Legislator Case Law & Legislation
1-14-5038/6 AI generated

1-14-5038/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-14-5038/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-5038 Lk

Legislator headnote

AI generated

1-14-5038/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 1-14-5038 Lk

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-5038 Lk

1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2014.

a. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5038 (14940000010) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Pille Juhkov Kriminaalasi

J.L 361 lg 1

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav J.L

Eluxxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x

Haridus: xxx

Emakeel: xxx

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus: xxxx Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Alla Raudsepp

määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud Süüdi tunnistada J.L vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus J.L nõusolekul 240 (kahesaja neljakümne)

tunni üldkasuliku töö tegemisega 6 (kuue) kuu jooksul. Töö tegemise ajal on J.L kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6.

KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses

tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega

1-14-5038 Lk

2 / 4

käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

2. Ra

huldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi.

Välja mõista xxxxx 23 520 (kakskümmend kolm tuhat viissada J.L-ilt kakskümmend) eurot. Summa kanda Rahandusministeeriumi a/a EE8910 xxxx, viitenumbriga 28 0004 9463.

3. Menetluskulud

Välja mõista menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 J.L-ilt alusel ja

vähendatult oluliselt KrMS § 180 lg 3 alusel € : sundraha 50 seoses II astme kuriteo

toimepanemisega

200

ja tasu riigi õigusabi eest €. Menetluskulude tasumiseks anda tähtaeg üks aasta alates otsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE89101022003 AS Swedbank, viitenumber 4796011 SEB pangas või EE932200221023778606 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu menetluskulud“. nimi, kriminaalasja number,

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõude d vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus i pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

4. Tõkendit ei ole kohaldatud. 5 eid ei ole. . Asitõend

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETL

USKÄIK

J.L süüdistatakse selles, et tema püüdis 27.03.2014. a ajavahemikul kell 08.30 kuni kell 13.00 Liivi lahes püügiruudus nr 178 Kihnu saare läheduses merealal endale kuuluva paadiga

Pakri 450

, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema

silmasuurusega 20 erineva pikkusega nakkevõrguga 1470 ahvenat, Sellega rikkus J.L kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks.

1-14-5038 Lk

3 / 4

KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest

püügivahenditest eristatakse õnge ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada -, harrastusnimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse

§ 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised,

kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13

lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda

ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid,

väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6).

Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 24 - - 40 mm.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele

tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas J.L oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 23520 eurot, s.o olulises ulatuses.

Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu xxxxxxx kaudu on esitatud tsiviilhagi 23520 euro suuruses summas.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 4 (nelja) kuulise J.L-i

vangistusega KarS § 69 alusel asendada vangistus J.L nõusolekul 240 tunni üldkasuliku

töö tegemisega 6 kuu jooksul. Töö tegemise ajal on J.L kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe

juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 73.

Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. J.L 361 lg 1

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 aluse €

l on sundraha 532.50 ja tasu riigi õigusabi eest €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud €. 216

180 Kaitsja on

kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil

osalemise eest 30 6 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. €. Kokku moodustab taotletav riigi

õigusabi tasu €. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi 36 Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013. osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud

kaitsja tasu kriminaalas - 30 eurot iga ja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest on

poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub

1-14-5038 Lk

4 / 4

kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini

ümardamise põhimõttel. sätestatule ja riigi õigusabi kulud Kohus leiab, et taotlus vastab Korras tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus vähendab menetluskulusid ligi kolm korda seoses isiku sissetulekute

puudumisega, kasvatab üksi last ja suur hagi. Samuti annab maksimaalse tähtaja menetluskulu tasumiseks.

Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohadalatud.

Indrek Nummert Kohtunik