähtaeg s.o 2 aastat. KarS § 69 lg 3 lubab küll kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu, kuid samas on sätestatud, et tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ette nähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut s.o kuritegude puhul 2 aastat. Seega käesoleval juhul ÜKT tegemise tähtaega pikendada ei ole võimalik. P.P ei osanud ka ise seletada, miks ta ei teinud ÜKT d, kui tal selleks võimalus oli. Kohus leiab, - et P.P ütlustest ja ka kriminaalhooldaja iseloomustusest tuleb, et P.P on kogu aeg lubanud asuda ÜKT P.P tegi viimati ÜKT -d tegema, kuid seda siiski ei ole teinud. -d 05.aprillil 2013, s.t aasta ja kaks kuud tagasi, mis näitab, et tegelikult P.P ei ole olnudki kavatsust karistust ÜKT tegemisega ära kanda. Ka kohtuistungil ilmnes, et P.P ei võta oma lubadusi tõsiselt. Kohtus P.P soovis, et saaks ÜKT ära teha, samas teatas, et peab asuma juba sel nädalal tööle, et raha teenida. Kõik eelnenu näitab, et P.P tahtlikult ei täitnud kohtuotsust, mõjuvaid põhjuseid üldkasuliku töö mittetegemiseks ei olnud.

1-12-6668

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.P on süstemaatiliselt rikkunud kohustust käia kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel ametniku juures registreerimas, samuti on ta lahkunud

Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldaja loata ja ta on tahtlikult kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Kohus leiab, et P.P tegi kohtuotsust mitte täites oma teadliku valiku ja nüüd tuleb tal asuda kandma temale kohtuotsusega mõistetud vangistust. Kohus mõistis P.P-le karistuseks 2 aastat vangistust

2 tundi üldkasulikku . P.P on tehtud 8 tööd, millele vastab 41 päeva s.o 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Seega on P.P poolt ära kandmata karistus vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 19 (üheksateist) päeva. Lähtudes eeltoodust mõistetud , leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus P.P-le vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada KarS §

69 lg 6 alusel. Tõkend

Kohus leiab, et P.P suhtes tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 seisneb tõkend elukohast lahkumise keeld kohustuses mitte lahkuda omaelukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tuleb tühistada peale P.P poolt vangistuse kandmisele asumist.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allkiri

Mina, P.P Jalaka 3-12 olen teadlik, et minu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast – Haapsalu – lahkumise keeld. Mind on hoiatatud, et tõkendi rikkumise korral võidakse mind trahvida või kohaldada minu suhtes raskemat tõkendit.