1-13-2973/59 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. juuni 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2973 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.K

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

I.K , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.09.2013 ja lõpp 06.09.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.K

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. I.K-le

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.K Viru Maakohtu 06.11.2013 on süüdi mõistetud otsusega KarS § järgi

ning karist

2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti useks on mõistetud 06.09.2013.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnendat Käesolev karistus on korda ning reaalset vangistust kannab teist korda. määratud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteod on läinud oma raskusastmelt leebemaks, kui 1992 ja 2006 aastal on esinenud ka vägivalla kuritegusid, siis viimastel aastatel vaid joobes juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung I.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on väga kahju, et ta vanglasse sattus ning võru taotlus on esitatud selleks, et ta saaks ennast rohkem kontrollida.

Vabanedes soovib isik tööle asuda autopesulasse. Isiku tervis on käest ära ja seetõttu xxxx soovib ta loobuda alkoholist. Isik tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör I.K leidis, et isiku vabastamine ei ole õigustatud. Varasemalt on isikut 15 korda kriminaalkorras karistatud, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isik on korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, kuid üldkasuliku töö täitmise ajavahemikus, st katseajal, jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime uue liikluskuriteo. Prokurör leidis, et isiku viimane kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega ning ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Mõistetud karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole antud isiku puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta en Käesoleval hetkel on antud da jaoks teinud ei ole. kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ära kantud karistuse aega on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. kuriteo toimepanemise Uue mittevägivaldse

tõenäosus kahe aasta jooksul % ja vägivaldse kuriteo puhul on 42

36 %. Ohtlikkus seisneb

joobes juhtimises, varavastastes ja vägivalla kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord või alkoholiprobleemid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ära kantud karistuse aega on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Isik on talle mõistetud karistusest kahest aastast vangistusest ära kandud vähem kui pool ning kohus leiab, et isiku vabastamine oleks ennatlik. Isiku puhul on kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et alkohol on tema jaoks probleem. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kohtul puudub veendumus, et isik vabanedes suudab loobuda alkoholi tarvitamisest ega pane sellega seoses toime uusi kuritegusid.

Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik