Legislator Case Law & Legislation
3-14-51070/2 AI generated

3-14-51070/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-51070/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tarmo Priimägi esitas 06.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõude õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale

Legislator headnote

AI generated

3-14-51070/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse kohaselt on kaebajale

Keywords

AI generated
third-party claim procedure in attachment Tamil persecution credible evidence of persecution right to be arrested mitigated offence reopening of proceedings in absentia
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51070

Määruse kuupäev

10. juuni 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Tarmo Priimäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõude

õigusvastaseks tunnistamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada Tarmo Priimäe kaebus.

2. Edastada Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse koopia

riigi õigusabi võimaldamiseks väärteoasja kohtuvälises

menetluses õigusdokumendi koostamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tarmo Priimägi esitas 06.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti trahvinõude õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale

koostatud trahviteade, kuid kaebaja ei saanud olla rikkumise toimepanija, kuna ta viibis

vastava teo toimepanemise hetkel vanglas. Kaebaja palub ennistada 30-päevane tähtaeg ning

tunnistada liiklusseaduse (LS) § 72 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja taotleb

riigi õigusabi korras advokaadi määramist käesoleva vaidluse lahendamiseks ja vajalike

dokumentide koostamiseks.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebaja on esitanud kaebuse väärteoasjas koostatud trahviteate vaidlustamiseks, trahviteate

vaidlustamiseks ettenähtud kaebetähtaja ennistamiseks ja tema õigusi puudutava normi

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg 2 kohaselt esitatakse kaebus trahviteate peale

kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. VTMS § 546 lg 2 p 1 kohaselt

jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega muu hulgas

juhul, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja

ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata.

Kohtupraktikas on leitud, et kui isik leiab, et tema õigusi rikub kohtuvälise menetleja määrus,

millega tema taotlus trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ja

kaebus läbi vaatamata, siis on tal võimalik see määrus vaidlustada. Kõnealust määrust saab

vaidlustada analoogiliselt väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki 3. jao 6. jaotises ette

nähtud korrale esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS §-d 76-77) ja seejärel

maakohtus (VTMS §-d 78-79). Seadusandja ei ole kehtestanud eraldi tähtajalist piirangut

trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kohtuvälise menetleja juhi

juures vaidlustamiseks, mistõttu on isikul õigus vaidlustada VTMS § 546 lg-s 2 nimetatud

määruseid kohtuvälise menetleja juhi juures tähtajatult. Kohtuvälise menetleja juhi määruse

vaidlustamisel maakohtus on aga kohaldatavad VTMS § 78 lg-s 2 ette nähtud kaebetähtajad.

Samuti saab kaebaja taotleda oma õigusi puudutava normi põhiseadusvastaseks tunnistamist

maakohtus koos vastava trahviteate vaidlustamisega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

15.05.2012. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-43-12, punktid 35, 36 ja 39).

Eeltoodust tulenevalt on trahviteate vaidlustamiseks ja trahviteate vaidlustamise tähtaja

ennistamata jätmise vaidlustamiseks ette nähtud teine menetluskord ning vastava kaebuse

läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on

kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades kaebuse kohtuvälise menetleja

juhile, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile ja edasi vajadusel maakohtusse.

5. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks käesoleva

vaidluse lahendamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks. Kuna käesolevas asjas

kirjeldatud kaebuse lahendamiseks tuleb kaebajal kõigepealt jätkata väärteoasja kohtuvälist

menetlust, siis mõistab kohus kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi

väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi koostamiseks.

Taotlus riigi õigusabi saamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi

koostamiseks tuleb jätta antud asjas läbi vaatamata, sest RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse

sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku elu- või asukohajärgsele maakohtule, mitte

halduskohtule. Kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas, oleks sellekohane taotlus tulnud esitada

Tartu Maakohtule.

Juhindudes RÕS § 10 lõigetest 3 ja 7 edastab kohus Tarmo Priimäe taotluse riigi õigusabi

võimaldamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi koostamiseks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule, kuna nimetatud riigi õigusabi liikide osas ei ole

halduskohus pädev riigi õigusabi taotlust lahendama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik