3-11-1764/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-1764

Haldusasi

Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvatamiseks ja vanglale ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. septembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vjatšeslav Julin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. septembri 2012. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Jätta taotlus halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. juuli

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 14. juuli 2011. a ja 18. juuli 2011. a kirjadega tagastati Vjatšeslav

Julinile tema esitatud venekeelsed vaided. Kirjade kohaselt on vangla veendunud, et kaebaja

oskab eesti keelt ning seetõttu kuuluvad vaided justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega

nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 5 alusel tagastamisele.

2. V. Julin esitas Tartu Halduskohtule hiljem ühte menetlusse ühendatud kaebused, milles palus

tunnistada õigusvastaseks vanglaametnike spekulatsioonid ja andmete võltsimine selle kohta, et

kaebaja valdab eesti keelt, ning tunnistada õigusvastaseks vaiete tagastamine. Samuti palus ta

teha vanglale ettekirjutus vaiete tõlkimiseks. Kaebuse kohaselt ei oska V. Julin eesti keelt.

3. Tartu Halduskohtu 14. septembri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Kaebaja väited oma eesti keele oskuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt on ta väitnud, et

tema keeleoskus piirdub kõnekeelega, et tema sõnavara on piiratud ning et ta suudab ümber

kirjutada vaid väiksemaid tekste. Teiselt poolt väidab ta aga, et ta pole kunagi eesti keeles

kirjutanud ega rääkinud ja et teda aitasid eesti keelt oskavad inimesed. Sellest järeldub, et

kaebaja ei räägi tõtt.

3.2. Kaebaja keeleoskust kinnitavad erinevad eestikeelsed pöördumised, mis on kohtutoimikus.

Seetõttu pole vajalik kaebaja keeleoskuse suhtes ekspertiisi läbi viia. Need pöördumised ei saa

olla kellegi teise koostatud teksti ümberkirjutused, kuna neil on originaaltaotlustele omane

iseloom ja ülesehitus.

3.3. Kaebaja keeleoskust kinnitab ka see, et ta on lõpetanud erikutsekooli 8. klassi ja saanud eesti

keeles hindeks rahuldava.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja asi uueks

menetluseks esimese astme kohtule saata. Apellatsioonkaebuses kirjeldatakse halduskohtu

istungit ja leitakse, et kohtunik rikkus sellel kaebaja õigust tunnistaja ülekuulamisele ja

ekspertiisile. Istungil nõudis kohus kaebajalt tunnistaja- ja ekspertiisikulude tasumist, tegi

kaebajale hoiatuse kohtu solvamise eest ja eemaldas lõpuks kaebaja istungilt. Samuti palutakse

viia kohtuniku suhtes läbi distsiplinaarmenetlus.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kuna tunnistaja

ülekuulamist ja ekspertiisi tegemist nõudis kaebaja, siis tuli tal HKMS § 105 lg-st 1 tulenevalt

tasuda sellega seotud menetluskulud ette. Kuna kaebaja ei olnud esitanud menetlusabi taotlust,

siis oli menetluskulude tasumise nõudmine põhjendatud. Kaebaja eiras kohtu korraldusi püsti

tõusta ja istuda ja näitas sellega üles lugupidamatust kohtu suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.

7. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata halduskohtu otsust sisuliselt, vaid tehakse etteheiteid

üksnes kohtuistungi läbiviimisega ning kaebaja taotluste rahuldamata jätmisega seoses.

Need etteheited ei saa viia halduskohtu otsuse tühistamiseni. Halduskohus on oma otsuses

veenvalt ära näidanud, et kaebaja oskab eesti keelt ja et seega puudub kaebuse rahuldamiseks

alus. Neid põhjendusi ei sea kahtluse alla halduskohtu tegevus istungi läbiviimisel, mida V. Julin

peab õigusvastaseks. Väidetud rikkumised kohtuistungil ei saanud kuidagi viia kohtuotsuse

põhjenduste ebaõigsusele.

8. Ka asjaolu, et istungil jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ekspertiisi tegemiseks tema

keeleoskuse suhtes ja samuti taotlus tunnistaja ülekuulamiseks, ei saanud viia ebaõige

kohtuotsuse tegemiseni. Nähtuvalt kohtuotsusest oli asjas kogutud piisavalt materjale asja

lahendamiseks. Õige on ka vastustaja seisukoht, et ekspertiisi keeleoskuse kindlakstegemiseks ei

saa teha isiku suhtes, kes soovib oma keeleoskust varjata.

9. Apellatsioonkaebuses esitatud taotluse halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamiseks jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtul ei ole pädevust

halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Nähtuvalt

apellatsioonkaebusest on V. Julini sellekohane taotlus juba jõutud halduskohtu esimehe poolt

lahendada ja talle on ka vastatud.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt apellandi

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Einar Vene