3-14-51070/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTarmo Priimägi esitas 06.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõude õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale
Legislator headnote
AI generated3-14-51070/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse kohaselt on kaebajale
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-51070
Määruse kuupäev
10. juuni 2014
Kohtunik
Eda Muts
Kohtuasi
Tarmo Priimäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõude
õigusvastaseks tunnistamiseks
Resolutsioon
1. Tagastada Tarmo Priimäe kaebus.
2. Edastada Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse koopia
riigi õigusabi võimaldamiseks väärteoasja kohtuvälises
menetluses õigusdokumendi koostamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. Tarmo Priimägi esitas 06.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja
Piirivalveameti trahvinõude õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale
koostatud trahviteade, kuid kaebaja ei saanud olla rikkumise toimepanija, kuna ta viibis
vastava teo toimepanemise hetkel vanglas. Kaebaja palub ennistada 30-päevane tähtaeg ning
tunnistada liiklusseaduse (LS) § 72 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja taotleb
riigi õigusabi korras advokaadi määramist käesoleva vaidluse lahendamiseks ja vajalike
dokumentide koostamiseks.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Kaebaja on esitanud kaebuse väärteoasjas koostatud trahviteate vaidlustamiseks, trahviteate
vaidlustamiseks ettenähtud kaebetähtaja ennistamiseks ja tema õigusi puudutava normi
põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg 2 kohaselt esitatakse kaebus trahviteate peale
kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. VTMS § 546 lg 2 p 1 kohaselt
jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega muu hulgas
juhul, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja
ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata.
Kohtupraktikas on leitud, et kui isik leiab, et tema õigusi rikub kohtuvälise menetleja määrus,
millega tema taotlus trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ja
kaebus läbi vaatamata, siis on tal võimalik see määrus vaidlustada. Kõnealust määrust saab
vaidlustada analoogiliselt väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki 3. jao 6. jaotises ette
nähtud korrale esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS §-d 76-77) ja seejärel
maakohtus (VTMS §-d 78-79). Seadusandja ei ole kehtestanud eraldi tähtajalist piirangut
trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kohtuvälise menetleja juhi
juures vaidlustamiseks, mistõttu on isikul õigus vaidlustada VTMS § 546 lg-s 2 nimetatud
määruseid kohtuvälise menetleja juhi juures tähtajatult. Kohtuvälise menetleja juhi määruse
vaidlustamisel maakohtus on aga kohaldatavad VTMS § 78 lg-s 2 ette nähtud kaebetähtajad.
Samuti saab kaebaja taotleda oma õigusi puudutava normi põhiseadusvastaseks tunnistamist
maakohtus koos vastava trahviteate vaidlustamisega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15.05.2012. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-43-12, punktid 35, 36 ja 39).
Eeltoodust tulenevalt on trahviteate vaidlustamiseks ja trahviteate vaidlustamise tähtaja
ennistamata jätmise vaidlustamiseks ette nähtud teine menetluskord ning vastava kaebuse
läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
4. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle
esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3
kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on
kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades kaebuse kohtuvälise menetleja
juhile, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile ja edasi vajadusel maakohtusse.
5. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks käesoleva
vaidluse lahendamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks. Kuna käesolevas asjas
kirjeldatud kaebuse lahendamiseks tuleb kaebajal kõigepealt jätkata väärteoasja kohtuvälist
menetlust, siis mõistab kohus kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi
väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi koostamiseks.
Taotlus riigi õigusabi saamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi
koostamiseks tuleb jätta antud asjas läbi vaatamata, sest RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse
sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku elu- või asukohajärgsele maakohtule, mitte
halduskohtule. Kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas, oleks sellekohane taotlus tulnud esitada
Tartu Maakohtule.
Juhindudes RÕS § 10 lõigetest 3 ja 7 edastab kohus Tarmo Priimäe taotluse riigi õigusabi
võimaldamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses õigusdokumendi koostamiseks
läbivaatamiseks Tartu Maakohtule, kuna nimetatud riigi õigusabi liikide osas ei ole
halduskohus pädev riigi õigusabi taotlust lahendama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts
kohtunik