3-14-50245/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50245 Haldusasi M H a kaebus kaebus Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja MTÜ Saare EPT Jahiselts peale Menetlusosalised Kaebaja – M H Vastustaja – Keskkonnaamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M H a määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta M H a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS§ 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M H esitas 02.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes:

- kohustada Keskkonnaametit lisama jahipiirkonna kasutusloale kohustuse, mille kohaselt peab jahipiirkonna kasutaja väljastama maaomanikule väikeuluki jahiloa tingimusi esitamata või väljastama jahiloa iseseisvalt;

- kohustada Keskkonnainspektsiooni rakendama jahipiirkonna kasutaja suhtes jahiseaduse (JahiS) §-s 63 sätestatud sanktsioone, sest kasutaja tegevus maaomaniku vastu oli teadlik ja kuritahtlik;

- kohustada Kuumi jahipiirkonna kasutajat väljastama kaebajale väikeuluki jahiloa tasuta ja tingimusteta; kohustada Kuumi jahipiirkonna kasutajat täitma maaomaniku poolt kehtestatud tingimusi Nurme kinnistu kasutamisel jahipidamiseks;

- kohustada Kuumi jahipiirkonna kasutajat sõlmima kaebajaga lepingu Nurme kinnistu kasutamiseks jahipidamisel;

3-14-50245 2(4)

- mõista Kuumi jahipiirkonna kasutajalt kaebaja kasuks välja kahju hüvitis 499 eurot 99 senti. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaamet väljastanud MTÜ-le Saare EPT Jahiselts Kuumi jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja määranud MTÜ sellega Kuumi jahipiirkonna kasutajaks. MTÜ käitub aga kaebaja suhtes vaenulikult ja nõuab kaebajalt kui Nurme kinnistu omanikult jahiloa väljastamise eest privileege. Kaebaja arvates ei ole MTÜ pädev ega erapooletu jahilubade väljastaja. Maaomanik saab kehtestada oma maa peal jahikeelu, kuid Keskkonnainspektsiooni 22.01.2014 vastuse kohaselt kehtiks jahikeeld sel juhul ka maaomaniku enda suhtes. Kaebaja soovib oma maa peal ainuisikuliselt jahti pidada. Jahiloa taotlemine lõpetaks jahikeelu ka jahipiirkonna kasutaja suhtes, kes keeldub kaebajaga JahiS § 25 lg-s 1 nimetatud lepingut sõlmimast. Keskkonnainspektsioon keeldub MTÜ suhtes JahiS §-s 63 sätestatud sanktsioone rakendamast.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2014 määrusega kaebuse HKMS § 4 lg 1, 121 lg

1 p 1 ja 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja on esitanud kaebuses mitmeid nõudeid Kuumi jahipiirkonna kasutaja, s.o MTÜ Saare EPT Jahiselts vastu. MTÜ ei ole avaliku võimu organ ega täida avalik-õiguslikke üles-andeid, seega on vaidlus eraõiguslik ja selle lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebajal puudub õigus nõuda, et Keskkonnaamet kannaks jahipiirkonna kasutusõiguse loale tingimusi või kohustusi, mida seadus ette ei näe. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale kantavaid andmeid reguleerib JahiS § 14 lg 7 ning loa vorm on kehtestatud keskkonnaministri 19.07.2013 määrusega nr 56. Neist ei nähtu, et jahipiirkonna kasutusõiguse loale tuleks kanda jahipiirkonna kasutaja kohustus väljastada maaomanikule tingimusteta väikeuluki jahiluba. Jahipiirkonna kasutaja kohustus anda maaomanikule tasuta jahiluba oma kinnisasjal väikeulukite küttimiseks on kehtestatud JahiS § 40 lg-s 4, mistõttu saab kaebaja esitada MTÜ Saare EPT Jahiselts vastu nõude jahiloa väljastamiseks otse seaduse alusel. Lepingu sõlmimist kinnisasjal jahipidamiseks saab nõuda JahiS § 25 lg 1 alusel. Samuti on maaomanikul JahiS § 6 p

4 alusel õigus algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Lisaks puudub kaebajal õigus nõuda, et riiklikku järelevalvet teostav haldusorgan kohaldaks JahiS-s sätestatud nõudeid rikkuva isiku suhtes sanktsioone.

3. M. Heinmets esitas 07.04.2014 määruskaebuse halduskohtu 01.04.2014 määruse peale. Tallinna Halduskohus võttis 14.04.2014 määrusega määruskaebuse menetlusse ja rahuldas määruskaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu 01.04.2014 määruse osas, millega kaebus tagastati MTÜ Saare EPT Jahiseltsi vastu esitatud nõuetes. Määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele MTÜ Saare EPT Jahiselts vastu esitatud nõuete tagastamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2010 määrusest haldusasjas nr 3-10-2536 nähtub, et ringkonnakohus on (kuigi nüüdseks kehtetut jahiseadust tõlgendades) pidanud jahilubade andmisest tulenevaid õigussuhteid iseloomult avalik-õiguslikeks, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuivõrd MTÜ Saare EPT Jahiselts vastu esitatud nõuete osas oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ebaõige, tühistab kohus ise oma 01.04.2014 määruse vastavas osas. Kohus pidas vajalikuks muuta oma 01.04.2014 määrust Keskkonnainspektsiooni vastu esitatud nõude tagastamise aluse osas. Kohus käsitles kaebust selle nõude osas Keskkonnainspektsiooni kui riikliku järelevalve teostaja peale esitatud kaebusena. Kaebaja sooviks on aga, et Keskkonnainspektsioon kohaldaks MTÜ Saare EPT Jahiselts suhtes JahiS §-s 63 sätestatud rahatrahvi. JahiS § 63 näeb ette karistuse väärteo eest. JahiS § 65 lg 2 järgi on nimetatud väärteo kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon. JahiS § 65 lg 1 järgi kohaldatakse JahiS §-

3-14-50245 3(4) des 49–63 sätestatud väärtegude menetlemisele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Kuna väärteoasjade lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra, ei kuulu kaebuse lahendamine Keskkonnainspektsiooni vastu esitatud nõudes halduskohtu pädevusse ja see tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

4. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2014 määrusega M. Heinmetsa määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.04.2014 määruse peale rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. M. Heinmets palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 01.04.2014 määruse. Määruskaebuse esitajale kuulub kinnistu 48301:003:0051, mis on tema elukoht ja jahipiirkond. Kehtiv jahiseadus ei keela maaomanikul jahti pidada oma kinnistul ainuisikuliselt. Jahiselts avalik-õigusliku suhte teostajana ei ole erapooletu. Kaebajale jahiloa väljastamise eest tahab jahiselts tulla kaebaja maa peale jahti pidama ja teha seda ilma, et peaks kaebajaga lepingut sõlmima. Jahipiirkonna kasutusloa kohaselt on jahiseltsil kohustuslik arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega. Samas aga ei täpsustata jahiseltsi õigusi ja kohustusi maaomaniku suhtes. Jahiseadus tunnistab jahiseltsi pädevaks jahiloa väljastajana. Leping maaomaniku ja jahiseltsi vahel on järelikult avalik-õiguslik dokument ja selliste vaiete lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

6. Keskkonnaamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maaomaniku õigus oma kinnisasjal jahti pidada ei ole jahipiirkonna kasutusõiguse loa esemeks, mistõttu Saare EPT Jahiseltsile väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse luba, millele ei ole märgitud kaebaja nõutud tingimust, kaebaja õigusi ei riiva. JahiS § 14 lg-st 7 ega keskkonnaministri 19.07.2013 määrusega nr 56 kehtestatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormist ei nähtu, et jahipiirkonna kasutusõiguse loale tuleks kanda jahipiirkonna kasutaja kohustus väljastada maaomanikule tingimusteta väikeuluki jahiluba. Seega ei anna viidatud õigusaktid kaebajale õigusi, mida Keskkonnaamet oleks Saare EPT Jahiseltsile väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loale kaebaja nõutud tingimuse mittekandmisega rikkunud või saaks rikkuda. Kinnisasja omaniku ja jahipiirkonna kasutaja vaheline suhe ei ole jahipiirkonna kasutusõiguse loa reguleerida. Seetõttu ei või Keskkonnaamet jahipiirkonna kasutusõiguse loale ka märkida jahipiirkonna kasutaja kohustust väljastada maaomanikule tingimusteta väikeuluki jahiluba. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa täiendamiseks kaebaja nõutud kohustusega puudub ka vajadus, kuna kinnisasja omaniku õigus oma kinnisasjal jahti pidada on kaitstud JahiS § 6 p-ga 1 ja § 40 lg-ga 4. Nimetatud sätetest tuleneb, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud andma maaomanikule tasuta jahiloa oma kinnisasjal väikeulukite küttimiseks. Seega tuleb kaebajal oma õiguste kaitseks esitada nõue jahiloa väljastamiseks Saare EPT Jahiseltsi vastu, mitte Keskkonnaameti vastu jahipiirkonna kasutusõiguse loa täiendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu menetluses on üksnes vaidlus kaebaja poolt Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vastu esitatud nõuete tagastamise õiguspärasuse üle, sest ülejäänud kaebaja nõuete tagastamise osas tühistas kohus ise oma 01.04.2014 määruse.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nõue kohustada Keskkonnaametit lisama jahipiirkonna kasutusloale kohustuse, mille kohaselt peab jahipiirkonna kasutaja väljastama

3-14-50245 4(4) maaomanikule väikeuluki jahiloa tingimusi esitamata või väljastama jahiloa iseseisvalt, tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, sest andmed, mis tuleb kasutusloale kanda, on ammendavalt loetletud JahiS § 14 lg-s 7 ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendavate andmete kandmist kasutusloale. Kaebajale kuulub JahiS § 40 lg-s 4 sätestatud subjektiivne õigus nõuda jahiloa väljastamist jahipiirkonna kasutajalt.

9. Nõue kohustada Keskkonnainspektsiooni rakendama jahipiirkonna kasutaja suhtes JahiS §-s 63 sätestatud sanktsioone ei kuulu halduskohtu pädevusse. JahiS § 63 sätestab, et jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Tegemist on väärteomenetlusega, milleks seadus näeb ette eraldi menetluskorra. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale on kaebajal VTMS § 78 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada kaebus maakohtule, nagu halduskohus õigesti märkis.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe