3-13-747/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-747 Haldusasi Gateway OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 07.02.2013. a otsuse nr XXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Gateway OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Gateway OÜ Esindaja juhatuse liige Eero Mikenberg Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse p-de 14-15 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.07.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA peadirektori 09.02.2010. a käskkirjaga nr 13-6/260 (tl 4-4p) määrati Gateway OÜ- le põllumajandusministri 12.03.2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 20) alusel toetus Valgjärve vallas asuva hoone rekonstrueerimiseks tapapunktiks summas XXXXX eurot. Taotluse viitenumber on XXXXX Toetus maksti välja summas XXXXX eurot, välja maksmata on XXXXX eurot.

2

2. 10.01.2012 esitas Gateway OÜ PRIA-le avalduse (tl 5) investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks.

16.02.2012 teavitas PRIA e-kirjaga (tl 5p), et pikendas avalduse alusel investeeringu teostamise ja investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega kuni 09.08.2012.

3. 07.07.2012 esitas Gateway OÜ teise taotluse (tl 6) investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra.

06.08.2012 teatas PRIA vastuskirjas nr XXXXX (tl 44), et pikendab investeeringu teostamise ja investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega kuni 31.12.2012.

4. 30.12.2012 esitas Gateway OÜ PRIA-le kolmanda taotluse (tl 8) investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra kuni 30.06.2013.

28.01.2013 teatas PRIA kirjaga nr 13-1/18562-1 (tl 15-15p), et jättis Gateway OÜ avalduse rahuldamata, kuna Gateway OÜ-l on kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest teostatud ainult 33,20% ning kokku on investeeringu tegemise tähtaega pikendatud 10 kuud.

5. PRIA 07.02.2013. a toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise otsusega nr XXXXX (tl 18-19) nõuti Gateway OÜ-lt tagasi toetus summas XXXXX eurot ja jäeti välja maksmata toetus summas XXXXX eurot, kuna nimetatud ajaks teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile. Samuti ei ole tegemist vääramatu jõu või muude erandlike asjaoludega, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda.

6. PRIA 15.04.2013. a vaideotsusega nr 13-4/163 (tl 35-36) jäeti Gateway OÜ vaie (tl 17-17p) rahuldamata.

7. 05.04.2013 esitas Gateway OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palus tühistada PRIA 07.02.2013. a otsus nr XXXXX . Kaebaja leidis, et PRIA otsus ei ole õiguspärane, kuna ei ole kooskõlas andmise hetkel kehtinud õigusega. PRIA on tuginenud määrusele nr 20, mis kaotas kehtivuse 31.12.2010. Seega on PRIA teinud otsuse kehtetute õigusnormide alusel, millest tulenevalt esineb alus otsuse tühistamiseks HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel. PRIA kohaldas põhjendamatult põllumajandusministri 22.12.2010. a määruse nr 119 (määrus nr 119) „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 18 lg-t 6. Kaebaja arvates oli PRIA-l võimalik tema taotlus rahuldada määruse nr 119 § 18 lg 8 alusel. Finantseeritaval objektil ehitustöid teostanud firma oli sattunud keerulisse majandusseisu, mis tingis vajaduse ehitaja vahetamiseks, milleks kaebaja vajas luba PRIA-lt, kuid seda ei ole tänaseni väljastatud. Kaebaja märkis, et on toetust kasutanud sihipäraselt tapapunkti rekonstrueerimiseks, ning PRIA ei ole selles osas pretensioone esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudus PRIA-l alus väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks ja ülejäänud toetuse väljamaksmata jätmiseks.

8. PRIA esitas 24.04.2013 vastuse (tl 38-39p), milles palus jätta Gateway OÜ kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et vastavalt toetuse saaja avaldustele pikendati investeeringu tegemise tähtaega kahel korral, kuid kolmas avaldus jäeti rahuldamata, kuna kaebajal oli kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest teostatud ainult 33,20% ning kokku oli investeeringu tegemise tähtaega pikendatud 10 kuud, mille jooksul ei olnud toetuse saaja

3

investeeringuobjektil mingeid töid teostanud ning objekt oli samas seisus nagu esimese pikendamistaotluse ajal. Vastustaja leidis, et kui toetuse saaja ei suutnud peaaegu kolme aasta jooksul investeeringut ellu viia, siis pole mingit garantiid, et 70% investeeringust viiakse ellu järgneva 6 kuu jooksul. Ühtlasi pidi toetuse saajal kahe aasta jooksul olema selge, et tema valitud töövõtja ei suuda objekti valmis ehitada. Kuna teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile ja tehtud tööde tulemusena ei ole võimalik kasutada hoonet tapapunktina, siis oli toetusraha tagasinõudmine põhjendatud ja seaduslik. Sihtotstarbeta kasutuseta hoone ehitamiseks toetust ei anta ning ei esinenud vääramatu jõu asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda.

9. Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a otsusega (tl 49-51) jäeti Gateway OÜ kaebus rahuldamata. Kohus nõustus vastustajaga, et määruse nr 119 § 18 lg 6 kehtib nende taotlejate kohta, kes on taotlenud toetust enne 2012. aastat. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et PRIA-l oleks olnud võimalik määruse nr 119 § 18 lg 8 alusel tähtaega kolmandat korda pikendada. Määruse nr 119 § 18 lg 8 kohaselt võib PRIA põhjendatud juhul nõustuda tähtaja pikendamisega, kui investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähem kui 50% kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest. Vastustaja ei saanud lugeda järjekordset pikendamistaotlust põhjendatuks, kuna investeeringu teostamiseks ettenähtud tähtaja jooksul oli investeeringust tehtud vaid 33,20%. Kohus leidis, et tööde teostaja valik on toetuse saaja valik ja investeeringu elluviimise eest vastutab toetuse saaja. Juhul, kui toetuse saaja nägi, et ettenähtud kaheaastase tähtaja jooksul ei suuda ehitaja investeeringut teostada, oleks tulnud tööde teostajat vahetada juba varasemalt, kuid kaebaja jättis selle tegemata. Kohtu arvates on PRIA otsus põhjendatud ja vastab kehtivale seadusele, sest sihtotstarbeta kasutuseta hoone ehitamiseks toetust ei anta. Samuti ei esine vääramatu jõu asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Gateway OÜ esitas 28.09.2013 apellatsioonkaebuse (tl 55-57), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada PRIA 07.02.2013. a otsus nr XXXXX . Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) PRIA otsus ei ole õiguspärane, kuna ei ole kooskõlas andmise hetkel kehtinud õigusega. Otsuses tuginetud määrus nr 20 kaotas kehtivuse 31.12.2010. Seega on PRIA teinud otsuse kehtetute õigusnormide alusel, millest tulenevalt esineb alus otsuse tühistamiseks HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel. Kohus jättis eeltoodud kaebaja väited käsitlemata ning ei põhjendanud, miks ei nõustu väidetega, rikkudes HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuet. Kohus kohaldas otsuse tegemisel määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1, 2 ja 3, mis viis väära kohtulahendini.

b) PRIA kohaldas põhjendamatult määruse nr 119 § 18 lg-t 6. Määrusega nr 119 kehtestatud korra muudatus jõustus enne kaebaja poolt teise tähtaja pikendamise taotluse esitamist, kuid sellele vaatamata pidas PRIA võimalikuks investeeringu teostamise tähtaega pikendada olukorras, kus kaebaja oli teostanud kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest 33,20%. PRIA kaalutlustest pikendamise otsustamisel ei ole kaebaja teadlik, kuna neid ei ole PRIA avaldanud.

c) Kolmanda pikendamise taotluse menetlemisel ei informeerinud PRIA kaebajat, et määrusega nr 119 kehtestatud korra muudatus ei võimalda taotlust rahuldada, vaid kohustas kaebajat esitama täiendavaid tõendeid. Sellega lõi PRIA põhjendatud ootuse, et kaalub ka kolmandat taotlust sisuliselt. Finantseeritaval objektil ehitustöid teostanud firma oli sattunud keerulisse majandusseisu, mis tingis Gateway OÜ-l vajaduse ehitaja väljavahetamiseks, kuid selleks vajati PRIA luba. Tegemist on asjaoluga, mis annab aluse määruse nr 119 § 18 lg 8 kohaldamiseks ja

4

investeeringu tähtaja pikendamiseks.

d) Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja võis tähtaja pikendamata jätta, kuna puudus garantii, et 70% investeeringust viiakse ellu järgneva 6 kuu jooksul. Vastustaja pole taolist garantiid nõudnud. Kohtu järeldus ei põhine asjas uuritud tõenditel ja on meelevaldne. Gateway OÜ on kasutanud toetust sihipäraselt. Mingit pretensiooni toetuse ebasihipärase kasutamise kohta Gateway OÜ-le esitatud pole.

11. PRIA esitas 18.10.2013 vastuse (tl 65-66p), milles palub jätta Gateway OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

a) Kuna kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 21.09.2009, siis kuulub kohaldamisele määrus nr 20 (samasisuline uus määrus nr 119 jõustus 01.01.2011) ka toetuse saaja kohustuste osas. Samad kohustused samas sõnastuses on formuleeritud määruse nr 119 § 14 lg 5 p-des 1-3. Nimetatud sätete kohaldamine ei saanud viia väära kohtulahendini.

b) PRIA tuli taotlejale vastu, pikendades kahel korral tähtaega, kuigi investeering oli määruse nr 119 § 18 lg-s 6 nõutavas mahus teostamata. 10-kuulise lisaaja jooksul ei ole toetuse saaja investeeringuobjektil mingeid töid teostanud. Ajaks, mil objekt pidi olema täielikult valminud, oli investeeringust tehtud vaid 33,20%. Kui toetuse saaja ei suutnud peaaegu kolme aasta jooksul investeeringut ellu viia, siis pole garantiid, et 70% investeeringust viiakse ellu järjekordse 6 kuu jooksul. Garantiide või tagatiste andmist määrus ette ei näe ja PRIA seda ei nõua.

c) Kaebaja taotles luba töövõtja väljavahetamiseks alles 31.12.2012. Eelnevates taotlustes oli investeeringu tegemise tähtaja pikendamise põhjusena märgitud „majanduses valitsev ebakindlus“. Toetuse saaja ise vastutab selle eest, et investeering ettenähtud tähtaja jooksul teostatud saaks. Kui investeeringu teostamiseks ettenähtud tähtaja jooksul oli tehtud vaid 33,20% investeeringust, oleks toetuse saajal selle kahe aasta jooksul pidanud olema selge, et töövõtja ei suuda investeeringuobjekti valmis ehitada.

d) Käesolevaks ajaks teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile, kuna tapapunkt ei ole valminud, ning ei esine vääramatu jõu asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda. Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 2 näeb ette, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on PRIA otsus õigusvastane ning halduskohtu lahend ebaõige põhjusel, et nendes tugineti kehtivuse kaotanud määrusele nr 20.

Halduskohus leidis otsuses õigesti, et PRIA rahuldas kaebaja investeeringutoetuse taotluse määruse nr 20 kehtivuse ajal. Määrus sätestas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, sh nõuded toetuse saajale. Määruse nr 20 § 14 lg-st 1 tulenes toetuse saaja kohustus teostada investeering kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 20 § 14 lg-st 1 tulenev nõue on üle kantud ka PRIA

5

peadirektori 09.02.2010. a käskkirja, millega taotlus rahuldati (vt tl 4, p 2). Seega ei saanud kaebaja õiguspärast ootust riivata asjaolu, et temalt nõuti ning eeldati nende kohustuste täitmist, mis tal tekkisid õigusakti alusel, mis kehtis investeeringutoetuse taotluse esitamise ja rahuldamise ajal. Kaebaja õiguspärast ootust saanuks vastupidi riivata see, kui vaidlustatud otsuses oleks viidatud tema poolt kohustuste rikkumisele sellise õigusakti alusel, mis investeeringutoetuse taotluse esitamise ja rahuldamise ajal ei kehtinud ning milliseid kaebaja ei saanud seetõttu ette näha.

14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega selles, et PRIA kohaldas põhjendamatult määruse nr 119 § 18 lõiget 6.

Kaebaja taotluse menetlemise ajal kehtinud määrus nr 20 kaotas kehtivuse 31.12.2010. 01.01.2011 jõustus määrus nr 119. Kaebaja kolm investeeringu teostamise tähtaja pikendamise taotlust on esitatud määruse nr 119 kehtimise ajal. Kuna käesolevas haldusasjas on vaidluse all PRIA poolt kaebaja 30.12.2012. a taotluse lahendamine, ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas varasemate taotluste rahuldamine pidi toimuma ning toimus määruse nr 119 alusel ja sellega kooskõlas või mitte. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 30.12.2012. a taotluse lahendamise ajaks olid jõustunud määruse nr 119 muudatused (vt RT I 03.07.2012, 12 – jõust. 06.07.2012), millega asuti reguleerima olukorda, kus toetuse saajal ei õnnestu investeeringut ettenähtud tähtajaks teostada. Kuna määrus nr 20 ei näinud üldse ette võimalust, jätkata toetuse maksmist ka sellisel puhul, on tegemist õiguse lünga reguleerimisega toetuse taotlejale soodsas suunas. Halduskohtu järeldus, mille kohaselt kehtib määruse nr 119 rakendussäte § 18 lg 6 nende taotlejate kohta, kes taotlesid toetust enne 2012. aastat, on õige. Seda kinnitab määruse nr 119 § 18 lõike 5 sõnastus, mille järgi ei kohaldata § 14 lõikeid 2-4 (puudutavad investeeringu tegemist takistavate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja jätkuvat õigust toetusele) enne 2012. aastat toetust taotlenud toetuse saaja suhtes; samuti lõike 6 sõnastus, mis annab lõikes 5 nimetatud toetuse saajale võimaluse taotleda investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamist sättes nimetatud eelduste esinemisel.

15. Kaebaja väitel on objektil ehitustöid teostanud firma sattumine keerulisse majandusseisu asjaolu, mis annab aluse määruse nr 119 § 18 lg 8 kohaldamiseks ja investeeringu tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 119 § 18 lg 8 teeb erandi lõikes 6 sätestatud üldreeglist, mille järgi võib üldjuhul taotluse investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamiseks esitada toetuse saaja, kelle kavandatavast investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lõige 8 näeb erandina ette, et põhjendatud juhul võib PRIA nõustuda tähtaja pikendamisega ka siis, kui investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähem kui 50% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lõike 8 kohaldamine on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud aga vaid olukorras, kus lõikes 6 sätestatud muud tähtaja pikendamise eeldused on täidetud. Vastasel juhul muutuksid lõikes 6 toodud täiendavad nõuded, mis ei seostu investeeringu senise maksumusega, sisutühjaks. Nimelt tuleneb lõikest 6, et investeeringu tegemiseks ettenähtud kaheaastast tähtaega saab pikendada lisaks investeeringu seni tehtud osa minimaalse maksumuse nõudele järgmiste eelduste üheaegsel esinemisel: 1) üks kord ühe taotluse kohta; 2) kuni kuue kuu võrra; 3) mitte rohkem kui 31. detsembrini 2014; 4) investeeringu tähtaegset tegemist takistab toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu; 5) sõltumatust asjaolust on PRIA-t viivitamata teavitatud; 6) tähtaja pikendamine ei kahjusta investeeringu eesmärki; 7) tähtaja pikendamine ei kahjusta investeeringuobjekti sihipärast kasutusele võtmist. Kuna määruse muudatused jõustusid 06.07.2012, said § 18 lg-s 6 sätestatud investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamise eeldused kehtida vaid nende taotluste suhtes, mis esitati pärast

6

määruse muudatuste jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud PRIA kaebaja 30.12.2012. a taotluse lahendamisel arvesse võtta kaebaja poolt enne 06.07.2012 esitatud taotlust ja selle lahendamist, mistõttu ei ole halduskohtu viide PRIA poolt kahel korral kaebaja taotluste rahuldamisele ning investeeringu tegemise tähtaegade pikendamisele kokku 10 kuud, asjakohane.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja puhul oli investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaega pärast määruse nr 119 muudatuste jõustumist pikendatud ühel korral. Nimelt pikendas PRIA kaebaja avalduse nr. XXXXX alusel 06.08.2012 investeeringu tegemise tähtaega alates 10.08.2012 kuni 31.12.12 ehk ca 4,5 kuud. Seega ei olnud kaebaja puhul lõikest 6 tulenev esimene eeldus (pikendust saab taotleda vaid üks kord) täidetud, mistõttu oli investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja teistkordne pikendamine välistatud ning PRIA ei pidanud kaaluma lõikes 8 sätestatud põhjendatud juhu olemasolu või puudumist. Asjaolu, et PRIA kohustas kaebajat täiendavaid tõendeid esitama hoolimata asjaolust, et taotluse rahuldamine ei olnud määruse nr 119 § 18 lg 8 alusel võimalik, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

16. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega selles, et PRIA võis tähtaja pikendamata jätta, kuna puudus garantii, et 70% investeeringust viiakse ellu järgneva 6 kuu jooksul.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et halduskohtu eeltoodud väide on asjakohatu. Määrus nr 119 ei sea investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamist sõltuvusse garantiide andmisest, mistõttu on tegemist halduskohtu poolt sellise kaalutluse esiletoomisega, millele PRIA tugineda ei saanud. Kuna PRIA vastusest apellatsioonkaebusele võib aga järeldada, et PRIA kaebajalt garantiisid investeeringu elluviimiseks ei nõudnud ning vastavat asjaolu ka ei kaalunud, ei mõjuta halduskohtu väide PRIA vaidlustatud otsuse õigsust.

17. Kaebaja leiab, et PRIA-l puudus alus toetuse tagasinõudmiseks, kuna kaebaja kasutas toetust sihipäraselt.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja kohustused seoses talle määratud toetusega tulenesid määrusest nr 20. Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 2 sätestas, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 20 § 15 lg-st 1 tulenevalt makstakse toetus välja alles pärast investeeringu tegemist ning selle eest tasumist. Seega on võimalik toetuse kasutamise sihipärasust hinnata selle põhjal, kas sellele eelnev investeering täitis ettenähtud eesmärki. Määruse § 14 lg 2 p 1 järgi tekkis kaebajal kohustus investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA ei pikendanud kaebaja 30.12.2012. a taotluse alusel investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega. Sellega seoses kaotas kaebaja võimaluse nõuda PRIA-lt edasise toetuse väljamaksmist. Samas tekkis tal määruse § 14 lg 2 p-s 1 märgitud kohustus investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada, sest PRIA oli eeltoodust tulenevalt viimase toetusosa kaebajale välja maksnud. PRIA on vaidlusaluses asjas kindlaks teinud, et kaebaja teostas kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest vaid 33,20% ning teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist tapapunktina, vastavalt äriplaanile. Kuna toetusraha maksti seega investeeringuteks, mille teostamine ei võimaldanud investeeringuobjekti kasutamist tapapunktina, jõudis PRIA õigele järeldusele selles, et toetusraha kasutamist ei saanud pidada sihipäraseks.

18. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse p-de 14-15 põhjendusi

7

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel