3-13-2446/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-2446

Haldusasi

Vladimir Ossiptsovi kaebus suitsetajatega ühte

kambrisse paigutamise ja jalutama viimisega tervisele

Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.03.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Ossiptsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Ossiptsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi kaebus (tl 1-3p), milles ta märkis,

et Viru Vangla paigutab mittesuitsetavad kinnipeetavad kambritesse koos suitsetajatega, viib

nad koos ka jalutama ning ei reageeri palvetele viia ta üle mittesuitsetava kambrikaaslase

juurde. V. Ossiptsov märkis, et ta omab õigust saada rikutud tervise eest kompensatsiooni ning

palus, et kohus jõuaks olukorras selgusele ja tunnistaks tema nõudmised õigeks. V. Ossiptsov

palus temalt riigilõivu mitte võtta, kuna tal ei ole vahendeid ning ühtlasi palus võimaldada

talle kohtu jaoks kvalifitseeritud juriidilist abi. Kaebusega koos oli esitatud taotlus (tl 4)

kutsuda kohtusse tunnistajatena Vladimir Ossipov, Artjom Gramov, Ruslan Karev, Artjom

Kurvits, Deniss Berjozkin ja Aleksei Pokras.

2. Tartu Halduskohus 19.12.2013 määrusega (tl 34-34p) jättis V. Ossiptsovi

kaebuse käiguta, andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva arvates määruse

ärakirja kättesaamisest ning selgitas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

Kohus märkis, et V. Ossiptsov on jätnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37

lgst 2 tuleneva konkreetse taotluse sõnastamata. Kohtu hinnangul lubavad kaebuse väited ja

lisatud dokumendid eeldada, et V. Ossiptsov on võinud silmas pidada kohustamisnõuet või

hüvitamisnõuet, millised eeldavad vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-te 5 ja 8 kohaselt

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohus märkis, et juhul, kui nõudeks on

suitsetajatega ühes kambris ja jalutusruumis viibimisega tervisele tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamise nõue, tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, põhjendused ja neid

kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Veel kohustas kohus kaebajat teatama, mida täpselt ta

soovib kaebusele lisatud taotluses nimetatud tunnistajate abil tõendada.

3. 09.01.2014 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi kaebuse täiendus (tl 38-39),

milles ta märkis, et 2013. a alguses vangla direktori käskkirjaga lubati suitsetamine

suitsetajate ja mittesuitsetajate ühise jalutuskäigu ajal ning keelati suitsetamine vangla

siseruumides ja lubati suitsetada selleks spetsiaalselt eraldatud kohtades. Kaebuse põhjusena

tõi V. Ossiptsov välja asjaolu, et kolm korda nädalas toimuvad jalutuskäigud ajal, mil ta

tegeleb võimlemisega, kuid kõrval viibivate suitsetajate tõttu on tema tervis ohus ja värske

õhk praktiliselt puudub. V. Ossiptsov märkis, et juhul, kui kohus ei rahulda tema nõuet viia

vangla direktori käskkiri seadusega vastavusse, siis taotleb ta temale kuue aasta jooksul

tekitatud tervisekahju hüvitamist vastavalt kohtu äranägemisele. V. Ossiptsov taotles kutsuda

istungile tunnistajatena Artjom Gramov, Aleksei Pokras, Ruslan Karev, Vladimir Ossipov,

Deniss Berjozkin ja Artjom Kurvits. Kaebuse täiendusele oli lisatud taotlus (tl 39) kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks kahju hüvitamise nõudes. V. Ossiptsov märkis, et 06.12.2013

on reede, mil kodukorra kohaselt kinnipeetavatelt kirju vastu ei võeta, ning kuigi korrapidaja

võttis tema kirja vastu, registreeris ta selle posti saatmise päeval 09.12.2013, millest tingituna

leidiski aset kaebuse esitamise tähtaja rikkumine.

4. 15.01.2014 ja 17.01.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi taotlused

(tl 4646p, 52), milles ta palus lisada asja materjalide juurde taotlustele lisatud väljavõtte

kodukorrast, taotluse vangla direktori käskkirjast koopia saamiseks, vastuse vaide puuduste

kõrvaldamiseks, vaide tõlke ja vaideotsuse.

5. Tartu Halduskohus 23.01.2014. a määrusega (tl 79-79p) jättis V. Ossiptsovi

kaebuse käiguta, andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva arvates määruse

ärakirja kättesaamisest ning selgitas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

Kohus leidis, et V. Ossiptsovi kaebus ei vasta ka peale täiendamist seaduses kehtestatud

nõuetele ning selleks, et kohus saaks lahendada kaebuse menetlusse võtmise küsimuse, peab

kaebaja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul otsustama, kas ja mida täpselt on tal võimalik

oma õiguste taastamise eesmärgil vaidlustada ning sõnastama konkreetse HKMS §-ga 37

kooskõlas oleva nõude ja selle juurde kuuluvad põhjendused. Kohus märkis, et

hüvitamisnõude juurde jäämisel tuleb kaebajal täiendada kaebetähtaja ennistamise taotluse

juurde esitatud põhjendusi.

6.

29.01.2014 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi taotlus (tl 84-84p),

mille kohaselt on taotlusele lisatud Viru Vangla kodukorras märgitud ära punktid,

millega seoses on ta kaebuse esitanud. V. Ossiptsovi väitel esitas ta kaebuse selle

peale, et jalutusboksis suitsetatakse, millega vangla direktor on nõustunud, ning et

kambritesse tuuakse sigarette ja seal suitsetatakse, arvestamata mittesuitsetavate

kambrikaaslastega. Lisaks märkis V. Ossiptsov, et ta jätkuvalt nõuab vangla direktori

käskkirja seadusega vastavusse viimist ja temale rahalise kompensatsiooni tasumist

rikutud tervise eest mittevaralise kahjuna, jättes summa kohtu määrata.

7. Tartu Halduskohus 03.02.2014. a määrusega (tl 90-90p) vabastas HKMS §

110 lg 1 p 1 alusel V. Ossiptsovi 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel. Ühtlasi jättis kohus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 lähtuvalt

rahuldamata V. Ossiptsovi taotluse riigi õigusabi saamiseks.

8. Tartu Halduskohus 03.02.2014. a määrusega (tl 92-92p) tagastas HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel V. Ossiptsovi kaebuse osas, millega nõutakse Viru Vangla kodukorra

muutmisele kohustamist, kuna ta ei ole vanglale esitanud midagi niisugust, mida oleks

võimalik käsitleda Viru Vangla kodukorra vastavat korraldust reguleerivate sätete

kehtetuks tunnistamise või muutmiseks kohustamise nõude vaidena.

9.

04.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi taotlus (tl 98-98p),

milles ta rõhutab, et aeg, mis on kodukorras ette nähtud võimlemiseks, langeb kokku

jalutuskäigu ajaga kolm korda nädalas. Kaebaja märkis, et antud 15-päevane tähtaeg

on liiga lühike. Lisaks palus V. Ossiptsov saata kohtul talle kõik tema poolt kohtule

esitatud paberid.

10. Tartu Halduskohus 27.02.2014. a määrusega (tl 102-102p) võttis V. Ossiptsovi

kaebuse kahju hüvitamise nõude osas menetlusse.

11. Viru Vangla esitas 17.03.2014 vastuse (tl 109-109p), milles ta palus jätta

ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152

lg 1 p 3 alusel. Vastustaja väitel tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 15.1.3 ei vasta

tõele kaebaja väide, et vanglas ei võeta kohtule adresseeritud kirju reedeti vastu.

Vastustaja märkis, et kaebus on dateeritud 09.12.2013 kuupäevaga ning ei ole eluliselt

usutav, et teades kaebetähtaja viimast päeva (06.12.2013), oleks kaebaja teadlikult

dateerinud kaebuse hilisema kuupäevaga. Lisaks on kinnipeetav vastustajale

teadaolevalt ise kirjutanud ümbrikule kirja vanglateenistusele üleandmise kuupäevaks

08.12.2013 (pühapäev), millest kogumina saab vastustaja hinnangul järeldada, et

kaebaja arvestas, et ta esitab kaebuse kohtule esmaspäeval 09.12.2013, seega peale

kaebetähtaja lõppu. Vastustaja leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

12. Tartu Halduskohus 20.03.2014. a määrusega (tl 111-111p) luges V. Ossiptsovi

kaebuse suitsetajatega ühte kambrisse paigutamise ja jalutama viimisega Viru Vangla

poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esitatuks seaduses ettenähtud

kaebetähtaja rikkumisega, luges kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jättis taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise.

Kohus märkis, et kaebaja on enda kahjunõude rahuldamata jätmise kohta Viru Vanglas

05.11.2013 tehtud otsuse nr 6-16/206-2 kätte saanud 06.11.2013 ning lähtuvalt HKMS § 47

lg-tes 1 ja 2 ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatust oli tervisele tekitatud

mittevaralise kahju eest kompensatsiooni saamise nõudega kaebuse esitamise viimane päev

06.12.2013, kuid kaebaja on selle koostanud alles 09.12.2013, mil ettenähtud 30päevane

tähtaeg oli möödunud. Kohus märkis, et miski ei kinnita puuduste kõrvaldamise korras

esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud kaebaja väidet, et korrapidaja võttis tema

kirja 06.12.2013 vastu, kuid registreeris selle alles 09.12.2013. Eeltoodu ei saa kohtu arvates

tõele vastata, sest kaebaja on ise nii kaebusel kui ka sellele lisatud tunnistajate kutsumise

taotlusel märkinud koostamise kuupäevaks 09.12.2013. Kohus ka märkis, et kaebaja ei ole

väitnud seda, et ta oleks kuupäeva osas mitme päeva võrra enda kahjuks eksinud, mis oleks

kohtu arvates ka äärmiselt vähetõenäoline. Kohtu hinnangul vähendab sellise eksimise

võimalikkust lisaks asjaolu, et kohtule edastamiseks antud ümbrikul (tl 16) on kaebaja poolt

kirjutatud kuupäev „8.12.2013“, mis on samuti hilisem kui kaebuse korrapidajale üleandmise

väidetav päev. Kohus leidis, et esitatud põhjendus ei ole kooskõlas kaebaja enda poolt

koostatuga ega saa kuidagi õigustada kaebetähtaja möödalaskmist ning mingeid muid

põhjendusi, millest saaks tuleneda kaebuse õigeaegse esitamise võimatus ning kaebetähtaja

ennistamise alus, ei ole kohtule esitatud. Eeltoodud põhjustel asus kohus seisukohale, et

kaebuses sisalduv kahju hüvitamise nõue on esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja

rikkumisega ning kuna kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks,

jättis kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 alusel hüvitamisnõude

menetlemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13.

03.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ossiptsovi avaldus (tl 118-119p),

milles ta leiab, et tegelikkusele ei vasta, et ta on kaebuse esitamisega kohtule hilinenud

2 päeva. V. Ossiptsov märgib, et ta saab kaebuseid või avaldusi esitada ainult

kontaktisiku kaudu, mistõttu ta ei saanud kohtu poolt antud 15 päeva jooksul

õigeaegselt kaebust kohtusse saata. V. Ossiptsov viitab, et tema kontaktisik läks

puhkusele ja tema asendaja venitas terve nädala, mistõttu jäi talle kaebuse kohtusse

esitamiseks üks päev, mil ta tundis end väga halvasti ja ei saanud terviseseisundi tõttu

kaebust lõpuni kirjutada. V. Ossiptsov märgib, et reedel kirju väljasaatmiseks vastu ei

võeta, kuid ta palus valvuril kiri vastu võtta, mida viimane ka tegi, mistõttu V.

Ossiptsov arvas, et kiri läheb välja reedel 06.12.2013, kuigi kirjutas nii kaebusele kui

ka kirja ümbrikule esmaspäeva 08.12.2013 kuupäeva ja kättesaamise kuupäevana

09.12.2013. V. Ossiptsovi leiab, et väike mittevastavus ei saa omada põhimõttelist

tähendust ja kohtu otsust kardinaalselt mõjutada. Veel märgib V. Ossiptsov, et keegi ei

tea kirjade saatmise võimalusest ka laupäeval.

14. Viru Vangla esitas 20.05.2014 vastuse (tl 141-141p), milles ta palub jätta V.

Ossiptsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.03.2014. a määrus

muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu määruse p-s 5 käsitletuga, miks ei saa

kaebaja väiteid menetlustähtaja möödalaskmise kohta pidada tõsiseltvõetavateks.

Vastustaja leiab, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi

uut asjaolu, mis seonduks kaebetähtaja möödalaskmisega. Vastustaja on jätkuvalt

seisukohal, et kaebaja põhjendused on eluliselt ebausutavad ja ebareaalsed. Lisaks

märgib vastustaja, et tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 48 lg-st 1 on kinnipeetava

kohustus kirja vanglateenistusele üleandmisel kirjutada ümbriku tagaküljele kirja

üleandmise kuupäev ning vaidlust ei ole selle üle, et ümbriku tagaküljele oli

määruskaebuse esitaja poolt kirjutatud kuupäev, mis väljus menetlustähtajast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus tõlgendab V. Ossiptsovi 03.04.2014 halduskohtusse saabunud avaldust

määruskaebusena Tartu Halduskohtu 20.03.2014. a määruse tühistamiseks ning leiab, et

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

16. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus

halduskohtu poole pöörduda vaid tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldanud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2

sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Samuti sätestab

HKMS § 47 lg 2, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Eeltoodud sätete

näol on tegemist erinormidega RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4 tuleneva üldise kahju

hüvitamise taotluse või kaebuse esitamise tähtaja suhtes. Seega kui isik on esitanud

haldusorganile kahju hüvitamise taotluse ja haldusorgan on taotluse suhtes teinud keelduva

otsuse, tuleb taotluse esitajal hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul

alates haldusorgani poolt tehtud otsuse kättesaamisest.

17. HKMS § 124 lg-s 1 sätestatu kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on

esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt

menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Käesoleva haldusasja materjalidest

nähtuvalt esitas V. Ossiptsov 25.09.2013 vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 5-5p) seoses

sellega, et ta peab viibima ühes kambris ja käima jalutamas koos suitsetavate

kinnipeetavatega, mis on tekitanud tema tervisele kahju, kuid Viru Vangla jättis tema taotluse

rahuldamata (tl 3030p). Seega on V. Ossiptsov läbinud kahju hüvitamise nõudes kohustusliku

kohtueelse menetluse. Nähtuvalt taotluse rahuldamata jätmise otsusele tehtud märkest sai V.

Ossiptsov otsuse kätte 06.11.2013. Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 2 ja HKMS § 47 lg-st 2

saabus kohtule kaebuse esitamise tähtaeg 06.12.2013. V. Ossiptsovi esitatud kaebuse ümbrikul

on kirja vanglateenistusele üleandmise kuupäevaks märgitud 08.12.2013 (tl 16) ning kaebusel

on kuupäevaks märgitud 09.12.2013 (tl 1-3p). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et V.

Ossiptsov esitas kaebuse seetõttu tähtaega rikkudes.

18. V. Ossiptsov on määruskaebuses ebaõigesti märkinud, et kaebuse esitamiseks on talle

antud 15 päeva. Viru Vangla 05.11.2013 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

otsuses (tl 30-30p) on selgelt märgitud, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisega

mittenõustumisel on vastavalt VangS § 1¹ lg-le 8 ja RVastS § 18 lg-le 2 õigus pöörduda

30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse arvates otsuse kättesaamisest. Seega on

asjakohatud kaebaja selgitused, miks ta ei suutnud 15 päeva jooksul kaebust kohtusse esitada.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid

põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Riigikohus on leidnud, et kaebetähtaegade ennistamise

aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse

õigeaegset esitamist (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Kaebaja on

taotluses leidnud, et kaebuse esitamise tähtaja rikkumine leidis aset seetõttu, et vangla

kodukorra kohaselt ei võeta reedel kirju vastu ning kuigi korrapidaja võttis tema kirja vastu,

registreeris ta selle posti saatmise päeval 09.12.2013. Viru Vangla kodukorra p-s 15.1.3 on

sätestatud, et kinnipeetavailt võtab kirjad vastu üldjuhul vanglateenistuse ametnik

pühapäevast neljapäevani kell 15.0020.00, v.a kirjavahetus ametiasutustega. Eeltoodust

tulenevalt ei näe Viru Vangla kodukord ette mingeid piiranguid kirjavahetuse osas kohtu kui

ametiasutusega ning sellega on ka selgitatav vanglateenistuja poolt V. Ossiptsovi kaebuse

vastuvõtmine reedesel päeval. Halduskohus on haldusasja materjalide pinnalt ka õigesti

tuvastanud, et miski ei kinnita kaebaja väidet, et korrapidaja võttis tema kirja vastu

06.12.2013, kuid registreeris selle alles 09.12.2013. Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1

sätestab, et kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale

vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja

juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja

vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist

allkirjaga. Eeltoodust juhinduvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav kaebaja väide, et

kiri registreeriti selle saamisest arvates alles mõne päeva pärast, arvestades siinkohal ka

asjaoluga, et nii kaebusel kui ka sellele lisatud taotlusel tunnistajate väljakutsumiseks (tl 4) on

kaebaja märkinud koostamise kuupäevana 09.12.2013 ning ümbrikul vanglateenistujale

üleandmise kuupäevana on ta märkinud 08.12.2013. Ringkonnakohus leiab, et ka

määruskaebuses ei ole V. Ossiptsov esitanud ühtegi seisukohta, mis annaks alust kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega on halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja taotluse

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetanud HKMS § 124 lg 2 alusel asja menetluse.

20. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 20.03.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel