4-14-2696/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Indrek Saar

Aivi Meister

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuistungi aeg

23.mai 2014 Rapla

20.mai ja 23.mai 2014.a.

Väärteoasja number

4-14-2696

Väärteoasi

A.J-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri

Rapla

politseijaoskonna

patrullteenistuse

patrullpolitseinik Reino Roosi 21.märtsi 2014.a. kiirmenetluse

otsusele liiklusseaduse §§ 227 lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja

A.J , isikukood xxx, elukoht xxxxxxx

maakond xxxxx vald xxxxxx k.

Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond

asukoht Savi 2, 79514 Rapla,

laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister

Kohaldatud menetlussätted

Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta A.J-i kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Reino Roosi 21.märtsi 2014.a. otsusle Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna 15. päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 31.mail 2014.a.

Asjaolud

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis A.J 21.märtsil 2014.a. kella 18.52 paiku Rapla maakonnas Tallinn-Rapla-Türi tee 45.kilomeetril sõiduautot kiirusega 115 km/h ja ületas sellel teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud A.J-i teo väärteona liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi ja määranud rahatrahvi kakskümmend viis (25) trahviühikut. A.J kinnitab kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei ole väärtegu toime pannud, kuna tema poolt juhitud auto kiirus võis olla kõige rohkem 98-99 km/h ja kindlasti mitte üle 100 km/h. Pärast Rapla poolt asulavälisele teele jõudmist kiirendas A.J autot ja lülitas sisse kuuenda käigu. Kiirusemõõtja näit olnud siis tõepoolest natuke üle lubatu, kuid seejärel vähendanud A.J kohe kiirust. Kui A.J uuesti kiirusemõõtjat vaatas, siis nägi ta eespool umbes 300 m kaugusel politseiautot ja jätkas rahulikult liikumist. Kinnipidamine politseiniku poolt oli üllatatav. Kohapeal ei näidatud aparaadi peal olevaid kleebiseid ega seerianumbreid ja ei ole teada, kas kiirust mõõdeti sama aparaadiga, mille andmed on kantud taatlustunnistusele. Seadme seerianumber on protokollile juba ette trükitud ja kohapeal A.J seda ei näinud. Kiirusemõõtjat on testitud 10 tundi enne mõõtmist, kuid tootja poolt antud kasutusjuhend soovitab seda teha iga mõõtmise järel. Neil põhjustel taotleb A.J kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust, sest süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on A.J-i tegevuses tõendatud. Samuti ei tõusetu antud juhul küsimust süüd ja õigusvastasust välistavatest asjaoludest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud politseiametnik E.Suurkase ütlustes ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Viimase kohaselt oli A.J-i poolt juhitud auto kiirus 115 km/h. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta kasutas A.J-i auto kiiruse mõõtmisel sama kiirusemõõtjat, mille andmed on kantud vastavasse protokolli ja mille taatlustunnistus on esitatud kohtule.

Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta Rapla poolt lähenemas üksikut sõidukit ja ta asus seadmega mõõtma sõiduki kiirust. Auto oli siis tunnistajast 700-800 m kaugusel ja seade näitas sõiduki kiiruse suurenemist. Seadet testitakse enne iga vahetuse algust nii, nagu on ette nähtud kasutusjuhendis. Asja lahendamisel ei ole oluline, et tunnistaja ütles kohtuistungil mõõtmise tulemuseks 114 km/h, sest kiirusemõõtmise tulemus on fikseeritud protokollis ja iga mõõtmise tulemust ei saa politseiametnik mäletada. Väärteoasjas olevast kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et antud juhul testiti seadet 21.märtsil k.a. kell 08.35.

Kohtule on esitatud seda tüüpi seame kasutusjuhend, milles on ka juhised, kuidas seadet erinevatel töörežiimidel testida. (t.l. 55-57) Vabariigi Valitsuse 16.juuni 2011.a. määruse nr. 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 6 lg. 4 p. 1 kohaselt tuleb kiirusemõõtja korrasolekut kontrollida iga päev enne mõõtetegevuse alustamist vastavalt seadme kasutusjuhendile. Juhendis ei ole nõuet, et testimine peaks toimuna pärast iga kiirusemõõtmist, vaid on märgitud, et mõnes politseijaoskonnas seda tehakse.

Eespool nimetatud määruse § 6 lg. 1 kohaselt tuleb kiirusemõõtmise ettevalmistamisel ka kontrollida, et seadme taatlus oleks kehtiv ja taatluskleebised vigastusteta. Kohtule on esitatud sama mõõtevahendi taatlustunnistus (t.l.

27) ja sellele on viidatud ka kiirusemõõte seadme kasutamise protokollis. Taatlemine on toimunud 11.septembril 2013.a. Lääne Prefektuuri personalitalituse teate (t.l.

42) kohaselt on Ermo Suurkask läbinud 03.märtsil 2009.a. pädeva mõõtja koolituse. Asja lahendamisel ei ole oluline, et tõendi ülaosas on perekonnanimeks märgitud ekslikult Kask. A.J-i poolt juhitud auto kiiruse mõõtmise tulemust ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et A.J ei saanud kohapeal näha, millist seadet politseiametnik kasutas ega veenduda taatluskleebiste olemasolus. Tunnistaja E.Suurkask selgitas, et politseiasutuse kasutuses olevate kiirusemõõteseadmete andmed on protokolli blanketile ette trükitud ja olenevalt sellest, milline seade parajasti kasutuses on, tehakse protokollile märge.

Antud juhul on protokollile kantud kahe Stalker tüüpi seadme ja ühe UltraLyte LTI tüüpi seadme andmed. Protokollil on märge, et 21.märtsil 2014.a. kell 18.52 oli kasutusel Stalker MDR nr. AS006510 ja kohtul ei ole alust kahelda, et sama seadet tunnistaja ka kasutas. Kohus ei pea õigeks lähtuda asja lahendamisel kaebuses tõstatatud küsimusest mõne teise ja taatlemata seadme kasutamise võimaluse kohta. Taatlustunnistuse ja kleebiste tutvustamise nõuet sõiduki juhile seadus ette ei näe.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid antu

d juhul ei ole. Kohtuväline menetleja

poolt määratud karistus on veerand sanktsioonis ettenähtust ja kohtul puudub alus karistuse kergendamiseks.

Indrek Saar

Kohtunik