3-14-50371/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50371 Haldusasi L L-A kaebus Harju Maakohtu tegevusele Menetlusosalised Kaebaja – L L-A Vastustaja – Eesti Vabariik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus L L-A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada L L-A määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2014 a. määrus haldusasjas nr 3-14-50371 osas, millega tagastati L L-A kaebus riigilt varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L L-A esitas Tallinna Halduskohtule 26.03.2014 kaebuse, milles palus „tuvastada, et kaebajal puudub kohustus tagastada Eesti Vabariigile ts.asjas nr 2-10-15500 välja mõistetud riigilõiv summas 40 000 krooni.“ Kaebaja põhjendab nõuet sellega, et tal ei olnud kohustust seda riigilõivu tasuda ning juhul, kui kohustus oleks olnud, oleks kohus pidanud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu riigilõivu tagastama. Samuti taotleb kaebaja seoses õigusvastase haldusaktiga tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 372,25 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Seda kahjunõuet põhjendab kaebaja sellega, et kohtutäitur on alustanud eelnimetatud riigilõivu sissenõudmist ning on perioodil 30.01.2013-06.03.2014 võtnud kaebaja Krediidipangas asuvalt kontolt maha 355,53 eurot ning pank seoses konto arestimisega teostanud tehingud ise ning võtnud perioodil 01.01.2013–31.12.2013 teenustasu 16,72 eurot.

3-14-50371 2(3) Kaebaja leiab, et tal ei olnud tsiviilasjas nr 2-10-15500 kohustust riigilõivu maksta ning kui kohustus oleks olnud, oleks kohus pidanud avalduse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu tagastama. Seda aga ei tehtud.

2. Tallinna Halduskohtu 27.03.2014 määruse kohaselt tagastati kaebus läbivaatamatult tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse sisust nähtub, et kaebaja vaidlustab Harju Maakohtu 10.02.2012 määrust tsiviilasjas nr 2-10-15500, millega jäeti L L-A tuvastushagi läbi vaatamata ning mõisteti välja L L-A lt hagiavalduselt riigilõiv summas 2556,47 eurot (40 000 krooni).

Hagejat kohustati tasuma nimetatud summa 15 päeva jooksul ning selle kohustuse mittetäitmisel oli õigus saata lahend sundtäitmisele. Nimetatud lahendi peale oli õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kohtute Infosüsteemist nähtuval esitas L L-A 23.02.2012 nimetatud määruse peale määruskaebuse, mis jäeti 23.05.2012 kohtumäärusega rahuldamata. Määrus jõustus 05.09.2012 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega, millega jäeti määruskaebus kassatsiooni korras menetlusse võtmata.

TsMS § 694 lg 2 kohaselt jõustub Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus nende avalikult teatavaks tegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata. Nähtuvalt eeltoodust toimub Harju Maakohtu tehtud lahendi vaidlustamine TsMS-s kehtestatud korras ning vaidluse lahendamine kuulub seega tsiviilasju lahendava üldkohtu pädevusse, kuid antud juhul on tegemist jõustunud Riigikohtu määrusega, mille peale ei ole võimalik edasi kaevata. Kaebuse kohaselt on varaline kahju kaebajale tekkinud seoses kohtutäituri poolt ajavahemikul 30.01.2013 – 06.03.2014 kaebaja kontolt raha arestimisega kokku summas 355,53 eurot, millega seoses teostas pank pangatehinguid teenustasuga kokku 16,72 eurot.

Seega soovib kaebaja vaidlustada ka kohtutäituri tegevust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Seega on kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord ning selliste kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. L L-A palub esitatud määruskaebuses määruse tühistada ja asja sisuliselt lahendada. Kaebaja leiab, et riik on käesolevas asjas teinud mitmeid vigu alates ebaõige kande tegemisest kinnistusraamatus hagi esemeks oleva korteri suhtes ning edasi kohtumenetluses. Kaebaja oli maakohtu 09.06.2010 määrusega vabastatud tuvastushagilt tsiviilasjas nr 2-10-15500 40 000 krooni riigilõivu tasumisest ning pidi tasuma 5000 krooni riigilõivu.

Harju Maakohtu 10.02.2012 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ning nõuti 40 000 krooni riigituludesse maksmist 15 päeva jooksul, arvestamata, et eelnevalt oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Maakohtu 23.09.2013 määrusega tagastati kaebajale 5000 krooni riigilõivu seoses hagi läbivaatamatult tagastamisega. Kohtutäitur on asunud riigilõivu nõuet täitma ning kaebaja korterile on pandud keelumärge ning korter müüakse 13.05.2014. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50371 3(3) 4. Kaebaja on esitanud nõude tuvastamaks, et tal puudub tsiviilasjas nr 2-10-15500 kohustus tasuda kohtumäärusega väljamõistetud riigilõiv. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et sellise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et 10.02.2012 määrus tsiviilasjas, millega 40 000 krooni riigilõivu kaebajalt välja mõisteti, on jõustunud ning seda enam vaidlustada ei saa. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud nõue võib siiski veel olla lahendatav põhiasjas. Küsimus puudutab sisuliselt menetluskulude tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel ning sellist nõuet saab esitada maakohtule, kes põhiasja lahendas. Kaebaja pole seni sellist nõuet kohtuinfosüsteemi andmetel veel esitanud ning peaks taotlema maakohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist viitega TsMS § 150 lg 1 p-le 3 ja põhjendusega, et riigilõivu nõudmine on põhjendamatu, kuna tasutud lõiv tuleks kohe pärast tasumist tagastada, lisaks sellele oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. 5. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja on teise kaebuse nõudega vaidlustanud kohtutäituri tegevuse. Kaebaja on esitanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning leiab, et riik on süüdi kahju tekitamises. Selle nõude osas tuleb täpsustada, milles seisneb riigi õigusvastane tegevus (kaebaja on viidanud õigusvastasele haldusaktile, kuid kaebusest ei selgu, millist haldusakti kaebaja silmas peab) ning kahjunõude faktiline alus nii varalise kui ka mittevaralise kahju puhul. 6. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu määrus kahjunõude tagastamise osas tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe